Kogemata komistasin jälle rahateemale

Keegi on millegagi meie kütmisperioodi alguses väga mööda pannud.
Radiaadorid on nii tulised, nagu väljas oleks 10 kraadi külma.
Kuna olen HAIGE (jee, on vaja haigena teise linna larpile ronida, EGA see ju tagasilööke ei anna) ja mu poeg on HAIGE (Totoro on terve, tänan küsimast), on me kehade temperatuuriregulatsioon nagunii pekkis ning see toob kaasa peavalud, uimasuse, pearinglused ja kõik on veel halvemini, kui muidu olekski.

Saatsin maja haldavale firmale kirja. Mis ma muud ikka teha oskan.

***

Oo, 5 tundi hiljem ongi temperatuur normaalne! Kas mu tegudel oli tõesti mõju?!

***

Maaraamatukogudes olevat mu teostele JÄRJEKORD. Vaevalt nüüd et kõigis, ise ka kontrollinud pole, aga vägev ju! Isegi üks ootaja teise järel, kes loeb, on juba hästi ju! Elik järjekord ÜHES raamatukogus.
Ei, ega ma väga usu ikka veel, et mind loetakse =)

***

Mul ei old rohkem midagi öelda, sest ma olin haige ja siis tuli teine haigus veel. Kaks viirust korraga - kuna ma oma poja peale juba nägin, mis see teine on, ei olnud just üllatunud, et ka ta sain. Selline jama kõhus, et valust niutsumine oli teema, ja vett ka ei saa juua - mitte midagi ei tahtnud kõrist alla lasta. Mina oksendasin aint korra, aga tema pealt nägin, kuidas selle tõvega võib oksendada, kui ta lööb välja otse peale sööki.
Ja lõpuks olin janust pooloimetu, aga midagi juua ikka ei tahtnud. Söömisest rääkimata.

Nüüd on jälle hea, tänan küsimast. Isegi imeline, kõht ei valuta (või ainult nõrgalt ühe hoona tunni aja jooksul), kohutavat nõrkust pole ... eile õhtul sõin ära poolekilose karbi kirsstomateid, need olid NII IMEMAITSVAD.
Nüüd mõtlen TÄITSA TÕSISELT hommikust süüa.
Ainult kodus pole midagi, mille järele isutaks.
Peab vist poodi minema. Praegu jälle saan, emme saatis raha.

Ma rahaasjus olen täiesti hull. Kui mul vajadustest üle on, ma jagan laiali, mitte ei pane kõrvale. Või õigemini, panin natuke.
Selle eest on mul nüüd kutsikas, tal on rihm ja jalutusrihm.
Selgelt ma väga kaua seda kõrvalepanemise värki ikka ei tee.
Ma ei suuda raha kuskile varuks koguda, kui samal ajal on keegi teine näljas või paljas (annan talle-neile, ostan asju, üritan soojaks kütta ilma) või lihtsalt saan toredale inimesele kingituse teha. Kõik annan ära ja siis olen "Oih. Otsa sai."
"Ikka veel on otsas?! Mida, miks?!"

Ei ole isegi see, et ma ei oska säästa. Väga hästi oskan. Ma lihtsalt ei saa aru, miks seda teha. Kellelgi teisel on JUST PRAEGU vaja, tal on ilma paha, mul on anda ka - mida ma hoian siis?! Mis on veel tähtsam, kui kellegi halbolekusse leevendust tuua?!
Aaa, et mul endal võib hiljem halb hakata ja siis pole leevedust võtta? Eeeeee ... No aga see on hiljem. Eks siis vaatab.
Mina ennast ei hoia. Usun nii teadlikult kui mitteteadlikult pigem teistesse inimestesse. Et nemad aitavad mind ja mina teisi ja siis on võrgustik. Lihtsalt noh - ma väga ei reklaami oma lahkusi. Ja siis neil, kes minu vastu lahked, võib tulla tunne, et ma aint võtan.
Noh, päris nii ei ole.

Igatahes sai mul vahepeal raha täitsa otsa. Sest on ikka jubedalt vaja ära anda, kui on. Aga nüüd saaks midagi hommikusöögiks isegi osta.
Kui välja suudaks mõelda, mida ma tahan. Vbla tahan hoopis sametsuppi teha ja ostan selleks laevatäie piima.