esmaspäev, 5. september 2011

Tagasi- ja edasivaade

Täna on minu ja maailma vahel mitte lihtsalt kõik hästi, vaid valitseb kirg ja kuumus.
Õlad-puusad ei seisa paigal, tahavad üha tantsida. Too maailm pakub päikesepaistet, häid inimesi, naeratusi, kohvi ja sõrnikuid (ok, need viimased kaks ma tegin ise, aga maailm varustas mind vahendite ja maistmismeelega) ning mul ei ole saabunud päeval mitte ühtegi tüütut ega kurnavat tegevust ees, kui ma midagi just ise selliseks ei vormi.

Nädalavahel mätsisin koos hea seltskonnaga savi-liiva-põhu segu igavesti sümpaatse maja seina (vt. pilt, mille autorit kahjuks ei tea, kuna kaameratega käis päris mitu isikut ringi. Mina, muuseas, olen pildi peal all paremas nurgas), terve möödnud nädala käisin naljakates loengutes, kus räägiti, et ülikool on ikkagi ametiasutus ja nad ei taha näha e-maile "kiisumiisu87@midagi.veelmidagi".
(Sain aru küll, et ka minu mail on nende arust midagi sinnakanti.)
Hiljem üks nooruke kursuseõde saatis eraldi palve, et muudaksin ära oma e-maili settingutes sisalduva nime, sest nähtavasti õenduse üliõpilased ja Tervishoiukõrgkool on paindumatumad kui üksi teine inimene, kellega ma viimase 10 aasta jooksul kokku olen puutunud, ega suuda seega taluda imelikke nimesid oma postkastides.
Keegi teine pole enne kurtnud, et nad ei saa hakkama.
Aga kuna maailm on nii tore, siis andsin neile andeks ja tulingi omalt poolt vastu.

Nojah, ja põhimõtteliselt oli kõik hiigla vahva. Kui saab läbi aine lollidele ("Õppimine kõrgkoolis", 4 EAP), on mul ainult 1 selline õppejõud, keda üldse ei viitsi kuulata ja kelle loengust tahaks lihtsalt minema kõndida. Huvitav, kas on mingi loogiline loogika tõsiasjas, et tegu on mu ainsa meesõppejõuga ühtlasi? =)
Tegelikult suhtun ma meessoosse imetluse ja kerge hardusvõbinaga.
Ent aeg-ajalt siiski hämmastun, kui ennast täis ja ülbed suudavad mõned mehed olla pagasiga, mis normaalse naise paneb lihtsalt õlgu kehitama ja leidma, et "jah, ma olen suhteliselt hea spetsialist, mis siis?"
Räägitakse, et naised on kole tagasihoidlikud ja ei julge palka küsida ja seepärast pole seda neile ka vaja maksta.
Vabandust, aga naised on lihtsalt normaalsed. See, et ma oskan lugeda ja kirjutada, ei ole eriline uhkuseasi, mille eest lisaboonusi oodata.
Veel vähem on uhkuseasi see, et ma netti õppematerjale üles panna ja e-maili kasutada ei oska ega viitsi. Dohh...

***

Täna ärkasin täitsa ise (ilma tiriseva abivahendita s.t.) 10 minutit enne seitset ja mõtlesin, et oeh, äge, vaba päev - aga mida ma ometi teen nüüd terve selle vaba päeva? Ühtegi kohustust ei ole!
Õnneks mõned siiski meenusid tasapisi. Elu on täis ilusaid ja häid inimesi, kelle vastu saab olla ilus ja hea, kui on mõnigi vaba hetk selleks nt.

Kui te tahate mind näha ja minuga koos midagi teha, siis alanud nädal on nt. väga hea aeg.


8 kommentaari:

  1. Tartu ülikoolis ei lubata ka mingeid kiisumiisu78-meiliaadresse. Põhjus selles, et õppejõududel on väga raske vahel aru saada, kes neile kodutöid saadab. Seepärast ongi ametiasutus, sa saad ju hinde nende saadetiste eest ja hinne on ametlik, aga hinnet ei saa ju kiisumiisule panna :)

    VastaKustuta
  2. kammaan.

