Esiteks valutab mul pea.
Teiseks valutab mul kõht.
Kolmandaks: minge persse, natsionalistid! Suva, kelle vastu ja kelle poolt te natsid olete.
Ja need ka, kes samastavad saumikseri varguse ja inimeste piinamise. MINA olen sealjuures see paha, sest ei pea vargust eriliseks patuks.
Neljandaks märkan, et söön hirmus palju. Nagu ... mõnus on süüa. Mis on phmt hea.
Viiendaks loen "Põlguse aega", olen päris lõpus ja üsna mürgine idee pihta, et kui noor naine litsub kehaliselt ligi teisele noorele naisele, see ei ole vägistamine. Kogu värk on hoopis teistmoodi, nii tore, et Ciri pääses olukorrast, kus litsujaks oleks noor mees olnud.
Või siis ... suurt vahet ikka pole.
Selle kõige keskel on ikka hea olla. Plaanida loomaaedaminekut ja pojale lõpuülikonna ostmist ja perepilte (seotud on kaks eelnevat niipalju, et lõpuülikonna nimel on pildistamisvaenulik noormees vbla valmis mõnel pildil siiski olema).
Ma ise ei ole mingi ülikonnafänn, aga no kui see on laheda mustriga või erilist värvi, olgu. Võin osta, et Poeglaps rõõmsaks teha.
Naiste seljas on ülikond kusjuures vinge. Meeste seljas igav.
Võibolla see on ka mingi meetod autistide ja allistide eristamiseks? Sest ma olen nii palju kuulnud ja lugenud naistest, kes lähevad põlvist nõrgaks, sest mehed on ülikonnas või univormis ja oo, kaunis, miks kogu aeg nii pole? Ja minu jaoks on need: "Nojah, eks hädaga kannatab ära ja siis ta võtab koledad riided ju jälle maha, paneb kodusemad asemele ja kõik on hästi."
 |
| Isegi ilma näota on see ahvatlev pilt |
Kui ma mingi riietuse peale sulan, siis ilmselt rullkraega lohvaka kampsuni. Eriti ühte heledat värvi. Kreemikas või beež või helehall. Tibukollane vast mitte, aga kahvaturoosa: ooo!
Tegelikult vist ei ole. Autistide ja allistide värk.
Aga mulle käib väga pinda rõivastus, mis on suunatud sellele, et oldaks teistega ühtmoodi. Ülikondades mehed, vormis sõdurid, koolivormid - võeh. Aga ebatavaline värv päästab ülikonna ja kunstipärased lisandid (kingad, purukserebitud värvilised sukkpüksid, üleskääritud varrukad, pikk sall) koolivormi.
Võibolla pole see minu kui autisti eripära.
Võibolla on see minu kui minu eripära.
Umbes nagu ma ei pea varastamist eriliseks patuks.
Muide, olen rohkem kui 20 aastat imestanud, kuidas kui sa varastad endale toidukauplusest süüa, sest sul ei ole süüa ega üldse raha, on see hullem patt, kui taskud raha täis, varastada mida iganes. Ehk kui sa kohapeal trahvi ära maksta ei suuda, kutsutakse politsei, aga kui suudad ja maksad: ok, varasta aga, kuskile kirja see ei lähe ja meid ei sega.
Ja ma ei ole sellega nõus. Minu jaoks on vastupidi ja fakk need seadused ja reeglid.
Ma lihtsalt kommenteerin seda, et olen nii väga nõus. Selle vägistamisteemaga, vormiriietuse osas ja varastamisega, natsionalistide perse saatmisega ammugi :)
VastaKustutaJee, ma pole üksi!
Kustutama ei tea mikserivarguse teema konteksti - üldiselt mõtlen sama, aga sõjarüüstamise kontekstis hakkab ikkagi ka õudne, kui üritada rüüstaja hingeellu sisse elada: et nagu kui suur mikseri- või teleka-ahnus peab inimesel olema, et need oleks arvestatav motiiv teisele maale sõdima minna?
