Minu oma leegion

Kirjutamisnõuandeid on leegionides. Mina kasutan neid siin.
Kõige elementaarsemaid päris teistega koos ära ei hakka tooma, need tulevad enne:

* Loos peab olema areng
* ja mõni kaasaelatav tegelane
* ja sisemine loogika. Ka loogikapuudus on mingit sorti loogika.
* Algus ja lõpp ei tee paha,
* rääkimata loetavast keelest
* ning kui see ei ole sinu meelest lahe lugu, miks seda üldse kirjutada?

Nii, nüüd võib peenemaks minna.
Ei tea, kust need täpsemad ideed algselt pärit, ei tea, millised ise mõeldud, millised kohandatud, millised otse üle võetud.

* Alusta hädavajalikust tegevusest - väga võimalik, et selleks tuleb hiljem lehekülg-paar-neli maha kustutada, aga liigliha äralõikamine ongi sinu kui autori teha.
* Lõpetamisel ütle veel midagi tähendusega, ära lase lool visisedes tasapisi välja surra.
* Kui sul on juhe koos, ei tea, mida tegelastega edasi teha, mine maga.
* Ära karda kustutada, muuta, ümber teha. Sina oled autor, sulle peab lugu meeldima!
* Kui jutt on algusest lõpuni tegevusvalmis kirjutet, kasuta testlugejaid ehk inimesi, kes loevad läbi ja ütlevad oma arvamuse - nad näevad, mis on valesti.
* Kui juba mitut mingi asi häirib, häirivad need asjad iga lugejat.
* See ei tähenda, et iga testlugeja iga kaebust tuleb muutmiseks kasutada, lihtsalt iga rahulolematuse üle tasub mõelda.
* Oma sugu peategelased tulevad usutavamad.
* Mis ei tähenda, et teist sugu peategelased kuidagi keelatud oleks.
* Viimistle. Ma korra ei viimistlenud. Päris jube tulemus oli.
* Ja siis viimistle veel.
* Eelmine punkt.
* Aga mingil hetkel ei lähe lugu enam paremaks, lihtsalt teistsuguseks. Tegelemise lõpetamise koht.
* Ja kirjuta! Kirjutamisest mõtlemine ei anna kirjutamise endata midagi.

Noh, nii lihtne ongi. Kirjutage nüüd kommentaariks üks testlugemata ülilühijutt, kõik nõuanded ju olemas =)