esmaspäev, 2. august 2021

Elutaoline

Käisin rolli mängimas. 
Seeaeg, kui mujal toimus mäng, erinevad hõimud ja fraktsioonid tegelesid elamise ja kummalise Instituudiga haakumisega, mürgialadelt imeliste aarete kättesaamise ja omavahelise suhtlemisega, olin mina metsas. Otsisin siniste õhupallidega tähistatud saakloomi.
Kuna ma ei tahtnud tagasi tulla enne, kui olen vähemalt ÜHE looma leidnud (mõte seda õhkrelvast tabada muutus järjest ebaolulisemaks sedamööda, kuidas mu lootus ühtegi looma kasvõi näha kahanes), sõin, pikutasin päikese käes ja nautisin ilma, mis polnud liiga külm, liiga palav ja just selles kohas, kus pikali viskasin, polnud ka sääski.
Veetsin sedasi palju tunde.
Teisi mängijaid sel ajal kiibistati, uuriti, ankeedid ja väikesed testid - ent KIIBID kui "appi, mis nad tegid meiega?!" ajasid rahva hulluks. Kiibistatud tegelastel ja nende sõpradel-tuttavatel tekkis tohutu paranoiareaktsioon, nii et oli vaja kiibistajatele  lõpp peale teha.
Tüübid arutasid, närvitsesid, fraktsioonid ja hirmud - ja viimaks puhkes lahing. 
Sellest ma vist midagi isegi kuulsin, sest olin tagasiteel (ikka polnud ühtegi looma leidnud, aga õhtu oli ka juba), kui mingi väga sedamoodi heli hakkas, nagu lastaks kuskil airsoft-automaati. 
Aga mänguplatsile tagasi jõudsin ajaks, kui ka lahing oli läbi ja toimus kõigest: "Kas te nüüd võtate kiiibid ära? Kui ei võta, laseme teid maha!"

Tegelikult väga reaaleluline - inimesed lähevad täiesti lolliks mingite kiipide pärast, mis mängus tegid lisaks põhjalikule keha tervise taastamisele ja hoidmisele kahte asja - sa ei saanud Insituudi töötajate vastu vägivalda kasutada ja sa ei saanud enam valetada.
Aga inimesed hullusid. 
Reaaleluline kiibikartmine tundub umbes sama mõttekas - selle vahega, et mängus vähemalt pandi tõesti inimestesse kiipe, mis nende käitumist modifitseerisid. 
"Vaba tahte võtmine!" ja "Nad tahavad meid orjastada!" ja "Peame nad kõik maha tapma, NEMAD on agressorid!" (kuigi teie, khm, ründasite, khm). 

Pildi autorit ei tea, aga hoolimata teise inimese näost siin
keskel suures plaanis otsustasin: just see foto! Et te vähemalt
veidi saaksite näha ka ilusaid turviseid, mehhaanilist kätt
ja muid asju. Mina käsitööd teha ei jaksa ega taha,
see ei ole mu lemmik - 
aga kohalikult larpimaastikul on palju inimesi, kes TEEVAD
innuga ja ilusasti.
Ma näen ühte enam-vähem mõistetavat kiibikartjate pointi - et kui SUUDETAKSE teha inimkäitumist modifitseerivaid mikrokiipe, krt, mida siis veel osatakse?! Mida ma teiste inimeste poolt VEEL karta ja oodata peaksin taipama?! Täna mikrokiip valetamise vastu, homme ... 
Nojah, aga mis homme?
Et ... olgu, suudetakse teha veel rohkem halba. 
Aga miks seda peaks ellu viidama? Kes sellest võidaks? Miks peaks kellelgi  parem olema, kui inimestel üldiselt on halvem?
Pigem on võimalik, et kui mingil grupil on suutlikkust teha sääraseid kiipe, nad kasutavad oma oskusi, üritades maailma paremaks teha. On ju loogiline? Sest nemad elavad ka siin, neil ei ole mingit rõõmu sellest, kui maailmas halvem elada on, ergo tahavad maailmale parimat.
Tõsi, vbla nad teevad vigu. 
Inimesed ikka teevad vigu.
Samas - see ei ole ju midagi uut?! Vead koos kiipidetegemisvõimekusega ei ole tõenäoliselt suuremad kui vead ilma kiipidetegemisvõimekuseta.  
Tegelt kaa. 
Tegelt kaaaa! Ma päriselt usungi seda!