    Ma OSKAN kirja lõppu oma nime kirjutada.

    Kas õppejõud oskab seda lugeda, tundub pigem kuidagi - retooriline küsimus olevat.

    VastaKustuta
  3. Aga väga ülilahe maja on!

    VastaKustuta
  4. alapealkiri:
    PÕHJUSED ON HEAD, SELGITUSED EI KÕLBA KUSKILE

    Niisiis, pärast seda, kui kustutasin ära "mismõttes?!" vihapurske teemal ametiasutused ja mailiaadressid (sest sain aru, et viha tulenes põhiliselt sellest, et jäin jälle haigeks) nüüd teema jätk.

    Arutasime asja Tiniga ja iva on lühidalt selles: ma saan tegelikult aru küll, et õppejõul on v-o ebamugav postkastis tuustida ja otsida täpselt, kes mis maili nüüd saatis ja kellele seega mis hinne kuulub.
    Ja ma suudan sellist põhjendust täiesti aktsepteerida.

    Aga miks on vaja tulla ja mulle selle asemel lasteaiatädi häälega seletada, et minu mailiaadress ei ole nende jaoks piisavalt "ametlik" ja ülikool on ometi ametiasutus ja kiisumiisu on tobe? Uskuge, kui ma nt olen kunagi väga hoolikalt oma aadressinime valinud ja leidnud, et see iseloomustab mind olulisel määral, jääb hästi meelde, on kergesti kirjutatav jne, uskuge mind, selline üleolev tänitamine on solvav ja alandav.
    Miks on ülikoolil esindaja näol korraga lõpp äge tulla ja mind solvata ja alandada? Sellega ei saavuta nad kuulekust. Sellega saavutab aga suurepäraselt jäiga tõrksuse.

    heh, üldse, krt, ju! Ükski mailaadress ei ole tegelikult ametlik! Ma võin igal ajal teha endale nt Katrin Karu nimele mailiaadressi, see ei tee minust veel ametlikult Katrin Karu ühestki otsast!
    Mailiaadress ei ole ID!! Nagunii ei ole, on ta siis mu oma nimele või mitte.

    Kui neil on millekski põhjused, miks, krt, ei saa neid põhjusi siis selgitada vaid on vaja mingit lolli mulli ajada?!
    Sellist, et ma ikka KINDLASTIIIII ei tahaks nende soove täita?

    VastaKustuta
  5. Pakun sulle võimalust saada ....@totu.ee aadressi :). Saad googlest alati ligi ja õppejõud ka rõõmsad.

    ylis@totu.ee

    VastaKustuta
  6. minu aadressiraamatus on üks, kelle server on perses.net ja teine, kelle kasutajanimi on Edgar Savisaar (mis ei tähenda, et ta oleks Edgar Savisaar, duh).

    VastaKustuta
  7. mul on aastaid meeles, kuidas ma üllatusin ät ikillclowns aadressi üle :D nii et totu ja see klounid ja muud sarnased oleks vist igati sobiv "kompromiss", kui tuleb endale paariks ülikooliaastaks nagunii juba uus aadress tekitada (ja mäletada sinna sisse ikka vaadata jne).
    Minu perioodiline kurtmisartikkel ongi, et kui inimesel/ametiasutusel on mingi päriselt-põhjus olemas, aga selgitamine ebaõnnestunud või ununenud, siis järelikult pole piisavalt häda selle põhjusega - ärgu siis vingugu. Vast neil seal ülikoolis oli ka juba endalgi meelest läinud, kas taheti reaalselt tööaega kokku hoida või niisama oma tähtsust rõhutada.

    Minu enda aadress on muidugi ka paras hääldamisülesanne, nii et ma oma õpilastele ei julgenud küll kordagi öelda, et võtku omale midagi nimelisemat. Seega kannatasin ära kõik üleliigsed klikid, mis ma tegema pidin, et aru saada, kus kirja SEES kellegi essee on. Solidaarselt :D

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.