Kui kogu see energia panna probleemide lahendamisse (reaalsesse lahendamisesse, mitte meedias kaebamisse "miks keegi ei lahenda"), oleks pooled mured juba olemata.
Erikategooriasse langeb virin "miks pole kõik nagu mina".
See on juba iseenesest loll. Antud probleemi pole mõtet lahendama hakatagi. Inimesed on erinevad. See ongi nende amet, olla erinevad ja armastada erinevaid asju. Luuaga pekstes kedagi "just minu moodi õnnelikuks" sundida on napakas.
See mitte mingit kasutegurit omav "miks kõik pole nii targad kui mina"-virin lõpetatud, soovin teile kaunist hommikut ja suurepärast päeva!
Elu on hirmus ja imeline ja tahab elamist, mitte teiste õpetamist =)
P.S Teema tõusis mu ajus teravalt esile selle ja selle artikli lugemise järel.
P.P.S Soust ja kartul on toredad asjad =P
Ah, ja pilt on siit.
Virin "miks keegi pole nii nagu mina" on tegelikult väga konstruktiivne: see on enesepromo ehk siis signaal võimelikele inimestele, kes oleks nagu too mina: "Näete, siin on selline inimene, ta otsib sarnaseid, võtke temaga kontakti".
VastaKustutaSeega on sellisel virinal konstruktiivne pool täiesti olemas.
PS! Muuseas, see töötab ja väga hästi.
Et virised virisejate üle?
VastaKustutadohh, loomulikult virisen virisejate üle!
VastaKustutaKuidas ma muidu saaksin ennast ja oma suurepärasust promoda?
=)
minugipärast keelake alko ja suitsetamine, söömine, suusatamine ja porno ja ... no aga ilma virisemata - mis elu see olex!Õigus kurta on inimõiguste oluline baas.virisetaxe ju siis, kui on valus, paha, ebaõiglane.
VastaKustutaKaeblemine on eluline , kuna ainult surnud on kõigega rahul (nii arvataxe, ma'i mäleta kuis seal teispool oli)
Arvad sa, et hammustamine v mahamurdmine, nagu teised loomad teevad, olex parem?
ja yxinda ei taha ka keegi imelik olla, seltsis on segasem. mida rohkem omasuguseid (OMI !), seda lihtsam ju mõista seda maad ja ilma. ja kui saad aru, enamvähem yhtmoodi, siis on ka turvalisem jne jne
/kehitab õlgu
VastaKustutavabandusi on lihtne leida. Iga loll suudab oma eluviisi põhjendada kui ainsat mõttekat (mitte et ma arvaksin, et kodanik Anonüümne kindlasti loll on).
Midagi paremini teha, reaalselt teha, on hulga raskem.
Virisemine on lihtsalt odav eneseõigustus sellele, miks ma ei viitsi olla parem inimene.
Minu enda puhul ka, loomulikult =) Kui ma oleksin omaenda standardite kõrgusel, oleksin ma Jelena ja Vahuri irisemiste peale malbelt muianud ja neid rahulikult igonreerinud, mõttes moodsat luulet tsiteerides:
"Naised joovad liiga palju.
Kained naised mind ei taha."
ja kogu asja äärmiselt humooriliseks pidanud.
ignoreerinud*
VastaKustutaMis sa selle paremini tegemise all mõtled?
VastaKustutaKui ütleme Jelena ja Vahur loevad sellist kirjandust ja söövad sellist sööki, nagu õigeks peavad, siis nad ju oma standardite järgi teevadki paremini (erinevalt sellest, kui virisetaks küll, et miks ei hinnata gurmaanlust, aga söödaks ikka mäkki).
Iseasi, et eriti Skulskaja jutus oli omajagu kahtlast lahmimist.
