Teistmoodi perevägivald

Vaata, mul on pidevast "perevägivald paha!" hõikumisest (jah, erikuradi paha!) jäänud mulje, et üht sorti perevägivalda üldse ei arvestata.
"Miks ta ära ei lähe" vastuseks on aina ja aina, kuidas naise enesehinnang on maapõhja tambitud, kuidas ta kardab ja tunneb, et ei saa hakkama, ja kuidas maailm näib tema ümber kõrguvat veel väljapääsmatumana kui suhe vägivaldse mehega. Ja see kõik võib sedasi olla ja on sedasi väga paha ja kurb ja värki.

Aga kõik need teistlaadi vägivalla all kanntavad pered? Kas siis - kas siis see vägivald pole oluline, polegi päris vägivald?
Sest võib ka vabalt olla, et naine tunnebki end tugevamana. (Või mees, sedasi võib vägivallatseda ka naine, kuigi mina olen kuulnud vaid meesvägivallatsejaga peredest.) Et naine annab mehele andeks mitte nagu taaskord heana paistvale monstrumile, vaid nagu hüsteerilisele lapsele. Jah, ta oli oma jonnimises vastik ja ma sain haiget, aga ta ongi ju mõnes asjas rumal. Nii nõrk, et läheb selliste asjade peale endast välja. Ei kontrolli oma joomist ega pesupesu ega tervist ega käitumist ja mis ta ilma minuta teeks? Ma annan talle andeks ja panen kinni ta arstiaegu, teen talle süüa, pesen ta riideid, püüan teda mitte ärritada mitte seepärast, et kardan kolakat saada, vaid seepärast, et ma olen ju tugev, ma ju jaksan, las tema siis saab oma tahtmist, kui see talle nii oluline on. Ma ju nagunii paneks riided masinasse ja pärast kuivama, tema omad ka panna pole eriline asi, dohh!

Ei ole "naine on mehe poolt mutta trambitud". On "ta on kallis, kuigi lapsikuvõitu ja vahel suisa loll, ma kannan need probleemid ära, ma ju jaksan!"
Ja annab andeks ja hoolitseb edasi mehe, laste, põllumaa ja leivateenimise eest, sest ta on ju Eesti naine, tugev, toidab ära oma lollaka mehe ja kuus last ja aint ohkab vahepeal veidi.

Ajakirjandus ja sotsiaalmeedia võiks ka selliseid naisi ja mehi meeles pidada. Meenutada neile, et jou, SINA oled tähtis, sina oled armas ja imeline ja kui see suhe teeb sulle halba, teeb su õnnetuks, matab elurõõmu enda alla, kuradile! Sa ei pea hooldama seda meest (või naist), tegema tema tahtmist, sest sa ju suudad ja see on talle nii naeruväärselt oluline, suruma iseennast alla, sest no sina kannatad selle välja paremini kui tema.
SINA oled tähtis!!! Päriselt, jonniv kaasa ei ole midagi, mida sa taluma peaksid!

Isegi kui ta ei löö. Isegi kui ta ainult märatseb kodus või ähvardab end ära tappa või purjus peaga rooli istub, sest kodus on ju võimatu olla, kui teine sedasi käitub, isegi kui sina pole sinikates, vaid ainult su raamatud su äraolekul minema visatakse, su nõud puruks lüüakse, su vaip põlema pannakse, su ratas maha müüakse, su garaaž välja üüritakse.
See on vägivald ja sa ei pea seda taluma.
Tõsiselt.