Mängus võideti Instituuti, tapeti kõik doktorid maha, ainult üks, kes sai hingelt kohalikuks, pääses. 
Mingil määral on see võibolla õigustatav Instituudi töötajate poolt teiste "aborigeenideks" nimetamisega ja "me oleme ülemad" suhtumisega. 
Aga ausalt - mida rohkem ma mõtlen ja tunnetan, seda kindlam olen, et nad olidki paremad ja targemad kui nende ründajad, "aaaaga nemad alustasid ju!"-agressorid. 

Jah, phmt ongi inimesed kui "ma pean vaba olema ja järsakust alla kukkuda saama"-telder mustangid massiliselt. 
Kusjuures - DISCLAIMER - mina hindan vabadust VÄGA kõrgelt. Lihtsalt ma ei arva, et see oleks oluliselt piiratud mõne-kolme-isegi kümne teemaga, kus mu käitumist kontrolliks mingi kiip. 
Mu käitumist kontrollivad nagunii seadused, tavad, kultuur, kus elan, raadiosaated, mida mu tuttavad kuulavad (mina ei kuula), blogid ja raamatud, mida loen jne. 
Kui ma poleks õppinud ise oma valikuid tegema, välistest mõjutajatest mööda hiilima, vaikima valetamise asemel, tegema asju täpselt nii, nagu mina tahan, andes keisrile keisri + jumalale jumalala jao ja ometi enamuse endale jättes, ma oleksin juba omadega perses. 
Hiilida ümber mingi kiibi takistustest ei saa olla oluliselt raskem kui juba ammu ise võetud ideega "Ma ei valeta ... nii et kuula hästi, mida ma just ütlen!" mitte valetada. 
Pff, inimesed ... oeh!

55 kommentaari:

  1. Kui oleks mingi TEGELIK käitumise otsene muutja, otse keha seest, siis ma näeks küll paranoiaks põhjust, isegi eeldusel, et kõik tahavad head (mille peale ei saa loota, sest mingi vähemus on ikkagi psühhopaadid ja neid pidavat inimeste hulgas, kes võimule pääsevad, olema keskmisest rohkem, sest kui psühhopaat satub olema terasemat sorti, siis annab südametunnistuse puudumine võimu haaramiseks eelised - ei mingit tülikat ohvrite vältimist vältimise enese pärast). Aga isegi sel hea-tahtmise-eeldusel - mõtle, milliseid totalitaarrežiime on aatelised hea tahtega inimesed püsti pannud ja toetanud.

    Teisest küljest, mis konkreetselt valetamisse puutub, siis mõtlesin umbes nagu sina, kes sa mainisid vaikimist valetamise asemel. Isegi vaikima ei pea, on nii palju võimalusi asju täiesti tõese rääkimisega varjata.

    Rääkimata võimalusest iseend kasvõi ajutiselt mingis vales veenda või olulised mõtted kuhugi varju ära paigutada. Ehk nagu "Kin-dza-dzas", kus kõik oskasid kõigi mõtteid lugeda ja kohalik ütles enesestmõistetavalt "ainult loll mõtleb seda, mida ta mõtleb".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Njah, mul on see puudus, et ma arvan, et kõik ongi arukad =)
      Ehk tegelt ma olen kindel, et ka Stalin omast arust vältis halvimat ja tegi nii hästi, kui oskas. Paremini ei osanud :P
      Ma lihtsalt kuidagi eeldan, et rumalad inimesed ei saa nii väga ligi tehnoloogilistele imeasjadele. Mis on muidugi minu enda rumaluse näitaja =)
      Ma kaldun olema jubedalt heauskne igal pool, kus ma praktikas ja reaalselt pole näinud, et krt, nii on halb, aga ikka tehakse.

      Aga jah, jah!
      Ainult loll mõtleb seda mida ta mõtleb =D
      + ma olen REAALSELT pidanud maha lugematul arvul dialooge stiilis: "Kas see seal on sinu reha?" -"Mul on palju asju."

      Kustuta
    2. ja lisaks rumalusele või hullusele on olemas ka lihtsalt inimesed, kes lähtuvad ainult omakasust, kusjuures nende jaoks ei sisalda omakasu seda, et kõigil oleks hea. Ikka see sünge triaad, nartsissism+salakavalus+psühhopaatia.

