Lõõõõõõõõõõõõõõgastumus

 Isver, kui hea mul nüüd olla on. Kõik on parem. KÕIK.

Aga kuna alles väga hiljuti hädaldasin, formuleerisin ka mõne päeva eest ära, miks mul jätkuvalt oma vallalisuse üle WTF on.

Ma olen helmeaanide ideaalnaine. Teen süüa, tahan lapsi, ilus, lahke, hindab seksi (ei saaks kaevata "mu naine ei anna!"), pole huvi karjääri teha - nagu nuku, noh!
Ja EI. 
Nii vallaline, kui üldse saab olla.
Vist ... sest mul on ka mehele mingid ootused? Kes neile vastab, mind ei taha, ja kes mind tahtsid (enam /õnneks/ keegi peale just ei käi) ei vasta jälle minu soovidele. 

Nagu misMÕTTES, onjo. 
Ma peaks mingi popp naine olema ja siin ma nüüd istun, kohe 41, ja keegi, kes mulle meeldib, ei taha mulle isegi last teha. 
Aga nojah.
Ega ma mingit helmejaani ei tahaks ka. Piljardikii tagumise otsaga puudutadagi nt. (Ei, ma ei mõtle teist halvasti, kodanikud Jaanid, lihtsalt oli näpukas, mis tundus hästi kõlavat, nii et jätsin sisse.)
Tegelt on mu olevik loogiline - ma olen ühte sorti meestele pealeminemiseks sobilik, aga see sort mehi täidab mind ennast jubedusega. 
Miks teised sordid mehi mind ei taha, ma tegelt ei tea. Aga see on ka teine lugu. Ja noh, miks mina osasid ei taha, isegi kui nad suht pandavad välja näevad, on kolmas.

Edasi räägin aint positiivseid asju, sest mul on nii hea olla. 
NII HEA!
Enne oli ka kohe peale ärkamist normaalne. Aga nüüd on ärkamisest järgmise uneni! Kui see aeg just jubedalt pikaks ei veni. Kaheksa tundi on ikka liig, aga viis peab vabalt vastu!
Isegi peavalu, mis seni oli "kõik, nüüd kohe peab midagi ette võtma, sest muidu tahan ilmselt poole tunni pärast surra!" on nüüd: "Valutab veidi, aga ehk kohv aitab - täna pole veel joonud ju. Ja see pole hull, võib veidi oodata küll."
Kusjuures kohv AITABKI.
Mis nõidus see veel on???

Kuigi päris kõike see üleüldine taustahea siiski ära ei tasanda ja paranda. 
Siis aitab endale korrutamine: "Ma olen piisav! Nii väga! Oivaline!"