pühapäev, 9. juuli 2017

Seekord tasus pingutamine end ära

Nüüd ma tean, millega võrrelda oma jalavalu!
See on täpselt selline tunne, nagu epileeriks jalgu kogu aeg. Selline nahakiskumistunne, aga kogu aeg, lakkamatult mõlema jala peal alt üles ja ülevalt alla.
Ja paralleel tuli pähe, kui mõtlesin, kuidas kirjeldada tätoveerimisvalu. See on samasugune, ainult natuke tugevam (ja ajuti palju tugevam). Nahk ei taha seda tunnet, ent samas pole midagi talumatut. Vahel vabatahtlikult endale teha on täiesti kombes.
Aga vahel. "Kogu aeg" häirib.

Mul on veel selliseid viimase-kuu-muutusi. Kogu kuradi aeg on nt janu (mis värk, et inimene peaks päevas jooma 2 liitrit vett - ei, see on ikka liiga palju? Mina joon umbes 4 liitrit + kohv ja asjad - ja kogu aeg on janu! Aga pissihäda on ka alailma).

A muidu on nii, et käisin nädalavahel A.-G.-R.-i sünnal ja taevake, kui äge oli!

Välja arvatud, et kaks migreenitabletti kulus ära, sest palju inimesi korraga ja ma ikka väga ei talu - aga kõik muu oli imeline ning siis veel imeline.
Algul sai lihtsalt hästi süüa ja oli tore loba kuulata Sandmani lugedes. Selline eestlaslik peoalgus, mil keskendutakse kõigele taolisele, mis mu meelest eriti igav - ent sedakorda oli juba algul päris tore.
Ent hiljem ..!
Olin vahepeal ära unustanud, mis krdi mõte ÜLDSE alkoholil on, nõmedad inimesed on sellega veel nõmedamad ju?
Aga lahedad inimesed on lahtisemad ja veel lahedamad, just!
Nii avatud vestlused, mida pealt kuulata! Ilusad inimesed, keda pealt vaadata! Selline vaba olemine, kus keegi ei valva ega kontrolli midagi. Üks rääkis mu pojaga (kes luges minu Sandmani koomiksit, kui oli veerand tundi ise ka tantsu keerutanud) pikad jutud ja tuli pärast mulle kirjeldama, milline intelligentne tütar mul on (haa!), enne arutas minuga elu.
Mulle igast isiklikkus hästi meeldib. Raske on blablabla, mis midagi ei tähenda, ent sellest distantseerisin ent täiesti rahulikult, käisin Poeglapsega jalutamas ja veehoidlat vaatamas ning meil oli hea.
Kui naasesime, oli kõiki vaikselt valdamas üleüldine tants ja rõõm ning lahtisus, L. arvas, et me võiks sõbrad olla ja appike kui lahe.
Mulle meeldis tantsupõrandal isegi Eaglesi "Hotel California" ja see on täiesti uus tase, sest "Hotel California" on mu meelest jälestusväärsete laulude hulgas kõige hullem üldse. Toto "Africa" tuleb veel lähedale.
Seda õnneks vähemalt minu ülevaloleku aegu ei mängitud.
Kesköö paiku oli mul mahv otsas ja kolmveerandit pudelit naturaalset siidrit ma küll ei mäleta, millal viimati ära jõin.

Nüüd olen muidugi nii väsinud, et jaksu on täpselt otse vaatamiseks (ainus, millega autosõiduiiveldus kontrolli all hoida) ning mu jaoks on see juba hästi pikk postitus.

Söök oli hea, kohv - oi, mida R. teeb! - hea, voodis linad ja tagatipuks käisin pärast pidu veel ujumas ka.

3 kommentaari:

  1. Valu on ikka väga subjektiivne, minu jaoks on jalgade epileerimine tunduvalt ebameeldivam (kuigi ei midagi ületamatut) kui tätoveerimine, mis vähemalt käe peal oli lihtsalt selline kerge sügamine ja uni tuli peale.

    VastaKustuta
  2. Käe peal oli jah suht suva ja väga ülaselja peal ka, aga keskselja peal oli päris valus - ja aeg mängib rolli raudselt. Mingi tund on suht suva, aga kui kolmas tund lõppema hakkas, oli juba igalt poolt rõve ja paha.

    VastaKustuta
  3. Niih, panin siis Toto oma playlisti!
    Hotel C oli juba olemas. ;)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.