      Kustuta
  2. a jah, meil on ju ka lauskontrolli kohta Hiina näide - ilmselt on ka nende juhtkonnal mingi ettekujutus üldisest hüvest, mille jaoks nad lausjälgivad oma kodanike tegevust ning selle järgi neid stimuleerivad (nt määravad teenitud punktide järgi, kes saab rongipiletit osta).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures ma ei ole kindel, et siuke asi halb on - pole proovinud, ei tea. Vbla "heaks sundimine" on seal see mage osa, aga kuna mina olen eluaeg olnud "ma olen nii krdi hea, aga keegi ei paista seda hindavat, et ma doonoriks käin ja eksinud lapsukesi teed leida aitan ja koerakakat koristan", äkki see oleks mu võimalus?
      Enam ei ole hullu, tegelt ma tunnen hindamist ja armastust enda ümber, aga kui olin alla 30 ja palju parem kui praegu, ma konkreetselt andsingi kõik hinge tagant ära ja olin "rõve muidusööja" ühiskonna ja oma pere jaoks, äkki oleks siuke süsteem mulle teatud sisemise väärtuse tunde andnud?

      Kustuta
    2. Ehk siis: mina oma kogemuste tõttu, oma perekonnas ja ühiskonnas levinud "raha on kõige mõõdupuu, kui sul raha ei ole, oled rämps ja kõik su mõtted ja tegevused on kahjurlikud või vähemalt täiesti tähtsusetud" kõrval näeksin päris hea meelega ka midagi muud.

      Kustuta
    3. nu su enda koerakakaepisoodi eest oleks ilmselt kohe miinuspunktid tulnud.

      Rääkimata sellest, et miinuseid antakse ka valedel saitidel käimise ja vale religiooni praktiseerimise jne eest.

      Ma ei usu hästi, et sulle tnp Hiinas meeldiks elada.

      Kustuta
    4. tglt ei saa ma üldse hästi aru, miks sa arvad, et kui sulle see üks ühiskondlik mõõdupuu (mis ei ole ometi nii rängalt kohustuslik) vastukarva käib, et siis totaalsem ühiskondlik mõõdupuu, millest ei saa isegi kõrvale nihverdada, meeldiks.

      Kustuta
    5. minu jaoks on Lääne liberalismi põhieelis just see, et mõõdupuid on erinevaid ja reegleid tehakse tihti käigupealt ümber. Tundub, et aeglaselt ja et lihtkodanikul on raske mõjule pääseda, aga kui muude süsteemidega võrrelda, siis ikka päris kiiresti ja päris palju.

      Kustuta
    6. mul kui põhimõttelisel punase tulega tee ületajal kohtades, kus valgusfoor on minu arust kas üldse kurjast või vähemalt valesti seadistatud, oleks seal näotuvastuse tingimustes kiiresti elu hapu.

      Kustuta
    7. ja sina saaks ilmselt miinuseid liiga ohtra videomängude mängimise eest.

      siin ei ole tegemist sellega, kas sa teed midagi otsest ja tajutavat teistele. See on iga pisikese ostu ja tänaval käimise ja reeglite täitmise ja ajakasutuse jälgimine. Rääkimata sellest, et vanemate "pattude" eest trahvitakse ka lapsi, à la "ei saa minna soovitud eriala õppima, sest vanemate reiting on halb".

      Kustuta
    8. Ma kahtlen, kas mulle see konkreetne süsteem sobiks, aga ideeliselt süsteem, mis arvestab su üldist headust lisaks sellele, kas sul on raha, kõlab meeldivalt.

      Kustuta
    9. "üldine headus" on eri otsustajate jaoks eri sisuga mõiste, nagu sa oled siinsamaski blogisabas kogenud.

      Ma olen sellesama valgusfoori teemal inimestega sama tuliselt vaielnud, nagu sina tookord koerakaka teemal, kummalgi poolel oli oma ettekujutus, mis käitumine on üldiselt hea.

      Ja see ongi ebaefektiivse liberaalse demokraatia põhieelis: mõiste sisustajaid saab välja vahetada ja neid on ka korraga hulgem ja vastukäivate ettekujutustega.