VastaKustutasest praeguses Vene mobilisatsioonis pidi just seda tõmbenumbrina kasutatama.
Njah. Ega see hästi ei kõla.
KustutaSamas: kui sul ei ole ja pole ka varianti saada kunagi kusagilt, vbla see töötab tõesti?
Sest ma kunagi ostsin endale mikseri, ajal, kui mul kaua aega ÜLDSE raha ei olnud ning siis natuke oli - ja see tõstis mu elukvaliteeti tõesti märgatavalt.
Et elu sees ma poleks viitsinud hommikukohvi kõrvale vahukoort vispliga vahule ajada, aga mikseriga sai suht üle päeva tehtud.
Ehk ... aah, kuidas ma ütlen, et mitte kõlada "noh, saame neist aru, vaesed inimesed"?
KustutaÜtlen sedasi: jube on vaene olla ja kui samas mitte mõelda sellele, kui hirmus on sõda, kui mitte mõelda sellele, et inimesed surevad, nende kodud lõhutakse-lõhatakse, kui mitte mõelda, et kannatused teistel, vaid mõeldagi ainult: "Kuidas minul parem oleks", siis ma täitsa kujutan ette, et võimalus röövida ongi inimese motiiv sõtta minna, mhmh.
seda küll, aga see ongi hirmus. Kuidas nagu muid mõtteid/tundeid ei olekski. Mõnes mõttes muidugi selline pattulangemiseelne seisund - mingit muud head ja kurja pole olemas kui vahetu meelemõnu.
KustutaKui ma olen nende Vene sõdurite kinnipüütud telefonikõnesid kuulanud, siis ongi rabav see häirimatu toon. Nii sõduritel endil kui nende lähedastel. Ja oleks siis, et nad räägivad sellisel toonil ainult "soomuse tegemisest". Sama hingetõmbega ja sama sundimatult käivad täielikud õudused jutu seest läbi.
Paneb mõtlema, milline nende elu küll kodus on.
Või noh, mis siin mõelda. Sellest sõjast on ju ka ilmselgelt näha olnud, et Vene ohvitserid ei hooli oma sõduritest ega usalda neid. Elu otsa halvasti koheldud inimesed, kes ei tule selle pealegi, et teistele kurja tegemises midagi põhimõtteliselt valesti oleks, küsimus on ainult selles, et jäme ots jõuaks enda kätte.
Kusjuures kui riikide tasandil rääkida, siis üks võimalik sõjamotiiv on Venemaal samuti "kuidas minul parem oleks".
KustutaUkrainas, eriti Donbassis on palju maavarasid, millest mõne omamine oleks Venemaale väga kasulik (nt fossiilkütused, mida saab seal palju kergemini maapõuest kätte kui Siberis). Otsustajal, kes inimeste kannatusi sealjuures täiega ignoreerib, polegi probleemi Mariupolit maa pealt pühkida - ongi pärast kergem maavarasid kätte saada, kui linna jalus ei ole.
See kontekst oli minu Fb seinal jagatud postitus, kuidas ukrainlane kirjutab, et kui te räägite Vene kõrgkultuurist, siis ma räägin teile, kuidas Buchas inimesi maha lasti. Ja kui te räägite Vene teatrist, siis ma räägin, kuidas lapsi vägistatakse.
KustutaAga miskipärast kommentaarides kerkis kiiresti üles vvn-i personaalküsimus. Sest ta ei saa teistmoodi. Kõik on alati temast. See on keerulisem küsimus - kuidas ühiskond toetab sellist käitumist, nagu Vene sõdurid on ALATI teinud, ehk kuidas see on kollektiivne vastutus?
Ja sellel teemal sa ei oska arutada. Sa oskad öelda et "ma ka varastaks."
Kuule POHUI see varastamine. Okei? Üks kord saa aru, et teema polnud sinust.
