Sinikapildid

Teine käsi.
Krt, see on minu võrgupäevik,
võin nibu ka näidata

Üks käsi
Muide, unustasin kõhtu sees hoida.
No tulid siis siuksed pildid.

"A mine persse"-käe plekke pole siin hästi näha,
aga ilme on kuldne

Ei, ma ei ürita oma särgitute sinikapiltidega romantiseerida koduvägivalda.

See oli heal juhul jõevägivald ja minuga käidi nii ümber selgest armastusest.
Ei, PÄRISELT.
Totoro õppis ujuma. Ja tähistas seda, ujudes ustavalt minu juurde, kui mina ujusin. Esmalt puutusin ma kokku vehkivate käppadega ja siis üritas neiu koer minu peale püsti tõusta, sest ujuda on päris keeruline, kui osad jäsemed juba kuival.
Ma ... ei olnud väga vaimustatud.

süüdlasega

Nüüd ta juba teab. Kui ma ütlesin, et EI, ei tule minu juurde, ja kiitsin teda ujumise eest, kui ta minu vastu ei ujunud, ta tõesti taipas, mis on ok käitumine, mis ei ole.
Aga sellest hoolimata oli paar korda enne, kus ma konkreetselt karjusin, et ei! mul on valus!

No ja oligi.

Mitte et see mu armastust vähendaks

Jap, mul on peas ka sinikad. Neid tunneb, kui peavalu peletamiseks pead hõõruda ja siis aduda, et sealt ja sealt ja sealt hõõruda ei saa. Valus, teistmoodi kui peavalu ise.
Ei, Epp, ma ei jäänud paadi alla. Ma jäin koera alla.
See ei meeldinud mulle väga, aga nüüd on juba ok temaga ujumas käia. Ometi kord on tore, et mu väikelinnas pole ametlikku randa ja koer võib ka ujuda just seal, kus minugi meelest kõige mugavam on.

Muud uudised: olen väsinud. Panin oma igaveses remondis olevasse tuppa poordi seintele. Kuna tellisin selle netist pildi järgi, on poort natuke vähem roosa ja rohkem aprikoosioranž, kui plaanisin, aga kõlbab küll.
Kutsu ajab karva ja ma olen selle väljakitkumises täiega proff. Teate, võililledel on see faas, kus nad on juba ära õitsenud, aga pole veel langevarjupallideks muutunud, kui nende hiljutised õied on rohelised tutsakad, mille otsas määrdunudkollakas tuust?
Mulle meeldib neid tuuste ära tõmmata, nad tulevad hästi mõnusalt lahti - ja täpselt sama tunne on koera lahtise karva tutte eemaldada. Pufff - ja jälle üks tuust käes. Minu koerajalutamisalad on märgitud äratõmmatud tuttidega võililledest ja mu koer, kes algul nautis karvasikutamist, on sellest mõnevõrra tüdinud ja läheb näiteks kolme tuusti eraldamise järel mu eest minema. "See pole ju sügamine! See on kehv aseaine, kusjuures sa ei mõtle mitte minu naudingule, vaid oma naudingule, mis karvatuusti kätte saades tuleb!"
Tal on õigus.

K püstitas teooria.
Ma selgitasin talle, et minu arust oli koer karvaajamise lõpusirgel, ainult karvased püksid tagajalgadel veel jäänud, kui päris paljud tema kehapiirkonnad korraga teatasid, et nad polnud veel alustanudki. Vat nüüd me alles ajame karva!
Nagu mine lolliks, kui kaua ja kui palju üks koer karva võib ajada!
Ning K arvas, et eks nad (kehapiirkonnad) olidki juba lõpetanud, aga kuumalaine veenis neid, et eip, tuleb veel karva maha saada, muidu ei või ju eladagi selle palavusega.
Krt, äkki ongi nii? Kuumalaine põhjustab lisakarvaajamise?