      Kustuta
    10. pmst mina ei taha üldse keskset süsteemi, mis arvestaks headust või halbust, välja arvatud siis, kui keegi üksteisega põrkudes liiga saab. Ma tahan, et süsteemi üldse ei huvitaks, kui hea ma olen, sest mul on iseendagi esitatud nõudmistega tegemist ja ma ei usalda ühegi süsteemi headusedefinitsiooni lõpuni.

      Kustuta
    11. ja rahast rääkides - sellisel punktisüsteemil on tublisti raha tunnuseid ja ilmselt ei oleks väga palju nikerdamist vajagi, et sellest keskselt kontrollitav, riigi antav ja võetav raha teha.

      Kustuta
    12. meenutades omaenda väidet siinsamas: kuni ma pole isiklikult kogenud, et halb on, ma kaldun uskuma head =)
      Ja seda, et on halb tunne, kui mul ei ole raha ja kõik hindavad aint raha, ma OLEN isiklikult kogenud. Väga tugevalt. Tapan end ära, kellegi ei ole minusugust vaja - tasemel.
      Kui öö on pime, on päev vähemalt vbla valgem - ehk kuni ma pole isiklikult kogenud, et see on ka halb, kaldun uskuma head.
      + pff, päris ma ei ole elus sihiteadlikult oodanud punase tule taga öösel, mitte ainustki autot silmapiiril - sest ma arvasin, et nii on hea teha.
      Ei olnud eriti raske.

      Kustuta
    13. (ja raisk, oleks nad siis pärast rahul old ... ei, IKKA oli halvasti!!!
      Igavene trauma =P )

      Kustuta
    14. mul on ka üks eluline näide lähemalt, ütleme viimase paarikümne aasta, kus ühele täiskasvanutest koosneval muusikakoosseisul oli vahepeal juht, kes täiesti heade kavatsustega teatas, et bändi liikmed ei tohi enne proovi alkoholi juua (või üldse pidutseda). Ta tahtis ainult head ja talle tuli üllatusena, et bändi liikmed läksid turri, põhimõttel, et pole lihtsalt juhi asi, mismoodi pidutseb bändi liige väljaspool proovi ja esinemist: juhi asi on see, mismoodi see inimene seal proovis ja kontserdil esineb, aga selle hea esinemise saavutamise moodus peaks täiskasvanu puhul olema juba tema enda asi.

      Ja ma oleks toona seal bändis olles samamoodi pahane olnud.

      Kustuta
    15. "on halb tunne, kui mul ei ole raha ja kõik hindavad aint raha, ma OLEN isiklikult kogenud" - aga raha ongi ju pmst selline punktisüsteem. Ainult et meie maailmas vähem totaalne ja see on minu arust hea. Esiteks ses mõttes vähem totaalne, et nende punktide jaotamisega tegeleb palju eri üksuseid, eri alustel (üks üksus jagab mingi iks töö eest, teine üksus jagab töövõimetuse kompenseerimiseks jne). Teiseks ka ses mõttes, et selle kõrval ON paralleelseid punktisüsteeme. Olgu siis naturaalmajanduse vormis või feimi ja respekti või...

      Aga kui punktisüsteem on totaalne, siis pole selle eest üldse pääsu. Sa oled oma väärtus punktides, vahet pole, kas punkte antakse sinu arust üldse õige asja eest.

      Kustuta
    16. mulle tundub, et sa igatsed mingit jumal-riiki, kes näeks otse südametesse ja mõistaks head tahet ja premeeriks selle eest, aga sellist pole siin maailmas võtta.

      Kustuta
    17. see küsimus ka, et kas sul siis sõpru ei ole, kellel oleks muud mõõdupuud?

      Kustuta
    18. pean vist lisama, et Hiina jälgimissüsteem ei ole õnneks (veel?) nii täiuslikult totaalne, et nad päris kõike jälgida ja hinnata suudaks. a konkreetselt liikluseeskirjade pisirikkumiste eest punktide jagamine ajab mul harja punaseks. Eeskirju peaks järgima nende eesmärgist lähtudes, mitte kirjatähe järgi! süsteem, mis sunnib täht-tähelt järgima, on saatanast!

