Sulnis

Täiega mittelahe.
Ma ei tea, millele ma lootsin, kui mu mõlemad lapsed on olnud rotaviiruses, mu ema on olnud rotaviiruses ja nüüd ma tulin siiasamma majja kassi järgi vaatama, kus nad kõik haiged olid. Aga siiski olin üleni üllatunud, kui ka selle sain.
Ja veel üllatunum, kui kohutavalt jäle see oli. Nüüd on kolmas päev ning ma niutsun meloodiliselt iga hingetõmbega ja hõõrun pihkudega pidevalt jalgu ning käsivarsi, et viia tähelepanu kehvalt enesetundelt kõrvale - ja see on meeletult palju parem kui alguses oli. Esimene öö oli väga mälestusväärne:

1) kuna mul on nüüd suu ja nina vahelised kanalid hirmus lahti, õnnestus umbes 30% kordadest oksendada läbi suu JA nina
2) mingil hetkel valisin, kas istuda wc-potile või kummarduda sinna kohale. Istusin, pasandasin, mõtlesin, et õige valik - ja oksendasin siis kempsu põranda täis
3) mitu korda tõstsin parema käe, et hoida juukseid oksendamisel üleval, ja torkasin endale pöidlaküünega silma. Ei, see ei aidanud iivelduse vastu
4) nagu Tütarlapse sünnitamine - kõik muu oli rõverõverõve, aga kõige hullem oli, et olin nii väsinud, aga magada ei saanud. Lõpuks oli mul kokkumurtud saunalina peldiku põrandal ja kuigi ma ei maganud, oli seal peal, pea prilllaual puhkavatele kätele toetatud, natuke parem
​5) ja siis mul läksid oksendamisest kõhulihased krampi, aga sellises tahapoole painutatud asendis, kus krambi välja sai, läks jälle süda kohutavalt pahaks kohe

Jee.

Lisaks oli äärmiselt vastumeelne ja rõve manustada mida iganes, mis ei oleks vesi - ja kuna mu keha on harjunud regulaarsete kohviannustega, pani kohvipuudus ka pea valutama. Peavaluga kaasneb mul enamasti ka iiveldus, millest nagunii just puudus polnud. Täna hommikul jõin suht sunniviisil kohvi. Esimene kruus veel kuidagi läks, aga teine oli puhas piin - ent aitas. Peavalu on taandunud vaevumärgatavaks.

Ainult lilled pesumasinaparandajalt lohutavad ikka. Mäletate seda pesumasinat, millel ma lingi eest ära tõmbasin? Uks tehti lahti paari päeva pärast, aga vahetati üleeile. Ma (veel mitte rotaviiruse rõõme üle elamas, täiesti normaalne) võtsin pesumasinaparandaja vastu, naeratasin talle ja tegin midagi arvutis, saateks "lapsepõlve laulude"-nimeline juutuubi nimekiri. Kui ta lõpetas, proovisin ust sõnadega: "Tuleb lahti! Ja läheb kinni ka!", maksin, tänasin, kuulasin tema komplimenti mu armastuse kohta vana muusika vastu - ning läinud ta oligi. 
Kolmveerand tundi hiljem helises telefon. "Kas te olete veel kodu lähedal?" küsis pesumasinaparandaja seal. "Oh, väga hea, tulge välja, ma unustasin ühe asja!" Läksin natuke imestades õue ja seal ulatas pesumasinaparandaja mulle kimbu lilli, kollased roosid, päevalilled, lillad krüsanteemid - ja ütles, et ma olen nii tore inimene.
Olin üleni hurmatud ja rõõmus. Ilmselt oleksin ikka veel, aga kuna õhtul tuli rotaviirus peale, viis ta kuidagi tähelepanukeskme mujale.

Mis ei tähenda, et lilled aknalaual siiski meeleolu sulnimaks ei teeks. Lihtsalt kui alustada punktist a, on lõpptulemus natuke teine, kui alustades punktist x.

Nüüd lähen magama tagasi - tuleb kuidagi see öö vastu kolmapäeva tasa teha.
Aga A- ha meeldib mulle ikka veel igast asendist umbes =) Aint viimane plaat on jamapoolne.