No fakkoff!!!
Miks nii?!
Ma olen 42 aastat vana, teinud süüa igatepidi, ja NÜÜD saan täiesti juhuslikult teada, et sealiha tuleb panna kuuma ahju (ja siis võib temperatuuri alandada, aga alustama peab kuumimast, mis plaanis), muidu tuleb vintske.
Kusjuuures mul on just tunnistus hamba vahel, kuidas poolkuuma ahju panemine mõjub.
Ma olen seni teinud nii ja teisiti, nagu juhtub, ja üldse mitte teadnud, mis on liha väljatuleku ja mitteväljatuleku põhjuseks.
URRRRR.
Igast tobedaid nippe olen teadnud, nii toimivaid ("lisa munavalgele seda vahustades näputäis soola, läheb paremini vahtu ja vaht jääb kõvem) kui arusaamatuid (olen kookipaneku eel seganud külmutatud marju tärklisega ja pannud tärklist puutumata ja mingit vahet ei näe), kuid nii fundamentaalne ja tähtis asi pole iial mu kõrvu jõudnud.
Nagu ... mis kuradi mõte on kooli kokandustundidel või veebiajakirjasoovitustel, kuidas teha head ahjupraadi, või kuramuse kokaraamatutel, kui SEE info jõuab minuni lihatööstuse kodulehelt alles nüüd??
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
ma olen kohanud isegi retsepte, kus praetükk lastakse enne ahjupanekut iga külje pealt tulise panni pealt läbi, et kooriku peale võtaks. See eeldab küll ilmselt, et oleks selline asetatavate külgedega tükk.
VastaKustutaAga ma oletan, et on ka mingeid erandeid. nt kui praetükk on kokku määritud millegagi, mis tekitab ise kooriku ja mahlad ei voola välja.
Aga kui liha on täiega fooliumisse keeratud?
KustutaMa pean selle üle nüüd mõtlema. Siiamaani tegin nagu juhtus, mõnikord oli "vana vintske orikas", aga nagu ma siit lugesin, olin võibolla ise "orikas", kes ei osanud õiget kuumusrežiimi valida...
Äkki fooliumi sees toimuv on tehniliselt pigem hautamine? "liha omas mahlas".
Kustutaaga tglt ma usun ka seda, et igast tükist ei saagi head praadi tulla. Mõni sobib just nimelt niiskes keskkonnas pikalt hautamiseks, üleni õunte sees näiteks.
KustutaPruunistamine on muidugi teema, aga jee ma viitsin seda teha muidu kui väga erilistel juhtudel =P
KustutaAga jah, ka fooliumis või küpsetuskotis - kuuma ahju, mitte et ahi veel soojeneb, aga ma panen juba ära. Hautamine või mitte.
Teisest küljest pidavat üleni madalal - alla 100 kraadi - temperatuuril hautades ka väga häid tulemusi saama. Räägitakse mingist nõudepesumasina-lihahautistest.
Kustutajaa, seda küll =) Ses osas on mul ka omakogemused =) Et kaua aega madalal temperatuuril on sealihale hea, mhmh! Lihtsalt isegi kui su valitud temperatuur on 120 kraadi (alla 100 kraadi ma pole teinud midagi peale kala, nii et ei ole kursis), pane alguses 130, lükka liha 130 peale jõudnud ahju, alanda kuumus 120 peale ja siis oooooooooooooooooooooota. (Vabalt võib nt magama minna vahepeal).
KustutaSee nõudepesumasinatoit oli vist kana. Mis kõlab iseenesest eriti kahtlaselt, sest salmonella. Aga vbla on see ligi-100, mida nõudepesumasin pakub, salmonella hävitamiseks piisav.
KustutaLiha sisetemperatuur 70 peaks olema piisav suht kõigi patogeenide hävitamiseks imo.
KustutaNõudemasina max temperatuur on 68-70, mis ei ole ka võimalike loomalihas elavate siseparasiitide noorvormide hävitamiseks piisav.
KustutaMa ka praen lihatüki enne külgedelt ja siis kuuma ahju, mille kuumuse maha keeran. mina "kuulsin" sellest Jamie Oliverilt.
VastaKustutaJa munavalget tuleb alguses vahustada aeglaselt ja siis kiirema peale. miski niidistik või ma ei tea mis, jääb siis terveks ja saab parem.
Ma soolast ei tea, aga kauss peab olema munavalgete vahsutamiseks kindlasti puhas ja kuiv.
Biskviittaigent olen teinud kolme erinevat moodi. Mu arust kõik töötavad, olen lihtsalt neist kolmest oma lemmik valmistamisviisi valinud.
Aga tõsi ta on, ma ka imestan ega usu, kui midagi alles täna, nüüd juba 50-aastaselt, esmakordselt kuulen.
tervitustega, kellakagu
Ma ei viitsind sellega yldse katsetada - kui hakkasin praeahjus kokkama, siis tegin kõike nii, nagu mu vanaema 100a tagasi saia kypsetas- algul ahi kuumaks, siis kypsetatavale koorik peale, siis väheke madalamal kuumusel valmis kypsetamine v hautamine. Mitte et see toidukese 100% õnnestumise tagaks, aga siis on ka ebaõnnestumise määr väiksem. 😀
VastaKustutaNo mina ei ole ka VIITSINUD katsetada - s.t. teema, millel ma kunagi isegi ei mõelnud. Ma panen üldiselt ahju sooja, teen ettevalmistused ja siis lükkan toidu ahju, kui need läbi on - sest noh - kas asi on 170 või 200 kraadi, ei ole ju oluline, eriti kui ta varsti nagunii 200 on?
KustutaVÄLJA ARVATUD juhtudel, kui kui öeldi enne, et ahi 230-250 peale, seakoot ahju ja kohe temperatuur 140-ks ja jäta nii järgmiseks neljaks tunniks.
Või kui küpsetusaeg oli 11 minutit täpselt, mitte vähem, mitte rohkem. (Muidugi tekkis mul teine aeg, sest mu ahi käitus teistmooodi, aga idee, et temperatuur ja aeg on tähtis, jõudis mu ajju, kui mingit täpsed vääringud mängu tulid). Aga ma ei ole iial arvanud, et kui küpsetusaeg on 30-40 minutit või 2-2,5 tundi või "kuni kook/praad/pirukas on kuldpruun ja kaunis", oleks üldse iial oluline mingi täpne temperatuurijälgimine. Ma lihtsalt ei tuönud selle pealegi.
Ja õige küll, siukest asja nagu töötava temperatuurinäidikuga ahi, nägin esimest korda ikka kõvasti üle 20 olles.
KustutaMu elus püsikaaslaseks sai ta, kui 28 olin - vist? Enne käis kõik umbes-täpselt meetodil.
Sa kypsetad seega palju keerulisemaid asju kui meie majas iial tehtud on.
KustutaMul ongi umbestäpselt-praeahi, millega lastel õhukeste kypsistega vahest midagi nässu läheb, aga kardulased ja kaneelisaiad saab tehtud. Minu jaoks on see liigne ajuvaev, kui peab minuti ja kraadi täpsusega küpsetama ja toidu juures taimerit passima, kui samal ajal on vaja midagi muud teha.