      Kustuta
    19. Vastuseks küsimusele teemal "sõpru" - olid sõbrad. Mitmesugused.
      Nüüdseks on oluliselt vähem, sest ma lõpetasin nendega suhtlemise, kes ming õnnelikumaks ei teinud.

      Aga rahaküsimuste ja väärtuste üle me nende toonastega siis-ammu ei rääkinud.
      Olid need, kes olid samamoodi totaalrahatud nagu mina, neid ma aitasin oma võimete piires, külla minnes ostsin alati toitu kaasa jms.
      Ja olid ka need, kes üldse ei arvestanud, et mul võib mitte raha olla ja kelle "ah, lähme sinna restorani sööma" tähendas mulle terve kuu elamisvõimaluste kaalumist ja kuna ma üritasin ka neile meeldida, ma ka ei öelnud: "Ei tule!", vaid venitasin ja tekitasin jne. Aga vimm "nad ei näe mind, nad ei mõista mind, mind päris minuna pole nende jaoks olemaski - või on neil täiesti pohh, et mul on halb ja raske!" jäi.
      Ei, ma ei öelnud neile, et mul on halb ja raske. Aga ma keeldun ka seda oma "süüks" pidamast, et ma vastu ühiskondlikku normaalsust ei julgenud minna ning ÖELDA, et mulle ei klapi. Pigem ma mõtlen, et nende krdi "süü" on vähemalt sama palju leida, et mul nagunii on raha (kuigi nad teadsid, et ma elan phmt mittemillestki, kord aastas müün mõne jutu kuskile ja ülejäänud ajal on lastetoetused ja vanemate abi mu põhisissetulekuteks).

      Et noh.
      Phmt seda, et "sa meeldid meile nagunii, mis siis et sul raha ei ole", ei tulnud kuskilt poolt. Ma kas aitasin toitu ostes ja oma piletid ostes [versus võimalus, et nemad oleksid pidanud pileteid ostma, et minu juurde tulla] neid, kel oli veel halvem kui mul, või oli mu rahatus asi, millest ei tehtud välja.
      Olid mõned inimesed, kes maksid sujuvalt mõlema arve, kui minuga väljas olid, mõni isegi ütles enne, et kuule, ma teen sulle välja. Aga seda oli vähe ja KEEGI ei öelnud, et mul on muid väärtusi nii palju, et ma ei peaks põdema oma pideva rahapuuduse üle, kammaan.
      Mulle hopis öeldi: "SINA, ja tahad veel lapsi?`Sa ei saa neidki ülal peetud, kes on!" ja "SINA ja arvad, et su arvamusel on mingi kaal, kuigi elad oma vanemate kulul?!" ja ....
      vabandust, ma lähen oksendan natuke nüüd-

      Kustuta
    20. Aga jah, idee kellestki, kes kõike teab ja premeerib mind tore olemise eest, sest tegelt ma olen tore, on see hindaja siis väikese inimese hea jumal või jõuluvana, on mulle sümpaatne küll.
      Ja ma tean, et sellist ei ole.
      Aga võiks ju olla =P

      Kustuta
    21. mhmh, ma sain kommentaari kirjutades ka ise aru, et neid vajadusi rahuldatakse muidu religiooniga, aga kui sellega pakutavat lahendused mingil põhjusel ei sobi, siis ongi raske.

      Kustuta
    22. a kahju, et sul sõpradega niiviisi oli.

      Kustuta
    23. kuna mu rahatuskogemus on sellest äärmiselt erinev, siis ma lambist pakuks, et siin on mingi Tartu ja Tallinna hoiakute vahe (agraarne Lõuna ja industriaalne Põhi), aga tõenäoliselt on asi ikkagi konkreetsetes seltskondades.

      Kustuta
    24. Ja kindlasti tuli üks suur erinevus meie kodutaustast - "et ma vastu ühiskondlikku normaalsust ei julgenud minna ning ÖELDA, et mulle ei klapi" - mina näiteks ei tajunudki, et see läheks vastu ühiskondlikku normaalsust, normaalne ju, et mõnikord või lausa tihtilugu raha ei ole. Teise kandi pealt tajusin korra, kuidas suguselts võttis väga pika hambaga vastu ühe umbes minuvanuse sugulase peika, pikk hammas tuli sellest, et ta on mingi ärikas. Tõenäoliselt täiesti aus ärimees, aga põhiline, et temaga ei saanud nt raamatutest rääkida.