Pealekauba, arvestades, et mõlemad artiklid olid omajagu poliitilised, võibki nrif nimetada millegi tegemiseks. Oma poliitika ajamiseks. Sest kuidas sa seda poliitikat vaikides ikka ajad. VÕimalik oleks leida ka paar head põhjust, miks neil isiklikult on vaja sellist poliitikat ajada. Noh, kui näiteks Vahurile meeldivat toitu sööb ainult Vahur, siis ei ole varsti temalgi seda võimalik süüa, sest keegi ei tooda-valmista seda enam. Sama lugu nende Jelena vaeste kirjanikega. Ta hakkab ise oma võimaluste piires selleks meediumiks, kes neid promob, ja kuigi kirjutava ajakirjaniku võimalused on TVga võrreldes kesised, siis parem ikka kui mitte midagi.
*neid*, mitte nrif, ma ei tea, mis see trükiveakurat siin õiendab.
VastaKustutaMul lähevad kõik asjad sassi juba =(
VastaKustutaPhmt jutt sellest, et virisemine ses osas, et miks kõik ei ole nii targad kui mina, oli minu teoorias olemuslikult negatiivne ettevõtmine.
Samas, kui nüüd nodsu juttu lugeda, siis tõesti - nad teevad, mis nad saavad, et lahendada enda meelest reaalseid probleeme.
Ja see, et minu meelest eriti Vahuri mure on absoluutne pseudomure (miks eelistavad eesti verivaesed liha köögiviljadele? noeitea, äkki annab rohkem kaloreid või midagi??? Ei-ei, meil protsentuaalselt rohkem rahva seas ikka neid tööga ülekoormatud kahe autoga hilisõhtul juustumugijaid ju!) ja Jelena halab ka suht ilmaasjata (tema armastatud "kõrg-"kirjandus on ajast aega olnud väheste huvi ja pööbel luges huviga hoopis Dumas'd - mu meelest õigusega, kusjuures) ei tähenda tingimata, et tegu OLEKS ainult omaenda naba imetlemisega. Nad ise usuvad, et mured on päris!
Pagan.
Nüüd ma pean maailma laiemalt vaatama ja mingi uue hüüdlause leidma.
Jelena kirjanduseliigitamisest ei saanud ma tõtt öelda üldse aru, sestap ka mu "lahmimise"-repliik.
VastaKustutaVäheke OT juba, aga Kersna jutust mulle nagu muljet ei jäänud, et ta kiruks lolle vaeseid, kes liha näost sisse ajaks. Iga kord, kui ma ise vaesem juhtun olema, teeb see päris kõvad korrektiivid juurikate kasuks, loomse toidu kahjuks, midagi pole teha, gemüüset on võimalik odavamalt kätte saada. Nii et ka omast kogemusest ei usu ma hästi, et inimesed puhtast vaesusest oleks sunnitud liha sööma.
Noh, ja siis on mul paar pooltaimetoitlasest tuttavat (mõni neist suht vaene, mitte glamuurne ühesõnaga), kellele paljudes söögikohtades ei olda nõus isegi kastet ja kartulit ilma lihata andma, teenindaja vaatab verejanulise näoga otsa ja annab mõista "kui liha ei taha, mine minema". Nii et valikuvabaduse koha pealt on probleem täitsa olemas, vähemalt väljas süües, ja tööinimesel võib olla keeruline kogu aeg kodus süüa. Mulle jäigi sealt artiklist kõige rohkem silma see sööklate valiku kehvuse kirumine.
Muide,
VastaKustutaVahur teab, kuidas kliinik seestpoolt on, aga ebatervislikult toituv Kilk ei tea.
Kas siin on mingi seos? Näiteks, üks usub müüte liha ja kartuli ühesobimatusest kõhus ja teine ei usu. Teeb (sööb), mis tahab...
haha!
