Punane

Kaks päeva tagasi lõikasin paprikat lõikudes pöidlasse.
Nuga oli terav ja suht korralikult lõikasin, leht paberkäterätti, mille poole töö pealt ümber kannatanud sõrme mässisin, oli pärast pea üleni verine. Mitte tilkuv ja lige, vaid punasekirju igalt poolt.
Veidi hiljem panin plaastri ka.
Aga plaaster - isegi kui on hea plaaster, ma olen üsna hoolikas valija ses osas, mingi Hansaplast ei kära - kestab umbes päeva. Õhtul võtan ära ja olen juba kolm hommikut järjest mõelnud, et näe, kasvab kinni, kõik hea ju! Ei pane uut.
Ja siis olen Totoroga õues ja kuigi ma muidu, kui ujumiseks teda rihmast lahti ei lase, ta hüppab ja kurjustab isegi rihmas olles. Ning iga kord, IGA KORD hakkab mul pöial verd jooksma. Kui plaastrit pole, onjo.
Pole isegi valus eriti, lihtsalt kõik on verine, mu käed ja koera karv ja korra ma tegin suitsu pärast ja imestasin, miks see küll kleepub, mida?!
Alles taibanud, et lisaks kleepumisele on sigareti see osa, millest kinni hoidsin, ka huvitavat kollakat värvi, ühendasin ära. Aa, vere ja mu ujumisest märgade näppude koosmõju!

Vesi on soe. Jões ka, mitte ainult rabajärvedes. Ujuda on tore.
Ja emake maa, kus Totoro kurjustab minuga, kui välja tulen!
Ta tegi seda eelmisel aastal samuti, aga sel on tema keha ujumiseks vajalikud lihased ja võhma suht ära unustanud ja ta ikkagi üritab mu ees ujuda kogu maad. Nii et kui ma viimaks kaldale tagasi pöördun, on ta veendunud, et ma olen ta suhtes hoolimatu mölakas, kes ei hooli, kui ta ära upub, ja lariseb ja haugub mu peale palju.
Väga ei hüppa, sest elukogemus on teda õpetanud, et kui mõni Totoro-nimeline kaldavees minu peale hüppab, saan ta kergesti kätte.
Jube tüütu.
Ja verine.
Sest ma ju ikka vehin ja üritan teda kinni saada ja löön kuidagi haava lahti.

Täna lõikasin muskaatpähklit kraapides uuesti sinnasamma pöidlasse. Verd on vähem. Tunduvalt.
Kipitab rohkem.

Laenu minule ei anta, sest ma ei käi ju töölgi - nii et mu järgmine samm on veenda kedagi (eelistavalt K-d, tal ei ole ühegi panga ees kohustusi ja teda ma usaldan)  enda eest laenu võtma.

Muide, panete tähele, kuidas pöidlasselõikamisest on pikk jutt ja mittelaenusaamise kohta üks lause? Mõni võibolla järeldaks, et ilmselt on pöidlasselõikamine siis palju suurem asi mulle?
Ei. Suuri asju on raske sel ajal, kui nad on värsked ja teravad, sõnadesse panna. Fakti võin nentida, kuid mitte enamat.
Kui asjad pole just NII suured, et mitte midagi muud enam ei tajugi. On ainult See Üks Asi.

Muide. Nägin Selveris müügis tomateid, mis nimetuse järgi olid grilltomatid ja maksid 7.94 kilost või umbes nii.
Suht kulla hind igatahes.
Välja nägin nagu tomatid, mis pole päris nii väikesed nagu kirsstomatid, aga ka mitte tavatomati suurused. Rimis on nende sort vist Romanticaks määratud.
Mis on nende eriväärtus? Millest see hind? Eriti oleks eriväärtust tarvis teada, arvestades, et kõrvalkastist võis võtta 250-grammise karbi kirsstomateid (kontrollisin, polnud mädad, ilusad olid, tõin kaks karpi koju!) hinnaga 49 seni. Ehk siis kilo eest 1.96.
Mis värk nende grilltomatidega on?!