Elu on kuidagi parem.
Virtuaalne hellitamine ja kinnitamine, et olen armas, olen imehea, nunnu jne ikka aitab.
Mul on sellisest nunnutamisest eluaegne puudus old.
Aga et mul ka imekombel raha on (loe: ootamatult tagasi tulnud poja reisiraha ja sama vähe oodatud emapoolne sünnipäevakink, et enne uut sünnipäeva ikka kink tehtud saaks) aitab samuti.
Ning et korter on SOE!!!!
Uus korter saab täiega andeks selle, et on vanast mingi 12 ruutmeetrit pisem või nii, sest siin on SOE. Tuttavate kurtmine, et kui pole just suvi, on kogu aeg külm, tundus mulle tobe. Aga nüüd, kui on pidevalt soe, soe, soe, on elu kuidagi elamisväärsem tõesti.
Soe emotsionaalselt, soe füüsiliselt - päris lahe.
Siuke november.
SOE.
Hämmastav.
Kuidagi hea ja meeldivalt pöörane tunne. Koroonakriis? Misasja? Ei, kannan maski küll ja mu poeg oli just distantsõppel (koos karantiinis püsimise viimase päevaga selgus, et nii K. kui mu tütre covid-testid olid negatiivsed, aga ikkagi hea, et ta kodus oli, taale meeldib ju), kuid eriti muud ma ei näe, et muutunud oleks.
Ainult väike annus, nii umbes 0,4 grammi muret, kas me ikka saame aasta lõpus Haapsallu spaasse.
Aga see on ka VÄIKE mure, sest kui ei saa, no eks nad maksavad meile raha tagasi ja muud midagi. Pank saab 16+16 senti rikkamaks.
Aga jah - PÖÖRANE tunne.
Selline, mida mäletan ajast EnneRongi. Pikast ajast EnneRongi.
Ajast, kui veel lootsin.
Ajast, kui veel midagi ootasin.
Miski ju peab vapustama, elu ju peab muutuma?!
Selline "ei tea, mis saab, aga sitaks põnev on teada saada!" + draama + hullus ja kõik tundub natuke eredam, kui muidu - ainult et nüüd juba tean, et saab teistmoodi samuti.
Et elu võibki olla rahulik:
Mitte et selline elu mulle meeldiks.
Rahulik elu on ainult aeglaselt suremine, raske, valus ja iga liigutus nõuab pingutust. Eredus on see, mis kutsub, erutab, laseb ajal mööduda, ilma et iga tund haiget teeks ja viimane viimaks tapaks.
meelitav mees on kõige kõhedam asi maailmas. muutke mu meelt
VastaKustutamul ei ole vaja su meelt muuta, sa oled juba abielus ja puha =)
VastaKustutaAga mul on nagunii alati kahtlus, et ma ei meeldi. Kui mulle siis veel ei öelda ka, et meeldin, on täiesti perses - siis ma olengi veenmdunud, et ei.
Aga noh, jah. Ma eelistan (antud juhul suht pädeb, me tunneme aastaid, kuigi mitte väga lähedalt) meelitusi, mis tulevad pinnalt "ma tunnen sind ja tean", mitte suvalisi "kenad jalad, kena topp".
väga laik, tunnen vist sama ärevust
VastaKustutaMnjah, meelitav mees või naine on väga kahtlased ... Mida nad küll vastu tahavad??? Küüniline ja kahtlustav tüüp nagu ma olen. Samas kahtlustan, et kahtlustamine on harva meelitusi saanute probleem😉
VastaKustutaMeelitamine on protsess mis võib kesta aastaid, meelitaminne on lihtsalt oled "hea" migi eesmätgi nimel, kui oled saavutanud selle eesmärgi, siis nagu polekski midagi. Igal tegevusel on tagajärjed nii meeldivad kui mitte meeldivad nii, et kui inimene kogeb mitte meeldivalt lõppevaid meelitusi muudab see inimese skeptiliseks ja kahtlustavaks.
KustutaMeelitamine on täpsemalt ja robustselt manipuleerimine,tõe varjamine ja teesklemine mingi eesmärgi nimel.
Oh poezid, poezid ... MUIDUGI olen ma oivaline ja imehea jmt.
VastaKustutaLihtsalt mõni teab, et mulle võib seda muudkui meelde tuletada, mitte et pean ise seda endale korrutama ja vahel tõsiselt kõhklemagi, et oot - kui phmt ainult ma ise leian, et olen hea, äkki ikka polegi?!
=P
Soe on parim. Paljajalu ja alussärgi väel ringi käia. Kui palav, teed akna lahti. Soe on parim.
VastaKustutaVVN, kuule, ma tahaks sult kaht asja küsida. kas ma sulle e-maili saan saata kuhugi? (minu mailiaadress peaks sulle näha olema, võid otse ka kirjutada.)
VastaKustutama ei näe midagi. vbla ma ei oska blogspoti kasutada, aga vbla siin ei näegi.
KustutaAga tegelt oli minu mail kaua aega siin avalikki - murumuna(a)gmail.com.
Hästi ei mäleta enam, miks maha võtsin =) Mul oli mingi ... põhjus