VastaKustutasee oli päris kavalalt kuri! =)
Mina tean, kuidas kliinik seestpoolt välja näeb tänu kahele sünnitamisele. Mu põhiline pretensioon oli, et süüa anti liiga vähe ja kui mu hommiku-ja õhtusöögi vahele jääb 15 tundi, hakkab nälg muutuma nii suureks, et taldrikutäis putru seda lihtsalt enam ei rahulda.
S.t. - minu seisukohalt on kaebused haiglatoidu üle lihtsalt ära hellitatud subjektide häda.
Noh, lapsi, kes igast asju ei söö, tuleb ka peredest, kus ikka mõndagi valida on. Kui mu tütar oli kahene, oli keedetud lillkapsas natukese koorega toit, mis ta õndaslt hõiskama pani, sest see oli sitaks hea vaheldus hommikusöögiks ja lõunaks olnud tatrapudrule (ilma võita).
Isiklikult mina ostan ka vaesel ajal hulgi kapsast jms kokku - samas, ma ei ole nagu päris NII vaene. Et mure oleks selles, et päevased kalorid ei tule kokku ja isegi makarone tuleb süüa normeeritud koguses. S.t. ma mõtlesin sellele infole: http://www.epl.ee/artikkel/583222,
kus loobutud on lihast, kalast JA köögiviljadest.
Kersna numbrid ja neist tehtud järeldused tunduvad selles valguses ikka väga tobedad.
Ma ei saa tegelikult aru, mida söövad pered, kus loobutakse lihast, kalast ja köögiviljadest. Makarone? Aga kas suure kotiga kartuleid-porgandeid-kapsaid soetada ei ole mitte odavam kui makaronid? Möödunud sügisel sai õunu üldse tasuta, igal pool olid kastid väljas, sildiga "võta ja söö".
VastaKustutaHaiglatoidu üle kaebamine... mnjah, ühest küljest tundub nagu inetu viriseda, kui tasuta toidu peal oled. Teisest küljest hakkad maksumaksjana haiglas vedeledes mõtlema, et ega see ju nii väga tasuta ei olegi. Maitsvus maitsvuseks, see on nagunii maitse asi, aga oleks ju nagu loogiline, et haiglatoit on tervislik, annab vajalikke toitaineid ja vitamiine. Kui pikemat aega ainult kartulist ja jahukastmest elada, siis jääb organism osa toitainete koha pealt ikkagi nälga.
Rääkimata sellest, et kõik ei saagi kõike süüa. Laktoosi- või gluteenitalumatusega laps võib olla ka vaeses peres. Üks mu tuttav kannatab lapsest peale laktoositalumatuse JA kroonilise alahappesuse all, nii et rasvasema toidu või toore liha-kala (nt vürtsikilud) oksendab ta välja või kergemal juhul ei suuda enam päev otsa midagi süüa, lihtsalt maohapet ei jätku (ja klaas piima võtab pildituks). Lasteaias loomulikult sunniti pekki ja kilusid ära sööma, sest laps ei tohi pirtsutada, ja nii ta seal siis oksendas.
Ma ei saa tegelikult ka aru, miks peaks üks pahe (nii suur ühiskondlik ebavõrdsus, et osa peresid peab arvutama, et kaloreidki kokku saada) olema teise pahe (mõnes töökohas saab töötaja osta või mõnes haiges saab haige süüa ainult kehva kvaliteediga toitu, kust saab AINULT kaloreid) õigustus. Ma mõistan küll, et kalorid on eluliselt tähtsad, aga ka piisavalt kaloreid andva söögisedeli juures on massiliselt surdud skorbuuti või pellagrasse, nii et toidust, kust saab ainult kaloreid, ei piisa isegi mitte ellujäämiseks.
loen seda blogi juba ammu sjgelle kaudu ja pean ütlema, et omanik mulle väga sümpaatne on toredate juttude ja valge pearäti pärast. Aga seekord olen hämmingus.
