Kas üks rahvas lõpetab juba
oma kultuuri selja taha
pugemise
puškin tolstoi bulgakov
mandelštam brodski harms
ei olnud teie tõttu
vaid teie kiuste
nad on meie omad
globaalse kirjasõna vabariigi
kodanikud
nad sülitavad
veel hauast
mullast suudega
teie messiaanilikele deliiriumitele
isevalitsejale õigeusule
kirillidele šoigudele
ja sellele, kelle nime
ei öelda
lõpetage oma kultuuri
selja taha pugemine
ja pugemine oma isandate ees
saage inimesteks
võtke vastutus
uurige seda imeasja
seda masinat mis toodab
hinge
See luuletus vabastas minus midagi suurt ja olulist. Ma ei anna ära oma Bulgakovit, oma Ahmatovat, oma Ilfi ja Petrovi, oma Dovlatovit. Nad ei ole natside omad, nad on vabad.
VABAD!
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Vbla nüüd te saate must ka paremini aru: phmt ma lugesin seda AbFabi jagatud teksti ja sain aru umbes nii, et kui ma armastan Ahmatovat ja Bulgakovit, kiidan ma samas heaks väikeste tüdrukute surnuksvägistamise.
VastaKustutaAga ... ma armastan.
Ma ei saa aru, kuidas sa saad olla kirjanik ja samas nii toonitajumatu.
KustutaKusjuures ma lugesin mitu korda, et kindel olla.
KustutaEhk omast arust pole mitte mina toonitajumatu, vaid see tekst vajab mõistmiseks spetsiifilist konteksti, aga mina olen teisest kontekstist.
ja ühtlasi saab see luuletus hakkama ka selle lühida väljendamisega, mida selle pika tekstiga mu arust öelda taheti: see kultuuri selja taha peitu pugemise teema.
VastaKustutaJa nii irooniline kui see ka ei ole, suht suur osa sellest Vene šovinistliku ülbuse alustest on sõna otseses mõttes sünnitatud Ahmatova poolt....
VastaKustutaMa üldse ei tea.
Kustuta???
Lev Gumiljov ja tema "huvitavad" ideed
KustutaNojah ... (wikipeedia aitas).
KustutaTa lähtus tundest, et rahvus on mingi asi oma tõusude ja loojakutega ja vbla ongi. S.t. kui mõelda, et on, siis nende inimeste jaoks on?
Aga ok, ma selgelt ei ole vähegi süüvinud, kui praegu wikipeediast üldse teada sain, et siuke asi.
Gumiljov ja Dugin on jah Putini ideoloogilised alused.
KustutaVVN, mõeldes veel korra su arusaamatusele selle pikema teksti koha pealt - sa oled ennast praegu teadlikult sõjauudistest ja laiemalt Vene totalitarismi uudistest eemal hoidnud. Mina jälle loen uudiseid hästi palju, üritan ennast uudistega üle ujutada, sest ma tean, et ma ei suuda end neist nagunii eemal hoida ja info neelamine on mulle nagunii omane ja see annab mulle justkui vähemalt ühe aspekti, mida ma suudan kontrollida.
Enda emotsioonide ohjamise strateegiana on uudiste vältimine ja uudiste ahmimine ilmselt võrdselt head, peaasi, et õnnestub valida see, mis enda jaoks töötab.
Informeerituse koha pealt on aga selge, et neil, kes uudiseid ahmivad, on tõenäoliselt, ee, rohkem infot.
mis tähendab, et kui infovältija äkitselt selle infovoo sees olevasse vaidlusse sukeldub, siis on tal suur risk vaadata näppu, mitte kuud.
(Täiesti rabav, kui palju on mul viimase kuu aja jooksul tekkinud uusi teadmisi, nt just neistsamadest Putini ideoloogilistest isadest, või Vene ja Ukraina armee ülesehituse erinevustest, või kasvõi vene keelest - järjest rohkem saan aru. Ukraina keelest tasapisi ka.)
selgelt on sul õigus =)
KustutaNäen, et siinses keskkonnas on dr Notsu sama delikaatne kui dr Poisipea-Paula :)
VastaKustuta~
Vene hingeelu on kirjeldatud mitmeti … üks stiilinäide
«День бульдозериста» / Повести / Виктор Пелевин :: сайт творчества (pelevin.nov.ru)
Oletan, et masintõlge teeks antud teksti veelgi atraktiivsemaks :)
Ajad muutuvad – hing jääb. Vist
Ma ei usu rahvustesse. Inimene on inimene, rahvus on ... pindvirvendus.
KustutaS.t. kui midagi peale pinna polegi, on see oluline. Aga niipea, kui hakata sügavamale minema ja seal sügavamal ka on midagi, muutub pind ebaoluliseks.
KustutaLoen praegu Kamil Galejevi juttu sellest, et see sõda on Venemaa jaoks õige memeetika (nende arust õige noh) kehtestamise sõda ja mõtlen sinna juurde, et suure osaga Vene kultuurist on mul nagu Woody Alleni filmidega: need on mulle olulised või vähemalt kunagi olulised olnud ja mingil määral toidavad mind endiselt, aga taustal kripeldab see, et Alleni eraelu ei ole nendest isoleeritud, sest kui hoolega vaadata, hüppab ühes ja teises filmis välja ikka see verinoorte tüdrukutega suhete loomise apologeetika.