Teema oli inimlikkusest. Ja ma ei oska tuua paremat näidet inimesest, kes peab vargust ok-ks, aga on olemuselt suht inimsõbralik.
KustutaRobin Hood vbla, aga ta kuidagi on kauges ajas.
Aga seda ma ei teadnud, et ukrainlane. Ma lugesin seda kui anonüümset arvamusavaldust, mida sa oled miskipärast jaganud.
Oot, panen kommentaaride lõppu teksti ka.
See, mis vägistamisse puutub - see on vist mingi machoisane suhtumine, et mistahes asjad, mis algavad "seksuaal-" osisega, sh seksuaalvägivald, on võimalikud ainult peenise osalusel.
VastaKustutaSama loogikaga vaadatakse muidu homofoobsetes machoühiskondades lesbisuhetele enamasti läbi sõrmede.
Aga natsionalismi kohta... Ma ei ole kindel, kas ma saan aru, mida te selle all mõtlete. Vaatasin hiljuti Anne Applebaumi juhatatud ja modereeritud vestlust - või tema tehtud intervjuud - Yuval Harari ja Timothy Snyderiga, kus Harari tuli välja sellise mõttega, et praegu Ukraina näitel on näha, et rahvuslus (ing k "nationalism") ei pea olema mingi etnilise päritolu keskne ega vastanduma liberaalsusele - vastupidi, ukrainlastel on praegu just nimelt liberaalsuse keskne kodanikurahvuslus, kus ukrainlane võib vabalt olla ka venekeelne ja juudi- või islamiusku. Nende rahvuslik identiteet süveneb praegu iga päevaga ja on üks asi, mis neile praegu tuge pakub. Ma ei ruttaks neid selle eest hukka mõistma, mis siis, et Eestis esinevad rahvuslasena põhiliselt tropid.
VastaKustuta"liberaalsuse keskne" - et euroopalik liberaalsus ja multikultuursus paistab praegu olevat nende rahvusluse oluline osa.
KustutaSnyderi värskes Vikerkaares ilmunud intekast käib sama mõte läbi:
Kustuta"... me näeme üht võtmemomenti Ukraina rahvuse kujunemisloos. Tegu ei ole etnilise rahvusega. See on rahvus, mis elas üle 2014. aasta, ühinedes üle etniliste, keeleliste, kultuuriliste, usuliste ja regionaalsete vahede. Ja niimoodi jaotununa seisab see ühtsena ka praegu. Vaadake kaadreid inimestest Ida- ja Lõuna-Ukraina venekeelsetest linnadest, mida Putin tuli väidetavasti vabastama ja mida ta tegelikult hävitab. Seal marsitakse Ukraina lippude all tankidele vastu, kõneldes vene keelt. Need on selgeimad märgid, et meil on tegu uue natsiooniga, mille arenemine jätkub."
äh, vabandust, seda konkreetset asja ütles Serhii Plohii, kes oli ka intervjueeritav.
KustutaMa mõtlen seda, kuidas eestlased vihkavad venelasi. Pahad venelased, algtasemel kurjad, kasvanud kultuuris, kus õpetatakse halbusi, pekstakse naisi ja lapsi jne.
KustutaJa mul on: aaaaaaaaaaaaaaaga teistsuguseid venelasi on ju ka? Wtf üldistamine? Wtf????
Ja saan fb-s selle eest kõvasti põhe, seal ikka vihatakse venelasi täiega. Intelligentsed õigekirja oskavad inimesed lähevad minu pihta ad homine, sest on ikka vaja venelasi vihata.
No ilmselgelt on venelasi igasuguseid, aga üldiselt kehastab keskmine venelane eesti kultuuriruumis okupanti/kolonisti (et mitte öelda hullemini) - ja see jälkus, mis Ukrainas toimub, eriti arvestades et nii paljud vandid sellele kui mitte avalikult, siis sisimas kaasa elavad, toob selle jälle pinnale...
