Ühe lausega: mul on siiralt hirm oma elu pärast, aga samas ilgelt naljakas selle hirmu sees, sest OBJEKTIIVSELT võttes ei ole tuvastatavalt 5 päeva järjest palavikku 37.1-37.3 ilma mingite muude haigussüptomiteta (s.t. väsimust, isupuudust ja halba meeleolu ei loe sümptomiteks, onju, need on palaviku kaasnähud) siiski eluohtliku näiduna tõsiseltvõetav.
Sünkja suremismeeleolu tegelikuks mõjuriks on see sita meeleolu osa: kui kõik tundub väga halb, siis loomulikult on ka haigusprognoos väga halb. Ja ma suren ära ja keegi ei hooli! Kui traagiline.
Lisaks olen ma sitt kirjanik, must saaks ka sitt õde (kuigi ma muidugi ei jõua selleni, sest suren enne ära), ma olen sitt seltskond, sitt sõber ja sitt inimene. Viimast tõendab see, et vastsaadud vooditest üks võttis kätte ja lagunes koost.
Siuke tõeliselt moondunud taju on tekkinud, üleni negatiivne. Aga kuna ma veel mäletan, et tegu on tajuveaga, siis on samal ajal ka kohutavalt naljakas. Nagu hoiaks pilti negatiivi viivaid prille ees, süda on küll paha ja pea valutab, aga ikka veel on lõbus, kuidas tuttavad heledanahalised blondiinid on neegriteks mutunud ja kass valge nagu jääkaru.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Sellel sügisel tundubki olevat niisugune tõbi liikvel, mille puhul palavik on väike või isegi olematu, aga väsimus, nõrkus, köha, nohu, halb enesetunne jms on täitsa olemas, kusjuures see kõik kestab pikalt ja vinduvalt - nii et sellega lihtsalt harjuda tuleb. Mina olin juba augustis haige ja taastusin lausa oktoobri alguseni. Ehk, nagu mu kodune ütleb: ma võin sind lohutada, see kestab veel hulk aega :)
VastaKustutavahel tuleb stimulantide asemel rahusteid kuulata
VastaKustutahttps://www.youtube.com/watch?v=UBJ4ekzclPk
Väga kaunis. Aitäh!
VastaKustutaTõve kohta - mul ei ole ei köha, nohu, kurguvalu ega üldse mingeid sümptome peale palaviku ja jõleda enesetunde.
Seepärast see ongi nii kriipi.
oh sa kullakene.
VastaKustutaTajuvea teadvustamise eeliste koht oli väga hea tähelepanek - on endalgi juhtunud. Küll oleks hea, kui suudaks seda teadvustamist kuskil tagataskus hoida, kui tajuvead olemise eriti sitaks teevad.
aa no ja selline märkus minu poolt, et see sinu sitt seltskond meeldib mulle päris hästi, nii et minu poolest võid sa küll selline inimene edasi olla, nagu sa oled.
Elus?
VastaKustutadiskleimer: mõtlesin viimast kommentaari muidugi hästi ja komplimendina. nii igaks juhuks ütlen.
Elus =)
VastaKustutaArstlik ülevaatus tuvastas "indetifitseerimata viirusnakkuse" e. veri on nii korras nagu vähegi loota võiks ja mõttetu temperatuuritõusu põhjuseks pakuti kõige loogilisemat asja, mis kuulub phmt "juhtub ikka" alla.
Nagu arvata oligi.
Tuju paranes sellest hoolimata juba enne, aga palavik tuli pärast ühepäevast vahet tagasi.
Asja positiivset külge vaadates - isu ikka ei ole eriti =)
Ei taha küll sind hirmutada, aga mu ühel töökaaslasel oli pool aastat sihuke väike palavik. Arstid leidsid lõpuks, et palaviku põhjus on stress ja ravi vana hea - haigele täielik rahu ja puhkus.
VastaKustutaMinul oli kevadel sama tõbi. Olin samal ajal ka sügavalt kurb ja siis veel pinges, et miks selline palavik ja halb enesetunne. Maadlesin kaks kuud sellega, siis nagu ise-enesest läks ära. Tegelikult ainult katsusin elu rõõmsamates värvides näha ja õnnestus. Ei olnud lihtne.
VastaKustutaPõhiline, mis mulle muret teeb, on see, et ma olen kahe nädalaga 4 kilo alla võtnud.
VastaKustutaS.t. ega mul kaalust kahju ei ole, aga üldiselt ma ei suuda siukest asja mingi valemiga, isegi kui väga tahan.
Praegu tundub toit umbes sama põnev kui hambapesu - no et on vaja teha jah... aga tegelt pooltel kordadel ikka ei viitsi (hommikuti olen ma väga laisk hambapesija tegelt, kui mingit erilist üritust ees pole).
Olen eelmine anonüümne kommenteerija.
VastaKustutaMina kaotasin ka väga kaalu. Ja olenemata sellest, et jagasin üsna kiiresti välja, et olen tiba depressioonis ja püüdsin koheselt sellega tegelema hakata, siis osutus see keeruliseks juba sellepärast, et tervis ei lubanud ju palju asju teha. Kõik tuli raskemalt ja kui päev-kaks lubas palavikuta, siis jooksin nagu elurõõmus hulluke, siiski organism polnud sellega harjunud ja palavik tuli tagasi. Tasapisi läks siiski korda, loodan, et Sul ka läheb. Ma ise usun, et jube hästi mõjus lugemine. Ka Sinu blogi :)
Parimat!
E