Kooliaasta, öäk, algab, öäk

Alles neljapäev?!
Kurat!
Olen nädalajagu tööd ju ära teinud juba! Mis pean veel jaksama v?! Poega ka homme kooli saatma ja seda kooki, mida eile täiesti väsimusest vidus silmadega tegin, kellelegi andma ja ise ka sööma või?!
Kui nõme.
Teen suure vihaga 48 kätekõverdust praegu!
Tuli 50. Sest olen pahane. Päriselt, päriselt arvan, et tegelt olen piisavalt teinud, ent samas on lastel ka päriselt päriselt esimene september ja terve kooliaasta ees ning mul ainult nädalalõpuni (ehk kaks päeva) vaja vastu pidada, et neile natukenegi pai sellele jõledusele kannatusele katsumusele kaasa teha.

Võtan end kokku ja teen pai.

Mul endal on septembris üks koolipäev, oktoobris viis ja siis veel aint lõputöö kaitsta. Millalgi vahepeal tuleks see ka lõpuni kirjutada, aga no enamus on valmis, natuke siit, natuke sealt kõpitseda ja läheb.
Neil on oluliselt hullem.

Mis ei muuda, et olen pea kogu maailma peale pahane ning kõik näib ebaõiglane. Ma ju juba tegin nii palju, kui suutsin ja natuke rohkem! Mis ma pean kümne minuti pärast kooliaasta alguse aktusele minema v?!
Pffff.
Ja oleks siis kellelgi sellest mingit kasu olnud, et ma sinna aktusele läksin! Ma Poeglast eemalt nägin, aga tema mind mitte ja pärast kadus ta kuhugi ära. Kui plats (õueaktus) oli rahvast enam-vähem tühi ning ma seisin pingil püsti ka, et mind talle näha oleks, teda aga ikka ei olnud, läks mu pissihäda nii suureks, et tulin koju ära.

_________________________________

Magasin. Maailm 30% parem. Rääkisin inimesega, kes mult pahameele kaela sai, veel 20% parem - phmt võib juba elada.
Aga ikkagi - vastikvastikvastik on sundida oma poega homseks pinalit ära täitma, kotti kokku panema, kuramuse vastik on  isegi rääkida ja riideid vahetada ja üldse: väää.

Kooliaktus oli ka selline, nagu nad alati on - et kooliskäik ikka seab aluspõhja tulevaseks ning palju rõõmu ja hariduse kvaliteet ja kooliaeg on ikka kuldne aeg, mida vanemaks saad, seda enam koolipõli meeldib.
Öäk.
Mida vanemaks saan, seda selgem on mulle, et see oligi elu halvim aeg. Miski ei ole nii halb olnud pärast. Lihtsalt olin otsutavam oma otsuses, et halbust ei pea taluma. Muidugi teen oma parima, et minu lastele see poleks nii räme, aga kõned on ikka jäledad kuulata.
Ö. Ä. K.

Tegelikult aastaaegade ja ilmastiku mõttes on ikka mu lemmikaeg, õhk lõhnab nii hästi, valgus on eriline. Ent see kuramuse esimese septembri sümboolsus, vabadus lõppeb, sundus algab - see on nii rõve läbi teha ja teha ja teha ikka ja jälle igal aastal.