KustutaJa varguse normaliseerimine ei ole endiselt okei. Kuigi ilmselgelt on seal oma järgud ja kõik pole samas joonlauaga mõõdetav. Näiteks mina vist olen piisavalt nõukogude inimene, et kui varguse ohvriks langeb mõni MNC, siis ma ei pea seda okeiks, aga kehitan õlgu. Kui aga selle tagajärjel kannatab mõni üksikisik, siis see on äärmiselt nõme.
Ma olen tasapisi jõudnud häbist varguse teemal tõdemuseni, et minu jaoks ON see ok.
KustutaEhk kuna ma vaatan inimesi absoluudina, mul oli raske leppida sellega, et mina, varas, mina, halb (sest shokolaad või miljonid - põhimõte on sama. Sahkerdamine töövõtupaberitega, et rohkem emadushüvitist saada - sama) - kuni ma jõudsin otsusele, et vargus ongi ok minu jaoks ja minu maailmas.
Ja ongi.
Pole mõtet vaielda, minu jaoks ongi.
Kannatused on halvad, ahastuses üksikisik on halb, aga idee järgi vargus kui selline ei ole minu jaoks erinev nt müügimehe tööst, kelle töö ongi inimestelt raha ära võtta ja määrida neile pähe midagi, mida neil tegelt vaja ei ole.
Ja et see okupandi/kolonisti pilt ONGI nõmedus. Otsast peale ja üleni. Et sihuke asi inimestew teadvuses elab, on minu meeles kaugelt kurjem, kui poevargus.
Viimasega üldiselt nõus - vähe sellest, et see on impeeriumivastaste venelaste suhtes ebaõiglane, on see ka kontraproduktiivne. Halb retoorika, millest pole kasu.
Kustuta(issand, kuidas siit paistab välja minu pragmaatilisus, endal kohe piinlik natuke.)
Teisalt on mõnel juhul, kui inimene on koloniaalpoliitika all ise kannatanud, äkki umbes sama keiss, mis vägivaldse mehe käest pääsenud naistel: suurem osa mehi on päriselt normaalsed ega peksa naisi, aga puhtalt kõhutunde tasandil kardab ta kõiki mehi, ja seetõttu ei tohi teda sundida nt meespsühholoogidega suhtlema. Isegi kui ta mõistusega teab, et kõik ei ole sellised.
Jep, isikliku kogemuse põhjal tekkinud tunded on midagi muud kui "kõik arvavad nii, ma arvan ka, tuliselt ja kirglikult".
Kustutant ma nägin Twitteris üht Kiievi ajakirjanikku, kes on kuu aega oma lähedaste pärast südant valutanud ja pommitamise all elanud (kuigi see on olnud väiksem pommitamine kui Harkivis, Mariupolist rääkimata), ausalt ütlemas, et hetkel ei suuda ta venelasi mitte vihata. Et võib-olla kui sõda on läbi, hakkab suutma. Ja et ta teab, et see tunne on osa venelaste vastu ebaõiglane, aga ta ei saa sinna midagi parata, et tal selline tunne on.
Kustuta(kuigi isegi sel juhul oletan, et "Russian" oli tal tähenduses "rossijanin", mitte "russki", sest Ukraina poolel võitlevatesse vene vabatahtlikesse suhtuvad nad ikka hästi.)
VVN, sinu põhimõte on see, et sinu vajadus on olulisem kui teise inimese kaotus. Kui sa varastad vaeselt inimeselt šokolaadi, on tema šokolaadita - kui sa varastad šokolaadi Maximast, ei ole selle kahe euro võrra vaesem Maxima omanikering, vaid varastatud asjad lähevad maha töötajatelt, sest küll kapitalistid juba oskavad elu korraldada. Aga sind ei koti, sest "ju mul siis oli vaja, kui ma juba varastasin".
