Jälle rõõmus

Nüüd ma olen jälle rõõmus.

Sest ma olen lihtsalt selline lustilinnuke, et ei jaksa kaua morn olla.

Ja lisaks olen ette võtnud süsteemi, kus ei sööda valget suhkrut, valget jahu, kartulit, seeni, valget riisi ega alkoholi ja tehakse 3x nädalas lihas- ja 2x kardiotrenni.
Kilosid on kahe mitte väga järjekindla nädala järel läinud üsna vähe, umbes poolteist. Aga muidu on nii, et näen alasti peeglis välja pisut noorem ja pisut pringim ja peaaegu et liigagi hea, sest sellest tekib kohe kiusatus rohkem mitte ponnistada, kuna ma olen niigi ilus ju!

Ma täpselt ei tea, mida nende eesmärgiks võetud 5 kilo kaotamisega saavutada tahan (peale selle, et vahest olen siis natuke vähem inertne ja ei pea ümber nurga joostes hullu kaart võtma või end käega pidurdama, sest keha liikumishoog tahab nii väga otse minna), aga ma tean, et eriti ei taha sama tempoga tasakesi muudkui juurde võtta nagu seni.
Vana küll, aga see veel ei tähenda, et peab vastav ka välja nägema!

Ja liikumine teeb meele heaks.

Kui kedagi, kes on loomult laisk ja ise pole mõni vinge trenniguru, peaks huvitama, siis paar pisikest motiveerivat nõuannet:
* kui oled lihasharjutuste juures koormust suurendanud ja esimese seeria järel kipuvad silmad minema pahupidi ja ähid nagu bernhardiin juuli keskel, ei tasu veel otsustada: see on liiga palju. Üldjuhul on sellise koormusetõstmise puhul (kui sa teed seda ikka eelnevalt harjutanuna, mitte päris lambist) teine seeria kergem kui esimene ja kolmas pole ka raskem kui teine.

* teha trenni telekat vaadates ei ole küll hea sinu silmadele ja ilmselt läheb üht-teist vaadatavast ka kaduma, aga kindlasti on see parem variant, kui vahtida oma saadet ja jätta pärast seda ajapuudusel trenn tegemata.

* söö hommikul palju.
See on palju parem mõte kui süüa õhtul palju, mis siis, et hommikul tundub, et suudad päev otsa vähe süüa. Peale paari päeva tavaliselt nagunii ei suuda.

Maailm on nii tore ja inimesed nii ilusad ja head!
(Eriti Aweron... oot, et see on nii mitmemõtteline väide ja eriti kuna keegi võib seda eelmiste postitustega eksikombel kokku viima hakata, pean ma lisama natuke möla:

Ahm says: palju reaalsemalt mõtlen ma seda, et aweron on ilgelt lahe inimene
ma olen temast kergelt vaimustuses
täiesti mitteromantilises mõttes
sellises ah nii toredaid inimesi on olemas mõttes
Behm says (19:41):
mina olin ka aweronist esimese kohtumise järel vaimustuses, ja see pole siiamaani üle läinud
sest ta on siuke inimene, et... ta on INIMENE (s.t. inimlik, ei tundu kuskilt teisest maailmast), aga samas on ta nigu kehastunud päike.
ja nutikas
ja loov
Ahm says (19:41):
just
Behm says (19:41):
ja tohutult sõbralik ja tegus
Ahm says (19:42):
ja hea
Behm says (19:42):
just
Ahm says (19:42):
me oleme nagu mingi aweroni kisakoor-fännklubi
Behm says (19:42):
ma arvan, et me pole ainsad
ma olen SUHT kindel
et sel klubil on sektsioone üle eesti
Ahm says (19:43):
aga see on alati väga üllatav, et siukseid inimesi olemas on
nagu
ma tunnen paljusid toredaid inimesi
aga on olemas mingid, kes on kuidagi... eriliselt hullumeelselt toredad.)

Elagu toredad inimesed! Ja asjad! Ja nähtused! Ja üldse! (Ma olen kuidagi lausa eriliselt hullumeelselt hüsteeriliselt rõõmus, tundub. Aga see läheb nagunii ka üle, nagu kõik muugi siin ilmas.)