Suvi

Noh, vähemalt on taas kinnitust saanud, miks magada ei saanud palju perioode möödunud kolme aasta jooksul.
Nälg! Keha on: "Me peame süüa otsima, eideke, mitte siin põõnama! Kobi üles, mis siin noriseda! Jahile või korja marju või midagi, lihtsalt vedelemiseks ei ole aeg!"
Isegi kui olen magama läinud natuke enne nelja hommikul, ajab nälg kell 7.46 mind üles ja ei õnnestu uuesti magama jääda, loe numbreid või mõtle millest tahes.
See-eest kell 10 hommikul, kaks kohukest hinge all, võiks taas voodisse pugeda. Ootan, kuni valuvaigistav masin viimase satsi tööd lõpetab, ja lähen.

Külm ja unetus, sest nälg. Nojah, peaks ju ilmne olema, ent ikka ma kahtlen natuke, et kuidas siis nii: on ju tervislik VÄHEM kaaluda? inimestel on ju "hoopis rohkem energiat" vähe süües või mis see legend ongi? Kuidas minu keha siis üldse nii ei arva ning väljendab vähese toidu peal kogu aeg, et vähe, vähe, ma ei taha alla võtta, ma tahan SÜÜA, mitte midagi ei jaksa teha ka, sest magamata, sest nälg ja ikaldus?!
Isegi kui ISU ei ole, toidupuudus on keha arust saatanast. Ei taha, ei tohi, kõik on halvasti, kui sa ei söö!!!
Aaa, et miski keskmine "tervislik" ei ole mina?
Haijah. Ega ole küll. Aga kuidagi ikka arvan, et mingi point sel üldisel arvamisel on ju, ega ma siis NII imelik ka ole - ja arusaam, et peaaegu kõik on nii imelikud, tuleb ikka viivitusega.
Peenike on ilus, tervislik ja hea ...
Maivõi, kui sees see on!

Isu ikka veel väga ei ole, aga peab sööma, muidu on elamine raskendatud. Nagu fakk - magan öösel kaks ja pool tundi ning ei jaksa sittagi! See ei ole KUIDAGI hea.
Oeh, ei saanudki täna postitust valmis. Sest ma ei ole väga aktiivne sedasi öösel vähemaganuna.
No - kindlasti see on ka millekski hea. Ma küll ei tea, milleks, aga millekski.

***

Sama jama suht jätkub. Süüa ei taha, kuid kolme võileiva, tükikese koogi ja 5 tomati peal und ei tule. Loen aga numbreid - ja siis, kui viimaks olen nii kolme paiku uinunud, tuleb 10 paik mu lahtise akna alt mööda naine, kes räägib väga valjul häälel puhastustulest, viimsest kohtupäevast ja apokalüpsisest.
Jee, seda mul just oligi vaja. Liiga palju und vist viimasel ajal.

See suvi tundub küll natu õudne. Ilmselt juhtub nagu kaks aastat tagasi, et mais-juunis on suvi ära ja kuskil jaanipäevast algab jahe vihmane periood. Iseenesest ei oleks mul selle vastu midagi, et aastaajad nihkes on (peamine, et nad kunagi ikka tulevad), aga ma ei suuda omaks võtta, et nüüd ongi suvi, naudi! Mul on tunne, et võib toas arvutis istuda ja lugeda (järeleandmine suvele - loen avatud aknal, päikese käes), küll see ujumisaeg-jäätiseperiood ka tuleb veel.

No vbla olen suve jaoks veel liiga väsinud, homme on uus embrüosiirdamine ja ma ei puhkagi kunagi välja - ja see on ka ok.
Kõik on ok.