Plaanimisest veel

Katsetasin juutuubi abil Rocky Horroriks meigi tegemist. 
See võttis tunni ja ma veendusin, et vajan mingit valget puudrit. Mu nägu ei olnud lõpuks mitte heleldam kui ülejäänud keha, vaid tumedam. Muidu läks üllatavalt hästi - algus oli nii jube, et ootasin halvimat, aga pärast lauvärvi pealekandmist hakkas värk välja nägema nagu rõhutatud-lipakalik-stiil ja isegi valet tooni huulepulk ei seganud.
Õige toon on mul emakodus olemas. Kunagi leevike ostis mulle kolm või neli eredavärvilist huulepulka, et teha huultest makrovõtteid. Pildid tulid ilusad, aga ma ei salvestanud neid, sest noh: mul on mu huuled iga päev olemas, mul ei ole vaja mingeid valgel taustal musisuid. 
Nüüd on muidugi kahju.
Ent pulgad on alles - ma valisin suhteliselt normaalse firma omad ka. Mitte väga  kalli, aga mitte ka päris odava. Artdeco. 
Aga jah.
Kuskilt peaks leidma odava valge puudri või selle laenama, sest muidu pole üldse õige. Või ... maeitea, mingi väga heleda.

Ärge nüüd pildi peale kohkuge - ma ei ole osav fotograaf ja ei oska isegi selfifunktsiooni kaamerale peale panna. See on peeglist tehtud. Poja telefoniga. Sest mina ometi endale mingit puutetundlikku õudust ei hangi, kui mul käed pidevalt värisevad.
Eriti parem. 

Jaa-jaa, ebatäiuslik.
Aga kuulge, see on esimene katsetus ka alles!
Teine katse Frank-N-Furteri meigiga tuleb ilmselt juba filmivaatamiseks valmistudes, sest ega ma nüüd jaburaks ka ei lähe ettevalmistustega =) Vead ja raskused on tuvastatud, rohkem pole vaja.
Valge, kust ma saan valge puudri ...
Lauvärvi tuleb rohkem panna. 
Kulmudele üles must lainerjoon, aga selle alla juba lähebki ainult lauvärv.
Kunstripsmed on ilmselt ka teema.
Aga vähemalt siit pildilt pole peaaegu üldse näha, millist hirmsat vaeva ma kontuurimisega nägin, nii et sarnade alla ja nina külgedele võib rahulikult rohkem tumedust panna.
Ja jah, ma ajan kaenalde alt isegi karvad ära =P Aga sellega asi ka piirdub. Ma ei hakka juukseid värvima ega võltstätokat joonistama. On neid endal mittevõltse küllalt ja ma ei ole cosplay-inimene. Mulle käib kuidagi vastu olla mingi tegelasega võimalikult sarnane. Ma võtan tema stiili, teen endaga midagi samas stiilis ning nõnda tundub mulle kuidagi ... ehedam.

Lisaks loen parasjagu raamatut autistidest. See on päris hea raamat. "Autistid. Autismispektri häirega naistest". Ei, ei ole täiuslik. Aga hea. 
Üks teema, mida Kaur ei tahtnud uskuda, oli (siin raamatus autistide kohta, mina lugesin enne sama ATH-inimeste kohta) harjumuse mittetekkimine. Et iga kord vara ärgates ja lastele hommikusööki tehes on üheraske. Pole võimalik "programmi sisse lülitada".
Tsiteerin raamatut: "Autistlikud inimesed ei kasuta lihtsate ülesannete täitmisel automatiseeritud mälu. Selle asemel kasutavad nad seda ajuosa, mis lahendab probleeme intellektuaalselt." 
Ja nii ongi. Iga krdi kord peab mõtlema, mismoodi sibulat hakkida, rulood üles või alla kerida, tolmuimejat kasutada, kastet või salatit teha. Kohvi keeta. Aga samas ma olen õppinud oma tunnetust usaldama. Vähem ette mõtlema, mismoodi just asja teha, lihtsalt tegema hakkama ja tee peal avastama, et pole hullu, ma tegelikult oskan ja suudan. 
Olen õppinud möödunud kümnel aastal lihtsalt iseennast usaldama, kuigi mul on raske täpselt ette kujutada, kuidas mingit asja teen. 
Kui olen sellega senisel 30, 300 või 2976 korral hakkama saanud, saan ilmselt ka järgmisel korral.
Aga ma ei tunneta seda midaiganest automaatsusena või stressivaba tegevusena. See on lihtsalt usaldus enda vastu, et kui ma teen, mul tuleb tegevuse käigus meelde, mida järgmisena teha tuleb.
Küll tuleb. 
Ära põe, naine.

Esimese teema juurde tagasi: kui keegi ei laena mulle mingit valget või väga heledat jumestuskreemi või puudrit, no ajan ilma läbi ja EI PÕE. Saan hakkama. Nii on ka täiesti kõlbulik juba. 

Olen õppinud, et ma ei pea kõike peensusteni ette kujutama ning läbi mõtlema, enne kui tegema hakkan. Tähendab, kui olen seda asja varem juba teinud, muidugi. Esimest korda - jaa, siis küll. Sest ma ei saa ju usaldada oma tunnetust asja osas, mida ma iial teinud pole! 
Dohh.
Sellepärast ma teengi meikimise enne filmi jaoks meikimist läbi. Siis ma tean, et saan vähemalt enam-vähem tulemuse kätte, kuna olen korra juba saanud.