KustutaMa meenutaksin, et sõja ajal marodööride saagiks langut küll keegi töötajatel maha arvestama ei hakka ja minu põhimõte on täiesti ok - kannatuste vähendamine. kui kellegi teise kannatused sellest oluliselt ei suurene, on täiesti ok iseenda kannatusi vähendada.
KustutaKui keegi läheb teise riiki sõdima, siis on väga vähe variante, kus see teiste kannatusi ei suurendaks. Marodööritsemisega maksavad nad endale selle kannatuste suurendamise eest lisapalka ja teevad sellega Putinil sõjapidamise odavamaks.
Kustutakusjuures ilmselt ma suhtuks asjasse teisiti, kui nad läheks Putini või tema hüpiknukkudest oligarhide paleesid rüüstama. Aga selle asemel lähevad nad Putini musta tööd tegema.
Kustutajaaaanüüd tuleb järjest teateid, et rüüstatud majadesse, muiduhoonetesse ja autodesse on jäetud miine. nt laialiloobitud asjade alla, nii et kohati on rüüstamine olnud justkui mineerimise kattevarjuks. Evakueeritud tulevad koju tagasi ja põmm.
KustutaAlibi on vist sell asja nimi, et kui tehakse midagi, mis tegelikult on mingil põhjusel taunitav või häbiväärne, siis üritatakse leida mingi kattevari, mis selle ratsionaliseeriks, sest keegi ei taha ju paha inimene olla. Ei maailma ega iseenda silmis.
VastaKustutaMinu arust ma teen kuidagi vastupidi: et ma ei tee asju, mis mu meelest halvad on ja kui enamik inimesi arvab, et halb tegu ja mina ise tegin, sest minu meelest pold halb, olen kahvlis ja otsin seletusi.
KustutaJa ma ikka ei leia, et varastamine on halb.
Nagu ... mul on kommunisti hing. Igale tema vajaduste järgi, ihaüks panustab, millega suudab, kõik on õnnelikud.
Et see päriselus ei toimi, ei tähenda, et ideaal ilus poleks.
Kallis inimene, teistsuguseid venelasi on tõesti ka, aga kui Vene kultuur seisab alustaladel "venelasel on alati õigus" ja "vene rahvas üle kõige", ja julgelt kaks kolmandiku isegi Eesti venelastest on fucking Putinoidid - kas neil on hirm? kas neil internet kodus ei käi? ah? - ja kui riik, rahvas, rahva enamik, "lihtne vene inimene" kiidab takka, et jaa jaa, "natside" vastu on kõik teod lubatud, haha nii lõbus, kuidas te karjakaupa lapsi vägistate seal - siis tead, kui selle peale öelda "ma vihkan venelasi", saab iga mõistusega inimene aru, et mõeldakse NEID venelasi - mitte seda vähemust, kes protesteerimise eest vangis istub või opositsioonis on.
VastaKustutaMu ämm on venelane.
Selle teksti, mida ma Fb-s jagasin, OLEKS VÕINUD KIRJUTADA VENELANE. Vene panus maailma ei ole kõrgkultuur. Vene panus maailma on massimõrvad. See on nende rahvuslik pärand ja kuvand. Nad siiralt usuvad, et tegelikult nad on selle juures head, sest a) nad ei teinud neid asju, see on vale b) kui tegime, siis no natside vastu võib kõike teha.
See sinu "issänd, aga mitte kõik venelased" on sama nagu keegi räägiks, et krt, osad mehed on ikka räiged ahistajad, vihka--- ja siis sa tuled NOT ALL MEN!!!1!!
Vittu keda see huvitab. Iga vähegi nüansimeelega inimene saab aru, kus see üldistus lõpeb.
Kui tiblad sind pussitama ja surnuks vägistama tulevad, pea siis seda loengut, et huvitav individuaalne valik näe, tegelt Moskvas on normaalseid inimesi ka.
Kõigil vähegi normaalsetel venelastel on hetkel moraalne imperatiiv suu lahti teha ja midagi teha. Kui ei tee - ei ole normaalsed.
