Ei midagi erilist

Nüüd on mul viis uut peeglit lõhutud kahe asemel.
Tasuta asjade turg, jai.
Aga ühelgi ei ole mingeid taguseid ega asju, mille abil riputada. Pean kutsuma peegleid üles panema kellegi sellise, kes jagab seda värki, ostab vajalikud tooted ise ja annab mulle arve. 
Hm, äkki see igatöönaine ..? Kuna riik otsustas mulle (no ma taotlesin) kui vabakutselisele loovisikule miinimumpalka maksta kuus kuud, saan talle isegi raha anda töö eest =P
Ja kuhu, krt, ma kuus peeglit (üks endisest kogusest samuti) panen?! Kahega on selge. Kolmandaga - on ka mõte. Aga ülejäänud?! 

Noh, olgu. Kui saab kolm üles, on ka juba hea, ja tegelikult poja tuppa võiks ka vähemalt ühe paigutada. 
Kuigi ta saaks vannitoas omad asjad aetud, kui seal peegel oleks, eraldi peegel tema toas ei oleks ÜLEARU. 
Aa, ja ühe (raamiga!) peegli saan ju veel. Ütleme ... 
Kui ma kõik nad üles saan, ei ole vist põhjust enam peeglipuuduse üle kurta. 

Ühtlasi otsustasin juukseid lõigata. 
Krt, see vale välimus ... on äkki ikka vale soengu mure ainult? Võib ju sedasi loota? 
Seda enam, et täna hommikul täiesti meikimata peast skoorisin oma tütrelt, kes kah peegleid toomas oli, komplimendi, kui hea ma välja näen.
Mhmh, ainult skalp on vormist väljas, mhmh, poen selle mõtte taha.
Juuksuriaeg kolmapäevaks pandud. 

Peeglid ja soeng, soeng ja peeglid ... ma kurikuningannaLumivalgekeses-tun. 

Tütarlaps annab Lumivalgekese mõõdu oma ebanormaalse kaunidusega välja küll. Sealjuures kasutab ta seda täiesti masendavalt ära ehk kannab rõivaid, mis ei tee üldse ilusamaks, vastupidi, aga kuna tema näeb nendes ikka jubedamalt hea välja, pole ühtegi põhjust, miks ta ei peaks just neid kandma. 
Mitte et ilu mingi oluline väärtus oleks tegelikult. 
Samas - mis on "tegelikult"? Mulle meeldib ilu = piisavalt tegelik!

***

Poeglaps leiab, et Totoro on nüüd veel mõnusam koer, sest Ru saabumisega on ta rohkem kassi moodi käituma hakanud. 
Algul oli ta Ru peale: "Hei, mina lihtsalt ootan, et mulle tähelepanu pöörataks, ja kui pööratakse, on hea. Aga tema lihtsalt läheb ja NÕUAB pai - ja nad annavadki?! Tähelepanu ja pai ja leebet juttu ja ... MisMÕTTES sedasi saab?!" Ja nüüd ta lihtsalt tuleb ja topib oma koonu, seab end inimese kõrval-peal (üleni sülle ta ei mahu) sisse ja ootab pai.
Saab ka.
Tuleb voodisse, kui me magame, ja keerab end jalgade juures kerra. (Ru tuleb pea juurde, aga Totoro mõistab, et sinna ta ei mahu.)
Pojale nii meeldib, et koer enam ei rüsele innukalt või ei maga, vaid lihtsalt tuleb ja pikutab tema juures-vastas. Küsib hellitamist ISE. 
"Koer on rohkem nagu kass, jai!"