Terve aasta elatud!

Täna on Totorol sünnipäev! Ta saab aastaseks!
30. mai on kuupäev.

Sellega seoses sitaks pilte =)

Ema ja vendadega

Enne meie juurde tulekut.
Muuhulgas ka selle pildi järgi kuulutustelehes otsustasime
et SEE kutsu. Mu poeg oli: "Jaa, see on nii tore karvane! Võtame tema!"

Tuleku õhtul,
kui ta kogu aeg õuduses paigal lamas.
Ei pissinud, ei joonud, ei TÕUSNUD PÜSTI ka tunde.
Näiteks 10 tundi? Või 14? Jube arutult kaua igatahes.
Ta oli kohe kolmekuune. Kaks päeva puudu.

Kohe saab neljakuuseks.
Täiega beebi veel.
Ei, me ei näljutanud teda vahepeal. Pildi rakurss.

5 kuud. Veits vähem beebi, rohkem juba laps.
Mulle nii meeldib see läbipaistev saba =)

6 kuud, veel ei ole aastavahetus

7 kuud täis, aastavahetus 2018/2019

Varsti 8 kuud.
No hea küll, selgelt 7 tegelikult =)

No siin on 8 =)

9 kuud

10 kuud algus

10 kuud
Lendkoera elu

10 kuud

11 kuud algus

11 kuud

minu käed on ka =) 

11 kuud lõpuosa

Pahupidi olevate kõrvade kohta ütlen "müts peas".
Mu isakodus öeldi sedasi. 

Tänase seisuga kaalub Totoro suhteliselt täpselt 35 kilo, on omandanud ujumisoskuse algmed (ikka veel kerkivad pritsmed poolde taevasse, aga vähemalt vee peal püsib), on üleni lahke ja sõbralik (Totoro ei lähe kellelegi kallale! Ega ta mõni bungalo ole!) ja igatepidi OIVALINE.

Mingil põhjusel sööb ta ära talle antud kempsupaberirulli sees olevad papist torbikud. Mitte ei näri neid, vaid SÖÖB ära, nii et raasukestki ei jää järele.
On andunud teiste-koerte-fänn, talle meeldivad kõik koerad. Jah, ka see vist-landseer, kes raevunult seestpoolt vastu oma väravat hüppab, kui kedagi tulemas kuuleb, ja kelle pererahvas on blokeerinud ülejäänud aiaääre tema jooksmise eest, sest ta vihkab kõiki ja üritab läbi aialippide nendeni jõuda. Totoro läheb alati elevile, kui selle aia äärde jõuame, sest seal elab ju KOER!
Vahemärkus: ükskord juhtus ühe kolmanda koeraga (kas on berni alpi karjakoer? aga see tõug on ju 25% ka minu Totoro veres, ma olen uurinud, peaks olema sõbralik ja rõõmus väsimatu pikamaajooksija, ent too kolmas koer on NII KURI ja suur ja jämeda häälega!) sedasi, et too tormas läbi oma aia ja sööstis meie poole, nii et pea aia alt väljas. Kuri madalahäälne haukumine muutus kuid kiiresti vingumiseks, sest ta pea jäi aia alla kinni. Ma kõhklesin, kas peaks kuidagi aitama, aga kümne sekundi pärast olukord lahenes, võõras koer sai oma pea vabaks ja lahkus kähku, et oma ebaväärikus peitu toimetada. See oli nii armas ning naljakas, et ma kaotasin kohe igasuguse respekti tema jämeda hääle ja suure kogu suhtes. Vahemärkuse lõpp.
Tänaval teist koera nähes heidab Totoro kõhuli ja teeskleb, et on väga väike alandlik koer, ärge mind kartke - ja siis põhjustab päriselt väikestele koertele õudushooge, kui ta kahe meetri kaugusel teisest koerast (kes tuli lähemale) püsti kargab ja oma reaalse suuruse paljastab, sest nüüd on vaja mängida ju!
Ta teab küll, et minu voodisse ei või minna, ainult mu poja omasse, aga kui ta on üksi kodus, siis tagasi koju tulles oleme nii mina kui Poeglaps näinud, kuidas Totoro kähku minu voodist alla tuleb, süütu nägu peas, nagu poleks üldse paha peal käinud.
Ta on OIVALINE.

Palju õnne, pisike!