Ja see riik tervikuna on läbi ja läbi mäda.
Riik on mäda. Aga mina olen kokku puutund (netitsi) ainult nende eestivenelastega, kes on: "Fakk Putin!", ma ei tunne isiklikult ühtegi teistsugust, isegi putini netitrollid, keda näen, on ilmselgelt vähemalt nii palju eestlased, et eesti keelt osata.
KustutaEhk ma ei saa heaks kiita venevastasust, mis siis, et seal elab palju mölakaid. Eestis elab ka mölakaid. Seal sinu fb-jorus on piisavalt inimesi, kelle meelest mina olengi see eestis elav mölakas.
Ma saan heaks kiita aint Vene riigi vastasust, aga see post ei olnud ju sellest. See rääkiski konkreeetselt, et venelased on kõik süüdi ja pahad.
Jagatud tekst:
VastaKustutaEvery time you talk about the great Russian ballet, I will tell you the story of a young teacher from Brovary who was repeatedly raped in front of her parents and then kidnapped by Russian villains. About dozens, hundreds of raped Ukrainian women. Often before the eyes of their children. About 15-16-year-old girls from Borodyanka who suffered terrible violence by the hands the Kadyrovites. About the bodies of five raped young girls who were killed and left on the road. About salacious "let's fuck Hohol girls!" in radio intercepts. Here is what I will tell you about the great Russian ballet.
Every time you tell me about great Russian composers, I will tell you the story of a girl in front of whom and her little brother, in the basement of Mariupol, their mother died. And then with the corpse of their dead mother, the children were forced to continue to hide in the basement from the shelling. About a boy from Hostomel, in front of whom Russian soldiers shot his father. And then they tried to kill the boy too, but he survived. About a girl who was shot in her face. About a kid who ran with his grandmother in a boat. Grandma drowned. The boy was missing for almost a month. Here is what I will tell you about the great Russian composers.
Every time you tell me about the great Russian painting, I will tell you about the peaceful Ukrainians shot in the back in the Makariv district. Before they were shot, the orcs tied their hands. About hundreds of corpses on the streets of Bucha, Irpen, Hostomel. About mass graves in the yards of residential neighborhoods. The mass graves of civilians in peaceful cities. Mass graves. In the 21st century. Here's what I'll tell you about the great Russian painting.
Every time you tell me about the great Russian theater, I will tell you the story of a woman from the Brovary district, from whose house Russian marauders, already retreating, stole even its tin roof. About tanks, armored personnel carriers and trucks of the "Second Army of the World", loaded to the brim with loot from Ukrainian homes. Stolen phones, tablets, TVs, washing machines, carpets, jewelry, bottles of alcohol, pans, clothes, toys, shoes - everything these freaks found fancy. When they got to Belarus, they posted their loot to Russia. I tell you about how they stole stolen goods in Belarusian bazaars. Here is what I will tell you about the great Russian theater.
Every time you tell me about the great Russian cinema, I will tell you about the brutally shot horses in the stables in Kyiv region. About the animals of the zoo in Yasnogorodka, dead and dying from hunger and thirst. About a deer, with its fur burning after the explosion. About the extreme savagery… About the alabai dog killed and eaten by the Russian occupiers. Yes, alabai. Yes, a dog. Yes, eaten. Here's what I'll tell you about the great Russian cinema.
Every time you tell me about the great Russian literature, I will tell you about dozens of radio interceps of Russian soldiers speaking with their mothers and wives. Conversations in which there is nothing but most obscene swearing. Conversations in which their wives tell them to go and steal from Ukrainian homes. Conversations where mothers laugh when their sons tell how their mates rape hohol girls. If you remove all the swearing from these conversations with their mothers, all the decent words that remain will be "hello" and "bye". Here is what I will tell you about the great Russian literature.