VastaKustutaMulle jäi A. fb-kontolt surfama minnes silma su probleem Bulgakovi "Valge kaardiväega" ja see on pmst sama häda.
Ongi häda, et keegi võib olla hea kunstnik ja oma kunstiga inimestele palju anda ja aidata mõtestada jne - ja ühtlasi rahvus- või meesšovinistlik mölakas ja halvemal juhul kajastub see ka tema kunstis. (on erandeid, mõni on kunstnikuna targem kui oma muiduelus.)
Lohutuseks ja Galejevi süngevõitu kirjeldusele vastukaaluks ühe ukrainlanna mõtisklused (2009. aastast) "What kind of Russia do I love".
KustutaTsitaat: "Russia’s totalitarian system kept destroying not only ethnic cultures, but culture as such, in all its authentic forms and dimensions. Russian culture was no exception. The result is Russia’s current ethic and intellectual catastrophe. God willing, Russia will overcome it, and this will benefit the neighboring countries, as well."
KustutaMul on Alleniga sama probleem, aga Bulgakovi-murest sain üle.
KustutaEt tõesti, tegelt ei pea rahvusi üldse tähtsaks pidama ka tema teostes, kui ma neid muidu tähtsaks ei pea.
Ei pea natsionalistiks hakkama Ukraina sõja pärast =P
Seda enam, et ma olen rahvuslusest tasapisi loobunud alles viimase 10 aastaga, enne täitsa siiralt leidsin, et on täiesti ok olla uhke oma riigi ja rahva üle.
Nüüd mõtlen, et pff, sama hästi võiksin olla uhke selle üle, et mul on pruunid juuksed.
Ma pean silmas just seda Alleni-probleemi sarnast juhtu, kus väga hea kirjanik muuhulgas on imperialist, šovinist ja õigustab teiste vallutamist ja/või tapmist ja arvab, et hea lohutus on "kunagi tulevikus mäletatakse teie tuhka" või "aga teid orjastab suurim tsaar!"
Kustutaja olenemata rahvuslusest on nõme, kui keegi ütleb üleolevalt teise rahva kirjanike kohta, et need pole teil üldse mingid õiged kirjanikud ja päriselt loete te nende asemel Puškinit. sest sellise väljaütlemise alus on ikkagi ettekujutus, et "ainult meil on õiged kirjanikud, teiekeelsed on mängult."
Kustutalisan veel, et rahvusidentiteedi tarvis ei pea tingimata rahvuslane olema. Olemata rahvuslane, tajun ma end ikkagi eestlasena, see on üks mu tunnus paljude teiste hulgas, ja kui keegi tuleks mulle ütlema, et ma olen päriselt ikkagi venelane, siis oleks ma vihane juba paljalt selle pärast, et keegi teine tuleb mulle ütlema, mis või kes ma olen.
KustutaTäpselt nagu ma olen vihane, kui keegi tuleb seletama, et ma pole õige naine, või vastupidi, et ma olen tüüpiline naine.
Ma olen nõus ju =D Ja analoogiast sain aru ka.
KustutaMõistusega mittelahendatav probleem: kas võtta teost loojast eraldi või mitte.
Mina üldiselt ei võta, aga on mingid asjad ja tasemed, kus ma venitan piire: no ta oli tollal ise ka 20, 13-aastane ei tarvitsenud liiga noor tunduda, eriti kui tüdruk oma vanust ka ei öelnud. Mina läksin 13-aastasena nii vabalt täiskasvanu peale läbi, et mind peeti mu venna emaks.
Ja nüüd ta on juba vana mees ja mingit jama pole old ja ...
Aga jah. Üldiselt ma ei kipu andestama, olgu kuitahes geniaalne looming.
Picasso meeldis mulle kunagi hirmsasti ....
ma katsun mõelda lihtsalt ses võtmes, et inimene on mõnes asjas targem/parem kui teises ja ma võin võtta seda tarka ja head osa, ilma et peaks eitama rumala osa rumalust ja kurja kurjust. Aga raske on, jah.
Kustutaüks lahendus on ka lugeda või kuulata või vaadata antropoloogi pilguga, siis ei pea midagi heaks kiitma, vaid noogutan "on juba kord selline suguharu".
Kustutasee on ilus mõte.
KustutaEt inimene on mingis osas targem ja parem kui mõnes teises, ja see on loomulik.
Vbla võtan endasse =) Tundub, et ta tahaks mu maailmanägemusega sobida ja "ei, igast küljest hea olemine on ikka miinimum, mida endalt nõuda" on jama, ma ju tean ... aga asemele on tulnud ainult "no mu tugevad küljed on mujal kui nõudepesus".
(ja sealjuures ei ole ma nõudepesus eriliselt sitt ega midagi, lihtsalt mul on väga harva kõik nõud korraga puhtad.)
Kustuta