K peamiselt

HOIATUS: Võibolla ei ole päris eetiline nii isiklik olla? 
Võibolla on see peaaegu armastuskiri?

Kui pea ei valutaks, võiks täitsa elada.

On august. Mu lemmikkuu aastast ja peaaegu lemmikaeg ka - ainult kui mõnel aastal on eriti soe sügis, kui oktoobris paistab päike läbi kuldsete lehtede ja sama kuldsed on lehed, milles ma jalgadega sahistan ja jaki maha koorin, sest nii sooja ilmaga on lühikesed käised parim valik, on veel parem olla kui augustis. Sest sügis - sügis on imeline, oivaline, ülim. 
Kuigi soe ilm ja päikesepaist omavad omi võlusid.

Kui pea ei valutaks, võiksin ma neid mõlemaid nautida. Ja saada kõvema laksu "Igapäevasest nõiakunstist", mis on mu augustiraamat ja mille keele rütm tekitab juba tunde, et elan mingis paremas maailmas paremat elu. 
Kui minu elu kirjutataks üles sellises keeles, võiksin täiesti rahul olla - kuradima pöörane lugu kuradima ilusti jutustatud, selle nimel tasus kannatada. 
Kuid keegi ei kirjuta seda raamatut. Võibolla nii ongi parem. Sest muidu ma oleksin armukade.
Ei, mina ise ei saa seda raamatut kirjutada, sest ma jääksin kinni iga pisimagi sündmuse hästi objektiivse kajastamise sisse, et ometi keegi ei arvaks, et ma ennast õigustada üritan. Ilus keel ja üldistamine ei oleks teemad, kuna minu peas valitsev teema oleks hästi hästi tõene püsida.
Sellest tuleks halb raamat.

"Igapäevane nõiakunst" on seevastu väga hea raamat. I-me-li-ne. 
Mul on ikka veel nii hästi meeles, kuidas on sedasi armunud olla, et nutad verepisaraid ja linoleum su jalge all tõuseb kobrutama. Kuidas ma üleni, ÜLENI olin tunne ja väga väike osa minust üldse midagi muud.
Enam sedasi pole. 
Mõnes mõttes hea. 
Aga no kui pole valu, pole ka lootust preemia magususele. 
Tõsi, seda preemia-osa juhtus reaalselt ilmatult harva ja siis lõppes ka alati halvasti.
Ikka ei tasunud ära, jajah. 

On hoopis K.
Mida enam ma mõtlen, seda enam ma jõuan tõdemuseni, et peamiselt meeldib mulle K puhul, et mina talle meeldin. 
Mulle meeldib see, et ta püüab mind mõista ja enamasti mõistabki, kui muid segajaid peal ei ole. Mulle meeldib, et ta on heatahtlik - muidugi mitte minu vastu ekstra, ikka kõigi vastu. Mulle meeldib, et ta hoolib piisavalt, et mingeid halbolusid märgata ja aidata tahta. Jälle - kehtib kõigi puhul, aga mulle meeldib eriti see osa, et minu suhtes.
Aga kas mulle meeldib miski tema juures, mis EI ole minuga seotud? Nagu midagigi?
Ok, ta on ilus ka. 
Aga enamasti see, kes ta on minuväliselt, on miski, millesse ma suhtun lahkest neutraalsusest kuni "nojah, see on K, ta on selline"-tasemeni halvasti. Ta teeb hästi süüa? Tore, aga kui ei teeks, kas ta mulle siis ei meeldiks? Ta on väga närviline ja vanduv, kui ta tööd teeb - KUNAGI ei lähe asjad täpselt nii, nagu plaanis ja oh, kuidas see talle ei meeldi. Kas ma armastan teda seepärast vähem? Ei, ta lihtsalt on selline. Ta ei jõua praktiliselt kunagi õigeks ajaks, paar tundi hilinemist on selline pisiasi-pisiasi. Kas see häirib mind? Alguses häiris. Siis harjusin. Ei armasta teda sellepärast rohkem ega vähem. Ta langeb vahel pikkadesse jaurudesse teemadel, mis mind kas ei huvita või ma ei suuda jälgida või mõlemat. Nojah. Ta lihtsalt on selline, ma võin talle ju nii palju vastu tulla, et kui mind täiesti läbi ei võta, lasen seletada. Kui enam ei jaksa, katkestan ära. 
Olgu, vahel on meil ühiseid teemasid ka, mitte et üks kannatab ära teise kirgliku jauramise (jaa, ma ilmselt teen seda omaltki poolt, kuigi tema ei katkesta ära, vaid jääb lihtsalt vait ja ei vasta enam). Aga enamasti on intensiivsus nii palju erinev, et ikka kerkib minus vähemalt kerget rahuolematust.
Ta teab, et mulle meeldib puudutada ja kallistab mind, hoiab kätt õlal või ma võin oma jalad talle sülle panna, aga ma olen praktiliselt täiesti kindel, et ta teeb seda minu jaoks - mitte et ta kõiki sedasi katsuks. 
Mulle meeldib, et ma talle meeldin. 
Ja kui mul tuleb peale tunne, et ei meeldi, ta ei armasta mind, saan ma raevuatakke ja jätan teda maha. Ning mõned kuud hiljem annab ta mulle enam-vähem seda, mida ma tahtsin, ma loen sealt välja, et ma ikka meeldin talle, ta tahab mulle head ja rõõmu teha ja minuga koos olla, ja leebun täiesti ära. 
Nii on juba 3 korda juhtunud. 
Või 4?

Mulle meeldib, et ma talle meeldin. Et ta on hea inimene. On väga intelligentne. Kõik muu on ebaoluline.