Is Putin is raping and pillaging in Ukraine? Is Shoigu stealing and robbing in Ukraine? Is Lavrov shooting civilians in Ukraine? Is Mishustin eating the dogs?
No. Ordinary Russian sons and daughters are doing all that, raised by ordinary Russian mothers and fathers, backed by overwhelming popular support, fooled or not.
Putin is not the cause.
He's the end product.
Mina loen sellest välja, et vene oma on paha, sest osad venelased on halba teinud. Täielikke rõvedusi teinud.
KustutaMa ikka ei oska seda teksti teistmoodi lugeda.
Iseasi, kui seda on kirjutanud ukrainlane, just kogetu mõjul ja valguses. Siis on arusaadav.
ENAMIK venelasi mõtleb nii. Enamik. Mitte osad.
KustutaSeda saab lugeda ka selles mõttes, et kui keegi tahab oma venelase identiteedi üle nende kultuurisaavutuste üle lihtsalt sellesse identiteeti kuulumise pärast uhke olla, siis loogiliselt peaks talle samamoodi laienema vastutus selle riigi kurjade saavutuste eest. Ei saa identiteedist võtta ainult seda, mis mugav on, kes võtab, võtku täiega. Ei saa endale lemmikpalu valida.
KustutaJa vastutus ei tähenda sama, mis "süüdi". Sophie Scholl võttis Saksamaa eest vastutuse, aga ei olnud natside tegudes süüdi. Eestisse on tulnud Venemaalt dissidente, kes jätkavad võitlust Vene režiimi vastu ja võtavad niiviisi vastutuse; ja alternatiivina neid, kes on sellest identiteedist lahti öelnud ja oma Vene passi ära põletanud.
Üks paremaid asju, mis ma viimasel ajal venelaste poolt näinud olen, on see mahapestud punase vöödiga lipp, mis meenutab sellisena vana Novgorodi vabariigi lipp. Sellega loovad nad demokraatlikku Vene identiteeti vastandina imperialistlikule. Seegi on vastutuse võtmise vorm: teeme veneluse paremaks.
Paraku on rohkem neid, kes vehivad uhkelt Vene riigilipu ja Georgi lintidega. Kes tegid nendega uhkeid demonstratsioone ja rongkäike, kui Butša massimõrv oli juba avalikuks saanud. Nad isegi mitte ei ürita vastutusest kõrvale nihverdada, vaid on selle üle uhked.
mulle meeldib ka Willy Brandt, kes läks Natsi-Saksast kohe algusest peale Norrasse ära, teenis - kui ma õigesti aru saan - hoopis Norra vägedes, aga pärast, kui liidukantsleriks sai, palus ikkagi Saksamaa nimel poolakate jt käest andeks.
KustutaMida notsu ütles. See "on ainult indiviidi valikud" on huvitav statement olukorras, kus sa ise leiad, et kui teised varastaks, siis sina ka varastaks. Ehk siis - indiviidi valikuid mõjutab kollektiivi käitumine.
KustutaOn olemas selline fenomen, et seadusi täidetakse siis, kui nende rikkumist tajutakse ühiskonnas taunitavana. Noh - et kaasinimese rahakotist raha ei varastata. Isegi kui endal on vaja. Sest varastamine on taunitud. aga 5-10 km/h tunnis kiirust ületada on tavapraktika - lausa sinnani välja, et maanteen siunatakse neid, kes seda ei tee ja "jalgu jäävad". See on ka liiklusseaduse rikkumine, aga see rikkumine pole taunitav - vastupidi, see on lausa oodatav.
Rassiste ja homofoobe on alati olemas, aga nende hulka ja häälekust kujundab ühiskondlik hoiak. Kui hoiak on, et rassist või homofoob olla on okei ja lahe, on lausa reglementeeritud - siis kõik, kes on vähegi sallimatud, on seda julgelt ja avalikult. Need, kes eriti mõelda ei viitsi, lähevad vooluga kaasa. Need, kes on vastu, on vastu kas vaikselt või harva häälekalt. Eriti siis, kui selle vastu olemise eest saab karistada.