      Kustuta
    25. Mina olen korduvalt maksnud kellegi arve selle pärast, et ma tean, et tal pole raha (või selle pärast, et ma tean, et meie sissetulekud pole võrreldavad või et ma olen ainus meist, kellel on püsiv sissetulek), aga ma pole kunagi selle peale tulnud, et seda tehes eraldi kõva häälega välja öelda, et "ma maksan arve, sest sul on nii palju teisi väärtusi". See, et ma selle inimese välja kutsusin, näitab ju kohe, et ma väärtustan teda, ma ei viitsi tegeleda kellegi teise enesehinnanguprobleemide ja pideva valideerimisvajadusega veel muu elu otsa.

      Kustuta
    26. Ma nüüd jäin mõtlema, et kas ma olen Rentsile kunagi välja teinud, aga vist ikka mitte. :)

      Kustuta
    27. Ja notsule osas "need punktid kindlasti saab mingil moel rahaks konverteerida" - hei, seda ma loodangi :D Et kui kogu mu väärtus pole najal "mida ja kui palju ma teenida suudan", vaid osa väärtust - ka rahalist - tuleb võimest mitte punase tulega üle tee minna, on see HEA minu raamatus. Makske mulle selle eest, et ma tore olen, oivaline!

      Aga jah, kodune taust muidugi mängib.
      Ma olin juba rongi alt läbi käinud ja julgesin seega oma konkreetset arvamust avaldada isiku kohta, kes siin võrgupäevikus Anomaalika nime all esines (ja siis teiste nimede all, aga ta toon ja kirjavead jäid äratuntavaks), aga meie peres Tomina tuntud on, ja ma põhjasin, et kuidas selline lollakas üldse saab olla, miks, MIKS?!
      ema: no ta ei saa loll olla, ta teenib VÄGA hästi.

      Ehk raha määrab KÕIK. Kaasa arvatud tarkuse näiteks - teenid hästi, oled tark et sellise teenistuse valisid ja saad seda pidada. Ei teeni hästi, oled liiga loll, et hästi teenida, ehk siis automaatselt väga palju madalam.

      Kustuta
    28. Ehk phmt mina olen kaua aega saanud väga mitmelt poolt kaasa arvatud vanematekodust hoiakut: "Kui sul ei ole raha, ei ole sul tegelt õigust elada. Kindlasti ei ole sul õigust eluga rahul olla ja ennast ja oma õigusi samaväärseks pidada nende omadega, kes teenivad hästi."

      Kustuta
    29. Ma ei öelnud "need punktid kindlasti saab mingil moel rahaks konverteerida", ma ütlesin, et sisuliselt ei ole sellel punktisüsteemil rahaga vahet, aga meie ühiskonna rahast on võimalik rohkem kõrvale nihverdada ja alternatiivseid süsteeme kasutada, mis on ainult hea.

      Kustuta
    30. kusjuures su punase tule hoiakud üllatavad mind, arvestades, et sa oled end defineerinud kui chaotic good ja rõõmustanud, et kui Itaalias on silt "murul käimine keelatud," on terve muru rahvast täis. Ma oleks selle põhjal arvanud, et sa annad punkte just punase tulega teeületamise eest (eeldusel, et tegemist on mõttetu fooriga ja see ei tee kellelegi kahju).

      Nüüd tuleb välja, et ma olen hoopis rohkem chaotic kui sina, vähemalt põhimõtete tasandil, st ma pingutan teadlikult, et reeglid, mis on minu arust mõttetud või kahjulikud, järgimata jätta.

      Kustuta
    31. Praegu lähen jah, igalt poolt üle. Aga mul oli nooruses, kui Tartus elasin, seaduskuulekas periood.
      Phmt sama asi, mis kogu mu elu ära märkinud on: "Teen nii, et teistele meeldiks."
      Lihtsalt hiljem ma sain aru, et inimestel on tegelt täiesti kama, mismoodi ma käitun olukorras, kus keegi pealt ei näe. Või kui ei ole, on erinõmedad inimesed.

      Kustuta
    32. Teiseks jäin mõtlema, kas su sümpaatia totaalse hindamissüsteemi suhtes tuleb just sellest, et see oleks ühtne. Et isegi kui lollid või kahjulikud reeglid, vähemalt on selge, mille eest punkte saab ja mille eest maha võetakse.