VastaKustutaRebisin loost välja argumendi, et sünnitustel viibimise ajal jäi söögivahe 15 tundi pikaks, siis mõtlen, et kestab ju sealne haiglas viibimine kõige rohkem nädala. Kuid mida peab tegema haige, kes 15 tunniseid vahesid peaks taluma 50 päeva. Sellepärast panen siia enda loo lingi - mõtlemiseks.
http://emmeliina.blogspot.com/2010/09/pigem-suua-vahem.html
Mis aga puutub Päevalehe artiklile, siis Marika Ratniku õpetatud tugiisikuna olen töötanud mitmete peredega ja tean, et toimetulekutoetust saavate rohkelapseliste perede toiduelu käis nii: esimesel nädalal söödi ainult krõpse, kommi, küpsiseid ja šokolaadi ja kanafileed. Teisel nädalal praeti kartuleid, sest raha sai nädalaga otsa. Kolmandal võeti maapoest võlga ja nejanda, st. enne lasteraha saabumist tõid head külatädid saia-moosi ja laudatädid andsid piima võlgu.
Kurb tegelikkus maalaste elust.
Aga ootan ikka edasi huvitavaid jutte ja juhtumeid.
Mõtlesin veel ka haiglatöötajate söökla näite üle - kus töötajad kurtsid hinna ja kvaliteedi suhte üle. Minu arust on sellel asjal monopoolse ettevõtte sigatsemise maik man - töötajatel ei ole kõrged palgad (või kuidas meie medõdede palkadega ongi), aga nad on sunnitud maksma rohkem, kui tahavad, toidu eest, mille asemel nad ostaksid heameelega midagi muud. Kui nad peaks selle üle kaebama, siis ei kõla see mitte hellitatud lapse virisemisena, vaid vaese inimese õigustatud murega, et ta oma vähese raha eest midagi ikka saaks.
VastaKustutaNii et üks asi on mure, kuidas ühiskonna kõige vaesem kiht üldse nälga ei sureks, aga kohe järgmine mure on see, et vaesepoolsel keskklassil on raske täisväärtuslikku toitu leida - ise ei saa ju igaks söögikorraks süüa teha, sest töö võtab aja ära. Päris rikastel inimestel ei olegi probleemi, nemad ei sõltu oma söögikoha valikul enam selle lähedusest ega hinnast.
Emmeliina krõpsu-kommi-kanafilee jutt tõi meelde ühe vana tähelepaneku. Ma ise olen paras toidupede, küll loen toidukilomeetreid ja jahin kodumaist või vähemalt Läti-Leedu-Soome kaupa, küll loen, silm punnis, pakendi pealt koostisaineid. Mis tähendab, et osa toiduaineid, mis korvi satuvad, on keskmisest kallimad. Noh, mitu korda on juhtunud, et ma laon sinna oma kriitikatule auga läbi teinud köögiviljad, heakskiidu teeninud leiva ja võib-olla midagi veel, tükikese juustu, kala või pekki või liha. Ja siis on kellelgi, kes minu ees või järel sabas seisab, kassalindi peal limonaadid, krõpsud, mingid poolfabrikaadid, ühesõnaga, kaup, mida ollakse harjunud odavaks pidama - ja tema arve tuleb ikkagi suurem kui minu oma. Tuleb välja, et osa nn "odavat" kaupa on tegelikult häbematult kallis. No ja eks minu valikusse satuvad ka kohalikud porgandid ja kartulid, mis maksavad küll väga vähe, aga panevad toidukorvi hästi täis, nii et kiusatus sinna muud kraami laduda on kohe väiksem. Sellest, kui odavalt turu pealt head kraami saab, ei ole mõtet rääkidagi. Kui ma olin suhteliselt töötu, mis tähendas, et raha oli harva, aga aega palju, siis ma peaaegu ainult sealt ostsingi süüa. Töötuse eelis on ka see, et saab ise süüa teha.
