Rake

Kas mul on midagi uut öelda armastuse, armumise või isegi inimestevaheliste muude suhete kohta?
Nagu ei oleks.
Samas - kordamine olla tarkuse ema.
Ja no ma päris samamoodi ikka ei tunne (ega mõtle) neist asjust kui viie aasta eest.
Väike erinevus on, ent on erinevus!
Mitte et ma isegi suudaks näppu peale panna ja öelda, see erinevus on, näed, siin ...

Võibolla võiks esmalt ära seletada termini, mille kohta mult korduvalt küsitud on.
Mina muidugi ei saanud üldse aru, mis värk, kas siis pole teksti lugedes selgelt aru saada - aga noh. Mis seal ikka. Kes ei ole "Lihtsaid valikuid" lugenud (ei, ma ei eelda, et kõik oleksid või et need, kes on, nagunii ei saanud aru, päris paljud ikka vist said) võivad nüüd pooleli jätta.
Aga ei pea. Ei mingeid sisulisi spoilereid. Ainult seletus termini kohta, mis loost korduvalt läbi jookseb.

Mult on küsitud ja jälle küsitud ja veel kord küsitud, mis on rake.
Ja mina olen natu segaduses, sest kas pole siis ilmne?
Rake, sõbrad, on põhimõtteliselt absoluutne vastastikkune usaldus. Tunne, et teine kaitseb su seljatagust ükskõik mille vastu ja absoluutne valmidus ise tema jaoks sama teha.
Rake võib sisaldada seksi, kuid ei pea. Rake võib sisaldada veresidet, kuid ei pea.
Ma termini tuletasin soomekeelsest sõnas "rakkaus". Aga armastus tegelikult on teine asi minu arust ja ma ka ei tahtnud taaka "peab sisaldama seksi või vähemalt veresidet". Ei pea ju!
Mis krdi värk on seksi ja veresidemetega, arumaitaipa.
Miks need tähtsad on?!
Miks ma ei või saada täieliku usalduse tunnet inimesega, kellega mul kumbagi pole, ja isegi kui saan, miks see normaalsuseks pole hinnatud?

Mis värk on?!
Mitte et seks väga meeldiv ei oleks sageli või kui toreda inimesega on veresidemed, sa neist tulenevalt puutud temaga palju kokku ja mõlemil on hea, poleks tegu hea suhtega.
Kuid need aspektid pole ju suhte juures põhilised?! Põhiline on, et teil on koos hea olla!!!
Noh, ma siis ühiskonnas, mis on minu kontrolli all üleni, parandasin vea ...
... ja inimesed küsivad mult, mis värk, ja mul on nägu mõlema pihu peidus. Ei mõista, kuidas minu jaoks nii selge saab neile mõistatus olla.

Kas polegi siis ilmne nähe? Kas seks ja veresidemed tõesti on normaalsete inimeste jaoks jube tähtsad? Miks mina ei saa aru inimeste jaoks nii ilmsest? Kuidas need peegelneuronid töötavad ikka, et inimesed mõtlevad ühtmoodi tegelikult täiesti ebaloogiliselt?!
Sealjuures ei ole autistidel TEGELIKULT empaatiaga üldse probleeme. Kaldume olema üliempaatilised. Aga automaatne "ta mõtleb-teeb-tajub ka samamoodi, nii et minu meetod ongi järelikult ÕIGE, mulle näib ÕIGESTI" on meil väärastunud, mitteautomaatne ja noh - päris ma ei ole väga katki läinud, üritades teiste jaoks ÕIGESTI olla.
Ei tulnud välja.
Nüüd ma enam ei usu, et õigesti on olemas.

Ent armastust küll ei defineerita (sest seda ei defineeritagi), aga adudakse kuidagi väga veidralt enamiku inimeste poolt.
Mina mitte aru saama.
Mossitus.
Aga noh, selleks ma rake lõingi, et mu arust oli ja on seda vaja.
On vaja mingit sõna asja kohta, mis toimib, on olemas, kuid mida ühiskondlikult ei tunnustata.
Võiks olla sõna "sõprus", kui see käiks ainult selliste suhete kohta, nagu neljal musketäril - aga seda kasutatakse sama suvaliselt kui "armastust". On üks, kes kirjutas mu kohta "sest Triinu on mu sõber" ja ma olin täiesti tummaks löödud, sest ma ei salli teda. (Teeb kõike, mis mind enesetapmiseni viis, haliseb aina, aga midagi ei muuda ka, kuigi osutasin talle korduvalt, et nii ei ole tervislik.)
Sõber?
SÕBER?!
Nojah ...
Märka mind, märka, mida ma ütlen, märka mind, ma olen olemas ... või sa lakkad minu jaoks inimene olemast. Sorry, not sorry.
Ja tema arust oleme me sõbrad?

Mul läks RÄMEDALT tükk aega, et taibata - mitte mina pole eriti läbipaistev ühik, vaid mind ei nähta nii, nagu mina teisi näen, sest inimesed on enamasti pimedad või vähemalt väga lühinägelikud.
Sellepärast sai (ja saab?) mind ka isekaks arvata - kui eemalt ei näe, üldpilti ei taba üldse, siis mõni detail saab tõesti sellise mulje jätta.

Inimesed on ikka hämmastavad. Üldse mitte nagu mina mõnes asjas!