      Ainult et mis siis, kui kellelgi on lihtsalt sellised omadused, et ta ei saa punkte? jättes kõrvale teema "vales peres sündimise eest saab karistada", siis kasvõi sinu enda puhul, et sa ei jaksa päevas rohkem teha kui n asja - mida sa hakkaks pihta sellega, et vanemate ja vanavanemate eest hoolitsemata jätmise eest saab miinuseid (nähtavasti olenemata sellest, kui toredad need vanavanemad ja vanemad on)? Sellised totaalsed süsteemid ei arvesta eriti sellega, et keegi ei jaksa, ongi mingi vale inimene, karistame.

      Kustuta
    33. "teen nii, et teistele meeldiks" on muidugi määratud nurjuma, sest "teisi" kui ühtset entiteeti pole olemas.

      millega jõuab tagasi hüpoteesini, et see sümpaatia totaalse süsteemi vastu on igatsus ühtsete kriteeriumide järele, et keegi ütleks ette ära, mis teistele meeldib, isegi kui see keegi rämedalt valetab "teiste" olemasolu kohta ja päriselus on kõvasti teisi, kes nendesamade kriteeriumide täitmise pärast kannatavad.

      Kustuta
    34. ning kodu jah, ma sain pigem kaasa hoiaku, et raha eesmärgiks võtta on piinlik, mitte ainult sisimas, vaid ka seltskondlikult. vt ka loetud kirjandus ja et Athos ei lugenud kunagi tagasisaadud raha üle jne.

      Kustuta
    35. Mulle on nii Kaur kui ka Rents välja teinud!

      Kustuta
    36. Jah, ühtsed kriteeriumid.
      Et põhimõtteliselt "oled ilus, siis läheb suhetes hästi" ja "oled lahke, siis teised on ka sinuga lahked" reaalselt toimiksid ka - kuigi vormis "käid oma vanaema eest poes, saad rongiga sõita".

      Kustuta
    37. aga mis sellesse puutub, et su vanemate heakskiidu saamiseks oleks justkui vaja olnud raha teenida - arvestades seda, mis sa oled kirjutanud, kuidas nende arust põhimõtteliselt ei tohtinud lapsi kiita, siis ma kahtlen, kas rahateeninime oleks seda muutnud. Nende tajutavat heakskiitu lihtsalt polnudki võimalik ära teenida, sest kui nad ka oleks midagi heaks arvanud, poleks nad seda öelnud.

      Kustuta
    38. aga mis sellesse puutub, et "Et põhimõtteliselt "oled ilus, siis läheb suhetes hästi" ja "oled lahke, siis teised on ka sinuga lahked" reaalselt toimiksid ka - kuigi vormis "käid oma vanaema eest poes, saad rongiga sõita". " - raha ju nii käibki, vormis "leia töö, mille eest ollakse nõus maksma ja tee seda." Aga selle jaoks on sul jaksu vähe, nagu oleks ilmselt ka selle totaalsema punktisüsteemi jaoks. Ega sellega ju hea tahte eest punkte ei anta.

      Kustuta
    39. tglt ma arvan, et raha populaarsus väärtushierarhiate moodustamisel sellest tulebki, et see on kah selline lihtne punktisüsteem, kerge aru saada. Sisuliselt sama hoiak, mis sul, et oleks lihtsad kriteeriumid.

      ja ma tõrgun raha kui punktisüsteemi üldkehtivuse vastu sama palju nagu hüpoteetilise kõikehõlmava punktisüsteemi vastu, selle vahega, mida ma ei väsi kordamast: et rahahierarhiale on meie ühiskonnas ka alternatiive ja on võimalik kõrvalteid leida.

      Kustuta
    40. vanasti ma vähemalt ei tajunud, et ma ei jaksaks. Vbla poleks jaksanud, ei olnud võimalik katsetada nii, et harjun tööga ära ja vaatan, mis tunne on: mind lihtsalt ei võtnud keegi tööle.
      Paar korda võeti, see töö kestis siis paar kuud ja jälle olin ilma.
      Olen seda enne ka öelnud: üks väga olulisi punkte õenduse õppimamineku juures oli: õdesid on puudu, õendusharidusega mind keegi vajab. Isegi mind selle haridusega palgataks!
      Nojah, v.a. et mitte nüüd, kus ma sittagi ei jaksa =P

      Kustuta
    41. Ehk ma ei olnud ja ei ole võimeline leidma seda tööd - aga krt, punase tule ees seisma jääma ma olen võimeline.

