Rambe

Mul ei olnud lihtsalt migreen, vaid ma olin ka muidu haige. 
Kõige palavikuga ja puha.
Tegelikult olen ikka veel haige, ent vähemalt PMS on üle ja ma ei vihka enam kõike ja kõiki. 
Lihtsalt jõuetu. Lihtsalt väsinud. 
No ja inimesi, kes mind armastavad, on ikka vähem, kui võiks.

Võibolla ma ei jaksa praegu postitust ka kirjutada. Kui viha enam mootoriks pole, on ainult väsimus ja muljutus alles ja seda on palju. 
Üritasin magada, aga ei. Enne on vaja süüa, ütleb keha.
Aga kana, mille ma eile tegin, sai liiga palju koriandrit (unustasin koriandri, siis tuli meelde, panin kohe PALJU) ja maitseb nagu seep. Aga uut süüa ka ei jaksa teha. 
Oh kus ma jään. 
Sealjuures olen mõnevõrra juurde võtnud tegelikult. Kui palju just, ei tea, sest kaaluma pole sattunud. Aga keha tundub teistsugune. 
Mhmh, kui tundub teistsugune, on ka. Ma jälgin ennast kogu aeg - tunnen ennast hämmastavalt põhjalikult, arvestades, et ma tegelt ei tunne end sugugi ja iga paari aasta järel saabub uus Suur Valgustus. 
Ja pealegi ei saa VVN-i hästi tundmise eest isegi ülikoolikraadi. MisMÕTTES nagu - ma tean endast nii palju rohkem kui Müütiline Keskmine Inimene iseendast!

Sõin putru. 
Proovisin uuesti magada. 
Eip.
Ilmselgelt oli putru vähe. Ma isegi ei vaidle kehaga, ega mingi suur kõhutäis küll ei olnud. Aga no - veel kaks hallitusjuustuga haputaignapehmikut hiljem IKKA pole pehmet mõnusat unetunnet? Palju ma sööma pean? Miks ma pean nii palju sööma?!
(Tegelt ma tean. Sest hommikul sõin ma hommikusöögi asemel kohvi kõrvale 3 pöidlaotsa suurust juustupalli ja kõht tundus igati täis. Võib küll koeraga raamatukokku ja poodi minna, kõik on täiesti kombes - ja nüüd siis maksan. Krt, ma tahaks peksta kõiki neid kuulutajaid, kuidas inimesel on parem olla, kui ta vähem kaloreid saab!) 

Oh issand küll ... eks ma teen sellest seebimaitselisest kanast kastme. Sest kui hulga muude asjadega lahjendada, ei tohiks koriander enam tappa. 
Lisaks: ma tean küll, et mul Eesti blogimaastikul palju lugejaid pole. Ja kes on, enamasti ei armasta mind, vaid lihtsalt - loevad vahel.
Aga ikkagi kuidagi ... haavab. 
Mis haavab?
Tühiasi-tühiasi ... et inimesed nimetavad kunstina võrgupäevikuid, mis pole minu omad, aga mulle meeldivad, veel kuidagi läheb. Aga kui võrgupäevikuid, mida ma ka lugenud olen ja mõttes liigitanud: "Veits lapsik, aga siiras, vaatan vahel veel," tuleb jälle ahastus ja ahistus. 
Kuhugi ma ei sobi, keegi mind ei armasta. 

Homme peale kella 19 näidatakse mind ERR-is. Vist ETV-s? Igatahes järelvaadata saab Jupiteris, seda kontrollisin.
Oma teada ma midagi eriti lolli ei rääkinud, aga vbla mälu petab.