Ausalt, see ei ole isiklik! Mul on lihtsalt halb ja tekst kuidagi viis sinna

Vaikselt hakkab eluvaim jälle sisse tulema.
Oli täpselt paras sooja suve ilm:l ei olnud palav, aga oli soe, vesi silitas keha kui armsam, õhk silitas nagu teine armsam, ööõhk oli ka soe. Nii meeldiv vaheldus!
***
Või noh, see oli eile. Oo, kaunis eilne!
Täna on rämepalav, hommikust peale. Ei jaksa liigutada. Pea valutab veidi, sest selline lämbus. Isegi ujuma ei julge minna, sest selleks peab ruloostatud korterist, kus on natuke jahedam, päikese kätte minema. Tuul, mis natuke aitab, ei päästa siiski.
Jubedus.
***
Õhtul seitsme paiku käisin Totoroga suure ringi. Mis sisaldas ka ujumist.
Kui veest välja tulin, oli veerand tundi lausa hea olla. Aga piisas 2 minutist madalalt silma paistvast päikesest, kui täisvärk-migreen algas. Iiveldus, käega silmade peitmine iga kord, kui väljaspoole varju astusin, ja krt, ma mingi valemiga ei usu, et inimesed, kes väldivad külma, end tegelt külmas nii jubedalt tunneksid.
Nagu ... külm on külm. Ebameeldiv, kui sul lausa külm on, aga lihtsalt külm. Kui külmas miski valutab, siis lihtsalt külmetamisest, külmavalu. Aga mina ja palavus - esiteks on lihtsalt palav. Lisaks hakkab ka pea valutab, süda läheb pahaks, nii raske ja halb on olla, nagu suruks end läbi vati kogu aeg ...
Ilge.
Kõik on halb.

Nii, ilm käsitletud.
Üleminek ilmalt tervisele:
Süüa tahaksin ainult soolast. Mis on ka kaudne seletus, miks ma palavust ei salli: higistan mineraalid välja ja mul napib neid niigi; ilma mineraalveeta tulevad migreenid üle nädala, jai. Kuumaga kaotab keha neid (mineraalaineid, mitte migreene)  kolinal ja mul on NII HALB OLLA.
Soolane natuke taastab. Aga mitte päriselt.
Ainult tervisest:
Haige olin ka, ega ma siis sellise koormuse peale terve püsi. Kahel nädalavahetusel järjest paljude inimestega üritus!
Tegelikult võibolla olen ikka veel tõbine, kurk igatahes valutab. Ei midagi hullu, kraadima isegi ei hakanud. Sest noh: väsinud? Eriline üllatus. Kurk valutab? Septolet siis, vahet pole, mis kraadiklaas ütleb. Pea valutab? OI, nii ootamatu, eriti selle palavaga!

Siis kirjutati Loteriis veel "kuigi sa proovid olla heast".
Hästi kirjutati. Meeldib.

Lapsed folgivad. Mina hoian loomi ja olen omaette suht rahul. Civ ja mu eesmärk selle palavaga on elus püsida.
Seni püsin. Ihualasti ja värisevate kätega, aga püsin.
Huvitav, mida ma teeksin, kui Prantsusmaal oleksin? 45 kraadi ... Ausalt, ma ei kujuta ette muud kui elu oma ema keldris. See (kelder, mitte elu) on permanentselt jahe püsinud alati. Vbla 45 kraadise õhutemperatuuriga ka püsiks mõnda aega?
45 kraadi. See on nagu ahjus elada ju? Madalal kuumusel, aga 45-lõhet just sel kuumusel tehaksegi.
Ehk: kui nii läheks mitu kuud järjest, oleks parem surnud olla. Nädal aega vbla elaks üle isegi konditsioneerita.
VBLA.
Peavalu osas: nädal aega järjest?
Eee ... ...

Ma ei taha kujutleda. Praegugi on kehv olla ja mul pole isegi täisvärk-migreeni enam, tablett on sees, kell on pool kümme õhtul, temperatuur normaalne (aga pärast päevast leitsakut peaks olema jahe, et eluvaim päriselt sisse tagasi tuleks) ning singikamar suus. Nii tundub elu vahepeal juba täitsa talutav. Aga kui oleks päeval 45 ja öösel 28 ... ma ei taha ette kujutada.

Kliimasoojenemine võtmes "kõik jääb vee alla, tsivilisatsioon elab kohutavaid muresid üle ja ei tea, kas elabki" on mulle: "Nojah, mis teha, maailm kestab edasi ka inimesteta". Aga kliimasoojenemine võtmes: "Nii palav hakkabki suviti olema"?
Eeeee ... eee ... koliks õige tundrasse kuskile? Parem sääsevõrgu all elada, kui kuumas lämbuda, kindel.

Võiks ajada nüüd eksistentsiaalset juttu sellest, kuidas läheb (ei peaks ju minema?) kokku mu vaimustus oma lastest ja soov veel mõni üles kasvatada - ja mu põhiusk, et inimesed ei ole tähtsad, inimkond pole oluline.
(Läheb nii, et igaühel on võimalus tegeleda enda ees olevate probleemidega, nagu tema suudab ja oskab, ja tõeliselt sitasti on ikkagi läinud neil, keda pole olemas ja nad ei saa valikuid teha, sest noh: kui sind pole, pole ka midagi valida. Ma ei arva, et elu on midagi, mille külge klammerduda, aga ma hindan väga väga väga kõrgelt võimalust valida, kas elada nii, teistmoodi, kolmandat moodi või üldse mitte. Ja kui see valik on inimese eest ära tehtud, teda ei ole olemas, on paha.)
Aga mul on raske ja uimane olla.
Vbla 4 tunni pärast võiks, aju tahkub sulanud plötsust taas mõtlemisvõimeliseks nagu Pratcheti trollidel, aga olen päevast nii krdi kurnatud, et siis ma tõenäoliselt juba magan.

Nii et sry, not sry.

Kui tahate, võite ju kommenteerida, ma jahedama ilmaga jaksan ehk ka vaielda.
TEAN, et on hulk inimesi, kes suhtuvad "kui ma ei saa lapsele parimat pakkuda, ma ei saagi lapsi!"
Noh, ja mina ei ole üldse natukenegi seda meelt. Mul on ka hea meel, et MINA olemas olen (ja ei, ma ei kahetse Rongi ikka veel).
Sest ma tahan ise valida. Ise otsustada, kas mulle meeldib elada või ei. Kellelgi pole õigust seda otsust minu eest ära teha - küll aga on neil õigus teha otsus lähtuvalt endast. "MINA hetkel lapsi ei taha, ei mahu mu ellu, mul on teised plaanid, kui lapsevanemaks hakata."
Ehk ma olen väga salliv inimeste suhtes, kes ei taha lapsi iseenda pärast, kas praegu või üldse.
Aga inimesed, kes arvavad, et nad ei hakka lapsi saama, sest nemad annaksid küll oma parima, aga nad ei suudaks täiuslikud lapsevanemad olla?
Minge persse, tõesti! Kas keegi suudab olla täiuslik inimene? Kas keegi üldse TEAB, milline objektiivselt  täiuslik inimene oleks? (See, et inimene ARVAB, et teab, ei loe.)
Täiuslikke lapsevanemaid pole olemas. Sa ei saa lapsi, sest poleks täiuslik vanem? Phmt sa mõistad siis hukka kõik inimesed, kes SAAVAD lapsi, ühegi erandita.

Nojah.
Vbla nii lollid inimesed ei peakski paljunema.