Täiesti sürreaalne asi juhtus.
Käisime lastega ujumas.
Noh, nagu ikka - möllu muidugi oli, paar pisikest pahandust ka, aga üldiselt oli mul (enda meelest) kõigest ülevaade ja täitsa lahe ujumine oli.
Hakkasime ära tulema - ja Poeglapse jope oli kadunud.
Kapis ei ole.
Võõrastes kappides meie oma läheduses ka ei ole.
Kotis ei ole.
Teises kotis ka ei ole.
Kapi all ei ole.
Riietumiskabiinis (tähendab, mitte üheski riietumiskabiinis) ei ole.
Mahaunustatud asjade korvis ei ole.
Ukse ees jalatsite mahavõtmise kohas ei ole.
Töötajad ei tea midagi.
Ning mitte kusagil ei ole!
Kolmveerand tundi otsisin jopet.
Lõpuks võtsin sealt mahaunustatud asjade korvist ühe lilla plikadekampsuni külma vastu ja tulime tulema. Aga nagu... täiesti uskumatu!
Keegi seda jopet ilmselt varastama ei hakkaks, isegi kui see kuhugi pingile unus, aga õhku ta ju ka ei haihtunud! Mis mõttes kuskil ei ole???
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Ma ei tea siiamaani, kuhu kadus mullu mu mantel. Kevadel oli, hilissygisel enam mitte. Millal kaotsi läks, ei tea. Targema inimese tööhypotees on, et ma läksin sellega kevadel kohvikusse ja väljusin mantlita, kuna oli palav. Võib täiesti olla, ei julge vastu vaielda. Aga ikkagi on kuidagi imelik.
VastaKustutaNii et asi ei ole lapsluses, täiskasvanud võivad tekitada sama suurepärase kaose või isegi hullema.
Ma kõndisin töö juurde, naer näos, päikeseprill ninal, armastatud hall kapuutsiga jakk õlgadel... Tagasi koju polnud kahjuks millegagi minna. See oli selline juhus pealegi, kus ma ise oleks pigemini uskunud endast, et ma jaki puhtast lillelustist ja maikuu puhul keset tänavat ära kaotasin. Ainult et töökaaslased vandusid mind sellega ikka uksest sisse ka astunud olevat. Nimelt meil oli töötajate ruumis käterättide pärast ajutine nagidenappus ning ma olevat pannud oma jaki just selle tõttu klientide kappi - eelnenud lühikest diskussiooni õhtul nemad veel kõik mäletasid. Jakk muide oli teiseringi suvaline kalts, mis mulle lihtsalt ARMAS oli, mitte uus, mitte ilus, mitte firmasildiga ega isegi vist mitte tol hetkel täitsa pestud või puhas. Moraal on see, et inimesed varastavad võimalusel üks kõik mida, isegi juuksurisalongi kliendid, tulejumalappi. Oma isiklikku hajameelsust pole üldse vaja appi kutsudagi!
VastaKustuta