Kuhu jäid huvi ja erksus? Kus on motivatsioon?
Kus on tahe ja tiivad, ja adrenaliinitsoon?
Kus on mõte ja trükitud tekst, ja see lõõmav ind?
Kus on kevad ja kuhu kadus rinnahoidja seest rind?
Läinud ammu nad sinna, kuhu kaovad pilved;
Läände küngaste varju vajunud muistsed põlved.
Kes saab püüda veel kinni tunamullust sula,
Kas saab keegi veel kuulda vaibunud tuulte hala?
(Teine salm on muutmata. Kuigi muidugi tõlgitud.)
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.