Neljasajagrammine oakonserv maksab 59 senti. Toote kilohinnaks on samas märgitud 2.04. Kaheksasajagrammine oakonserv maksab 1.49. Kilohinnaks on märgitud 1.84.
Kuidas see võimalik on???? Mismoodi nad saavad siuksi tulemusi?!
Kusjuures umbes sarnaseid kombinatsioone esineb ka teiste analoogiliste toodetega seoses. Tomatikonservidega suht sama kamm, arvud natuke teised lihtsalt. Olen seda mõistatuslikku matemaatikat seni märganud Rimi ja Säästumarketi kauplustes, aga ega ma ei käigi teistes poodides väga, samas.
Vbla on mujal ka.
Suurema purgi silt näitab väiksemat kilohinda, samas kui sa ostad kaks väiksemat purki, maksad tegelikult vähem. Purkide kaalud kontrollisin kaheksa korda üle, et ega ma midagi sassi ei aja.
Ei ajanud.
Muidugi on võimalik, et matemaatika on nii peen relv, et mu talupojaloogika lihtsalt ei taba nüansse ja tegelt ikkagi ongi nii, et kui ma maksan oma kahe neljasajagrammise oakonservi eest 1.18, selle asemel, et kaheksasajase eest 1.49 maksta, maksan ma tegelikult rohkem.
rakendaks benefit of doubti ja pakuks, et ühe kilohind arvutati päriselt ubade sisalduse, teise oma üldmassi järgi? noh, et neto ja bruto?
VastaKustutaVõimalik, võimalik.
VastaKustutaVäga loodan, et nii on.
Kuigi ka sel juhul oli see muidugi nõme, et mõlemal ühtemoodi ei arvutata =)
Notsul on põhimõtteliselt õigus.
VastaKustutaMingi Eurodirektiiv ütleb, et osadel konservidel tuleb kilohind arvutada kuivainesisalduse järgi.
Puht õigluse seisukohalt on see ju arusaadav: kui ühes pooleliitrises purgis on üks virsik kompotis hõljumas ja teises on neid kaheksa tükki, siis ei peaks ju kilohinda arvutama purgisisu netokaalu järgi - esimesel maksab kompotivedelik sama palju kui teisel virsikud...
Eriküsimus on muidugi see, kuivõrd on tarbijale see matemaatika arusaadav...
Põhimõtteliselt peaks purkidele olema märgitud ka kuivaine sisaldus, mille pealt saaks siis matemaatikatehte kontrolliks ära teha.
Kas purgid olid sama firma omad?
VastaKustutaMul täna jäi poes üle kontrollimas käimata, muidugi.
VastaKustutaVaatan homme.
Kui eurodirektiiv ütleb, et kilohind tuleb arvutada kuivainesisalduse järgi, siis peaksid nad ka kogu konservi kaalu panema selle järgi. Et olgugi 200-grammine konserv, aga peale märgime 76g. Sest tahket ainet on just nii palju.
VastaKustutaJa üldse, kust ma tean, millisel tootel on kilohind kuivainesisalduse järgi ja millisel mitte? Aru ma ei taipa. Siis peaks ju kõik ühe süsteemiga olema. Näiteks maitsestatud veel oleks hullult kõrge kilohind - maitset pudelis võibolla pool grammi, see teeb päris suure numbri.
Ärge pange mind tähele, ma ei jaga sellest midagi, niisama hullan siin...
Siis võiks teh Eurodirektiivi järgi ka alkohoolsete jookide puhul liitrihinna asemel panna sildile absoluutalkoholi kogusest lähtuvad numbrid.
VastaKustutaEhk siis pudel viiepöördelist õlut (ehk 20g 100% piiritust)ühe euro eest teeb absoluutalkoholi kilogrammi hinnaks 50€
Pool liitrit haljast, mm võtame klassikalise halva lauajalaviina... 157 grammi absoluutalkoholi ütleb alkokalkulaator, teeme jagamistehte, viina hind 5,80€ tulemuseks absoluutalkoholi kilogrammi hind 37€
P.S. Protsendiarvutuse kontrollijatele - alkokalkulaator teisendab mahuühikud massiühikuteks.
Käisin poes. Suure purgi oad olid ostas, nii et ei saanud võrrelda, aga oli sama nali tomatikonservidega, mis tõesti OLID ühe ja sama firma omad. Ja suure purgi hind oli üldmassi pealt ja väikese tomatite pealt.
VastaKustutaAbsurdsus.