VastaKustuta15 tundi söögivahe? Sünnitusmajas antakse süüa 2 tundi peale sünnitust,mitte varem,sellega tuleks arvestada...Sest äkki lähed keisrile ja su magu tuleb loputada? SEda enam ei taheta teha.AGA KUI SA ISE OMA KAASAVÕETUD TOITU SIISKI SÖÖD,SIIS SÖÖD...Haigla ise ei tekita riski.
VastaKustutaSünnitusmaja töötaja
no sünnitamise AJAL söömisest ma ei rääkinud.
VastaKustutalihtsalt õhtusöök oli kell 6 ja kuigi hommikusöögiaeg algas vist 7.30, komberdasin mina, silmad poolkinni, kuskil napilt enne 9-t (kui toit ära viidi) koridori oma pudrutaldriku järgi. Sest enne seda ma püüdsin magada.
Mul oli ka oma toit. Muidugi. Aga see tekkis siiski viivitusega e. selle tõid kaasa külastajad satsist kaks, kellele ma olin esimese külastuse käigus jõudnud kurta, et nälg-nälg.
Mul on samuti kaks sünnituskogemust. Esimese eel sama haigla perekoolis manitseti, et me oma toidu ikka ära sööksime, kuna meil on seda hädasti vaja, ning et me ei pirtsutaks, ning öeldi, et kui me kaks tundi pärast sünnitust palatisse jõuame, ootab meid seal toit. Mistõttu mul ei olnud oma toitu kaasas. Ja kuna mu laps sündis õhtul, olin ma nälg ise ning limpsasin juba valju häälega keelt, kuni sanitar ütles, et mis toit, toitu saate hommikul. Vat siis. Et oleks võinud HOIATADA, et toidu saamine sõltub kellast, vahest oleks tark miskit kaasa võtta. Vähemalt mitte visata välja veksleid, mida ei ole kavatsustki täita. Teine kord olin ma valmistunud ning mul oli ohtralt toitu kaasas, sest kuigi laps sündis ENNE õhtusööki veel varugagi, ei olnud mind õhtusöögile veel kirja pandud, sest kes teab, kaua mul ikkagi läheb selle lapsesaamisega. Aga seekord, kui hommikupuder tuli, polnud seal eelmise korra lisandeidki kaasas. Kohvi sünnitanutele muidugi üldse ei anta, aga see on omaette teema.
VastaKustutaMind tegelikult märksa rohkem huvitab, miks me ei ela ideaalmaailmas ja miks ei ole vähemasti HAIGLAT teenindavale suurköögile lepingusse kirjutatud, et suudab tekitada mõistuspärase menüü mitte ainult reainimese tervise seisukohast, vaid ikka ka haiguse seisukohast.
Sünnitusjärgsed patsiendid võiksid vabalt süüa nagu talumehed (korjasin selle mõtte siit kuskilt linkidest üles=, sest nemad põhimõtteliselt tulevad põllult ja lähevad kohe tagasi ka, ehk et nad vajavad jõudu, mitte ainult vitamiine. Samas hapukapsasupp, no ma ei tea päris... Pole vist esmavalik imetavale (loodetavasti) emale. Pikaajaline voodiseltskond jälle vajaks ebatoekamat ja tervislikku toitu, mis ei koormaks energiaga, annaks mõistuse järgi valku ja eriti ratsionaalne oleks mikro-makroelementide osas, et mida palju ja mida vähe ning et midagi PUUDU ei jääks kalorite varjus.
Ja siis on veel erimenüüd, mida pole vist üldse mõtet loota.
Maitsest ma ei räägi, sest mina olen mitu korda olnud haiglas üle poole aasta korraga ning maitse on rohkem nagu meeleseisundi küsimus jällegi.
Virisemise kohta: see on ju teraapiline, isegi kui miski ei muutu :D võtad, virised natukene, pärast kohe jõudu härjal sarvist sasida. AGa üsna egoteraapiline. Teised kipuvad samal ajal energiat kaotama.