Töötasin oma romaani veel kord lõpuni läbi.
Mulle ikka päriselt meeldibki juba, Võibolla on aastatepikkusel sünnil raamatu puhul mingi eelis kiirestitehtute kõrval - viimistleda, viimistleda, viimistleda saab, kuni kõik veidrad kohad on kadunud, kõik mõttelised küsimärgid hüüumärkidega asendunud, kõik kahtlused olematud ning raamatumaailmas valede kujunditega momendid teistsuguseid valikuid tehes uut moodi kirjeldatud.
Kunagi märtsi alguses saatsin ühe teise teksti testlugejatele laiali ning kuigi paljud neist on öelnud, et loevad, olen seni saanud täpselt null tagasisidet ning natuke mures, et no kas nii halb siis?!
Aga see romaan meeldib vähemalt mulle endale nüüd. Millegipärast arvan, et ta ilmub ka paberil, aga kurat - kui kirjastajatele ei istu, hakkan teda ise siin müüma. Seekord viitsin küll asju ajada, kuni neil reaalne tulem on.
Sest ise usun asja, mulle meeldib, ma tahan.
Aga no esialgu loodan paberi peale ning ainult kui läheb ses osas halvasti, ilmub ta siia tellitavana kunagi 2016. lõpus-2017. alguses.
Kui inimene (mina siis antud juhul, enda pealt vaatan) ei kahtle, ei kõhkle, ei ela pidevas "ma ikka pole piisavalt hea"-usus, muutub ta meeletult palju tõhusamaks. Kui enne oleksin teadnud, kui palju energiat see enda-mitte-piisavalt-heaks-pidamine võtab, oleksin hoopis teisiti elanud - aga naljakas, naera-puruks-naljakas ja samas hirmus traagiline on see, et tegelikult ma ju pidasingi seda tõenäoliseks. Et mittemuretsemine on hea elu alus.
Tegin maailmapalju tööd, et vähem põdeda, jagasin ka siin mõtteid ja meetodeid - ning sellel oli nii vähe tulemusi, nagu nüüd näen!
Kui päriselt mitte põdeda, mitte lihtsalt oma mõtteid niimoodi suunata, et põdemisel pole mõtet, on kõik nii lihtne. Mulle meeldib - mulle ei meeldi. Teile ei meeldi, kuigi mulle endale meeldib? Teie probleem. Teile meeldib, kuigi mulle endale ei meeldi? Jama küll, ma muudan ikkagi endale meeldivaks.
Kõik. Minul on 0 probleemi.
Mis ei tähenda, et ma testlugejaid ei kuulaks - seal on see moment, et ise enam ei näe, mis meeldib-ei meeldi endale. Ma ei suuda teksti näha enam selleta, mis mõtlesin sinna panna. Seda, mida ma ainult mõtlesin, aga mida tegelik tekst ei too välja või vastupidi, mida ma üldse ei plaaninud sisse panna, ent lugejale tundub nagu oleks, ilma abita ei näe enam.
Selleks ongi testlugejaid tarvis - nende jaoks on see värske lugu, nemad näevad kõike esimest korda ning reageerivad naturaalselt.
Krt, aga see romaan meeldib mulle endale nii väga =)
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Millest raamat kõneleb?
VastaKustutaKui raamat on valmis ja mõni testlugeja ütleb, et talle see või too asi ei meeldi, siis sa ei hakka ju enam midagi ümber kirjutama?
Kui on raamat valmis, ei ole enam testlugejaid, siis on lugejad ja muidugi ei hakka =)
VastaKustutaAga räägib politseiniku elus tulevikuilmas.
No kuidas nad saavad Sulle nüüd öelda, et see või teine koht jääb lahjaks, kui Sa oled siin välja hõiganud, et on igati hea raamat? ;)
VastaKustutama romaani (mis enam testlugemisele ei lähe, selleks läks ta umbes 2 tagasi) tagasisidet ei tahagi ju. On üks teine asi, mis testlugejatele läks.
VastaKustuta2 aastat***
VastaKustutaVVN mis sa oma romaanile nimeks paned? Kunstiga on alati nii, et ennem ei saa teada, kui oled ise kogenud, aga usume autorit. Ükski autor ei taha halba raamatut kirjutada selles mõttes on see romaan kindlasti hea ja sinul põdemiseks pole lihtsalt ruumi. :)
VastaKustuta"lihtsad valikud"
VastaKustutaKui, aga kui testlugejad ütevad, et see mis sa saatsid ei kutsu eriti lugema (võib ju nii juhtuda, aga ega maei tea kas see on võimalik). Mis, siis teed näitad vasakut käppa, no mis seal ikka valmis sai ja ajad trükipressi kuumaks. :)
VastaKustutama ei saa aru, millest sa räägid - testlugejad said POOLIKU TEKSTI, ühe teise loo, mis EI OLE ROMAAN, ei toimu isegi samas maailmas. Testlugemise IDEE on, et tekst on poolik, ümbertegemisel, mitte valmis.
VastaKustutaSee ongi toorik, paremakstegemise asi.
Kui need testlugejad ei suuda seda teksti lugeda, otsin lihtsalt uued, keegi peab ju mulle ütlema, kuidas paremaks teha.
Aga asja side romaaniga on 0. Selle. Said. Teised. Testlugejad. Umbes. Kahe. Aasta. Eest.
krt, ma teen kirjutamisest posti, nii elementaarseid asju inimesed ei tea siis!
VastaKustutaEi põe, lihtsalt ilge jama on uusi lugejaid leida, keda ma usaldan sellesse positsiooni. Juba nendegagi oli raske =)
VastaKustutaSiis on ju OK:) Kas ma selle nõmeda koma saan kuidagi ära hävitada või pean terve sõnumi ära kustutama? Või on veel mingi moodus.
VastaKustutaIgnoreeri =)
VastaKustutaMina saan ka aint kustutada.