Varsti on jõulud

Inimesed on vahepeal mu vastu ilusad ja head olnud (ka too ema mees), kingipakid postis ja head sõnad, kulka saatis raha ja pool tabletti antidepressante päevas on juures = ma olen eluga jälle rahul.
Üldse pole enam tunnet, et pean maailma turjal kandma, muidu läheb ta hukka - ei, maailm saab hakkama. Mina olen pisike ühik ilma mingi olulise mõjuta seda- või teistpidi, hoolitsen ainult selle eest, et minul hea oleks.

Sellega seoses saadan oma lapsed mõisa jõulupeole, aga ise jään Totoroga koju. Sest juba mõte sellest, KUI raske oleks teda esmalt sinna saada, siis valvata, et ta midagi ära ei näriks, olla rõõmsam-kui-meeleheitel, kui ta ikkagi närib ja Tütarlapse vanaema ütleb, et no pole väga hullu, eks me kuidagi, ajab mu hulluks ja halliks.
Ja mulle meeldib üksi olla. Ju.
Lähen kinno veel korra "Bohemian Rhapsodyt" vaatama, söön oma imeheast taignast (testitud, nüüdseks väga mitmel korral) piparkooke ja teen sushit.
Aint ma ei saa aru, kuhu riisiäädikas külmkapist kadunud on. Pool pudelit oli ju veel? Nüüd pean uue ostma.

Tegelikult võin oma piparkoogitaignaretsepti jagada. Sest see on päriselt minu oma, tehtud kogemuste ja mitmete teiste retseptide põhjal. Ja no kogused on natuke umbkaudsed, sest ma ei mõõda punktuaalselt.

400 ml siirupit (kõlbab nii tume, hele kui näiteks tumeda pudeli põhjast umbes 100 ml ja ülejäänu heledat)
200 ml vahukoort
250 g suhkrut
1 apelsini koor
poolteist pakki piparkoogimaitseainet
1 tl jahvatatud kardemoni
natuke kaneeli ja ingverit võib eraldi veel võtta, aga ei pea
400-450 g võid
3 tl soodat
5 muna
1 kg või veidi rohkem nisujahu (jälle - ma olen teinud nii üleni kõrgemast sordist või pannud kogu kõrgema sordi, mis kapis oli, ära ja kuskil 300g täisterajahu juurde, ikka tuli hea)

Riivida potti apelsinikoor.
Selles potis kuumutada väikesel tulel apelsinikoorele juurde valatud siirup, millesse on lisatud maitseained ja suhkur. Segada.
Kui peaaegu juba keeb - kerkivad esimesed mullid - valada juurde vahukoor. Segada.
Keerata tuli alt ära ja panna sisse või, ei pea olema tükkideks tehtud, aga võib. Segada vahepeal, oodates, kuni või ära sulab.
Kui või on sulanud, on ka segu niivõrd jahtunud, et annab lausa lusikaga maitsta, eelnevalt peale puhumata. Sellesse jahtunud segusse lisada munad ja segada. Ja lõpuks segada kuivalt jahu sisse sooda ning saadus vedelasse segusse ja segada veel. Kuni on väga tainas ja pole valgeid tükke.
Noh, ja siis kilekotti-kilesse ja las seisab.

Piparkoogid küpsetada umbes 200 kraadi juures, kuni on saavutatud soovitud pruunsuse aste. Tulemus on natuke pehme ka jahtunult (või kui ma selle pannitäie teen Poeglapsele mõeldes, siis veidi heledad ning üpris väga pehmed, talle meeldivad sellised), magus ja mõnus.
Kui tahad krõbedaid, üleni kuivi piparkooke, otsi retsepte mujalt, neid on.

Ma nüüd lähen võtan ühe piparkoogi.
Või mitu.