      Kustuta
    42. Nojah, aga MIKS sa peaks valesti paigutatud tule või muu liikluskorraldusvahendi ees seisma jääma?

      Siin on oht, et sa klassifitseerid need tegevused, mida sa teha suudad, automaatselt "heaks".

      Niikuinii inimesed mõtlevad "mina tahan - järelikult hea". Aga "mina jaksan - järelikult hea" on natuke teistmoodi.

      Kustuta
    43. korraks reaalsete süsteemide juurde tagasi tulles: ega ka sellises totaalises punktisüsteemis keegi punase tule ees seismajäämise eest punkte ei _anna_, vaid punasega üleminemise eest võetakse ära.

      Kustuta
    44. aga sisuliselt on sul täiesti normaalne tahtmine - tingimusteta armastuse järele, armastuse järele lihtsalt sellepärast, et sina oled sina -, ainult et miskipärast tahad sa seda mingi ametliku struktuuri käest. Et oleks khm, palun vabandust, armastusministeerium.

      Kustuta
    45. No et ma ei peaks ise otsima seda armastajat, sest sellega ma KA toime ei tule, noh =P

      Kustuta
    46. no ma ütlen, see ongi see asi, mille jaoks minu arust religioonid on (ok, ma tean, et ajalooliselt on nad kujunenud teisiti, aga ütleks siis nii, et see on see töö, mille alal religioon toimib). Sest see on vajadus, mida teised inimesed ei suuda päris lõpuni kunagi rahuldada.

      Koer võib-olla tglt suudab.

      Kustuta
    47. Ta on NII NUNNU!!!
      K. ütles, et pärast koera võtmist ma olen märgatavalt rahulikumaks ja leebemaks muutunud =P Et lisaks sellele, et tunneme üksteist rohkem ja on seepärast parem suhelda, ma olen ümaramate nurkadega.
      Ehk kui minuga nunnu ollakse, ma üldse ei plahvata sedasi =P Ja tema ise ei pea tegelt nunnum olema, Totoro teeb selle töö ära.

      Kustuta
  3. St pigem "valideeritud saamise vajadusega", valideerimisvajadust sellistel üldiselt ei ole, teisi kiidavad üsna vähe. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda probleemi mul pole =)
      Ma kiidan päris kõvasti =P Aga valideeritud saamise vajadus on üüratu, muidugi.

      Kustuta
  4. Huvitav arutelu teil siin.

    Ma ei kujuta ette end Hiina ühiskonnas. Aga mida ma ka iseendast tean? Ehk oleks ma mingi pisike mutrike seal Tõeministeeriumis ja arendaks näiteks sotsiaal-punktisüsteemi mingeid pisiasju.

    (Kes arvab, et seda on lihtne arendada, mõelgu meie sotsmin ja SKAIS2 peale, ja siis veel selle peale, et see punktiasjandus on naturaalselt mitu suurusjärku keerulisem, sest katab elu kõik aspektid, ja no lisaks on ühiskond ise seal suurem ja keerukam.)

    vvn, kas ongi nii, et kõige huvitavamad rollimängud (mitte vaid larbid) tulevad, kui päris-ühiskonna probleemid fantaasiaga kokku panna?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. heh, teisiti üldse ei saagi ju =)
      S.t. kui kirjandus-mäng-film-teatrilavastus-sari ÜLDSE natukenegi midagi väärt on, tunnetuslikult korda läheb, siis sellepärast, et seal on sees päris probleemid, ehedad emotsioonid tekivad.
      Ja samas kui teha kirjandust--mängu-filmi-teatrilavastust-sarja, on see ALATI mingi autori fiktsioon, tema vaatenurk, tema tunnetusega asi, mitte objektiivne teadustekst ("tekst" kõige laiemas mõistes). Ja noh, mis on see oluline erinevus "päike naeratas Hali ja Thea peale alla" ja "lendauto mootor vingus, kui talle järgmise kiirenduse tuurid sisse pandi" vahel?
      Kui on kunst, on ka fantaasia =)

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.