teisipäev, 20. jaanuar 2009

Aastakokkuvõte

Eile võtsin nädalat kokku. Aastat on natuke raskem, aga võin ju proovida.

öö...
ee...
öööööeeeee...
Hea küll. Kui aasta inimest ega aasta muusikapala ega aasta toitu ei ole, siis... võtame laiemalt.

* aasta märksõnad: jätkuvus ja kirjutamine
* aasta üllatus: mul oli peaaegu kogu aeg mingit tööd
* aasta areng: sotsiaalse suhtluse arendamine. Võõraid inimesi enam eriti ei karda
* aasta jook: muidugi roheline tee. Selle võiks ka Viisaastaku Joogiks nimetada
* aasta nurjumine: ikka ma ei oska veel autoga sõita
* aasta rõivaese: valge seelik (ostsin sihandasi kolm. ühe kinkisin küll ära, aga kahte ülejäänut olen usinalt kandnud) ja mustad sukad
* aasta seltskondlik sündmus: mis mul on mingeid pidusid ka toimunud või? Ema 50. juubel ilmselt siis. Tantsima muidugi pole ikka jõudnud.
* aasta Veel Mingi Asi: jube rahulik ja õnnelik on olla olnud. Võitlus Ängiga on olnud pidev ja edukas. Jee mina!

29 on väga kummaline vanus. Kohe kukub 30 ja kõik need nägusad noored mehed... hakkavad veel nooremad tunduma. Aga praegu, praegu nagu veel võiks noori mehi taga ajada. Oleks justkui enam-vähem samas kümnes veel, olgugi see kohe muutub.
Mitte et ma selle muutumise pärast otse PÕEKS nüüd, aga... varsti v-o pole enam kohane olla mahe ja leebe ja unistav ning peaks hakkama teravaks ja pealetükkivaks, et üldse löögile pääseda.

Aga ma võin ehk mõne endast vanema mehega ka veel asju ajada. Mõned neist on suisa veetlevad, suisa veetlevad, ma ütlen! =)

Muidu vanuse vaheldumisega seoses elus suuri erinevusi ilmselt ei saabu. Halle juukseid veel ei paista ja kortsud on vähemärgatavad. Õppimisvõime on pisut langenud, aga see võib tuleneda vähesest harjutamisest. Elame veel!

Ja palju õnne minu emale loomulikult.
Kuskil 11 ja pool tundi veel ning saabki lapse kätte.

Huh!

Pilt on tehtud 28-aastasest minust ja täiesti kõlbulik aastat kokku võtma, sest ma olen orduga (ja lastega) kah kahtlemata aasta otsa päris kõvasti sebinud.


Lisan 4 minutit enne sünnipäeva lõppu: mitte keegi ei soovinud mulle täna võrgupäevikus õnne! Minusugusele napi sotsiaalse pagasiga inimesele on see TÕSINE LÖÖK. Minge nüüd ja mõelge oma tegevusetuse üle tõsiselt järele!
Nii ei ole ilus!

4 kommentaari:

  1. oi-oi-oi, ma üldse ei loe iga päev ju! palju palju õnne!

    VastaKustuta
  2. Tubli!
    Parem hilja kui mitte kunagi.
    Jätkake samas vaimus!

    VastaKustuta
  3. Mul isegi oli meeles ja kummalisel kombel lugesin päevigi ja mõtlesin... aga blogi avastasin alles täna. Juhuslikult. Hoopis midagi muud otsides... Igatahes palju õnne ja kalli-kalli!

    VastaKustuta
  4. Tänan-tänan.

    anonüümsed õnnesoovid on need parimad, sest siis ma ei tea, kellelt need on ja võon kujutleda sinna taha, keda tahan :D

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.