Nüüd... Venemaal on suurvene shovinism, ksenofoobia, Lääne põlgamine uhkuseasi. See on osa nende kultuuripärandist. Nad on Suur Vene Riik, mis vastandub pahale dekadentlikule Läänele. Vene sõjaväelased - vahet pole, mis kuvandit avalikkusele esitatakse - elavad süsteemis (sõjaväes), kus julmus ei ole mitte aktsepteeritud, vaid oodatud. Vangide hästi kohtlemine on taunitav. Vaenlane on ju alati süüdi ja temale seadused ei laiene.
Kas seda indiviidi valikut saab ühiskonna mõjust kuidagi eristada?
Kuidas saab suhtuda ühiskonda, mis toodab selliseid indiviide? Kuidas saab suhtuda selle ühiskonna igasse liikmesse? Nad toetavad seda suhtumist ja on häälekalt selle poolt.
Jaa, see on hea viis lugeda - et tahad Venemaa headusi enda omadeks lugeda, loe ka halbusi.
KustutaPoint.
See mulle sobib.
Aga "kui teised haaravad kaupa, ma ka" oleks olukord, kus aken on juba katki ja kedagi ei koti, kas mina saan ka sealt oma saumikseri või mitte, nagunii võetakse umbes kõike. Mu valik on teemal "kas mina saan mingit kasu või ei - kahjusaaja saab kahju nagunii suht samapalju".
Ja MINU jaoks oleks küsimus "kas mina olen niisugune inimene - ka siis, kui "kõik teised on". Ja minu vastus on "ei." Sest minu jaoks on teiste inimeste asjade mitte võtmine seotud väärikusega. Sinu jaoks pole. Aga sa oled nagunii oma peas mingi teistsuguse väärtussüsteemi loonud.
KustutaMinu jaoks on siiralt siiamaani pentsik, et sa selle kõige kirjeldatu kõrval just varastamisele keskendud. See on ÜKS ASI, mida venelased seal teevad.
Ja - jah. Vene armee ongi rõve. Läbi ja läbi. Alati olnud. Nad on keskaegne Mongoli hord, aga pommide ja rakettidega. Sa võid võtta mingi oma loogikaga või siin niisama arutleda, ma tuginen neile teadmistele, mis ma erinevatest ajalooallikatest saanud olen.
ma lugesin ajakirjandusest, et oli läbi viidud täiesti pädev uuring, kus 80% venemaalastest toetas Putinit. 80%, see on päris jube. kui nüüd meenutada natsi-Saksamaad, see ei olnudki nii ammu, on paralleel täiesti olemas. kahjuks inimkond ei ole mitte millestki õppinud. vaja on vaid viletsust, mille kohal kõrgub isakese kuju, kes stabiliseerib ja päästab. ja vaenlast on tarvis. Hitler sai kunagi peksa, aga venelased olid võitjate hulgas. siit tuleb veel üks jube postulaat, et võitjatele on kõik lubatud.
VastaKustutaK ütles, et ma ajasin phmt õiget asja, aga veits valel ajal.
VastaKustutaMa arvan, tal on õigus.
Ehk ma mitte ei saavuta, et inimene, kes mind loeb, mõtleks kaks korda, enne kui ütleb: "Vihkan venelasi!", vaid saavutan, et ta sama hooga mõtleb ka "... ja Triinu on värdjas!"
Ja noh - tegelt ma pean AbFabist lugu ja värki. Lihtsalt ma olen ka hellaks tehtud selle "njuugime Moskvat!" "Kõik venelased on Buchas süüdi, KÕIK!" ja "vene marodöörid tuleks tee äärde ristidele naelutada, nagu juba vanas roomas tehti".
Ma ütlen veel kord: mul on jube ja valus ja hirmus mõelda, mida Ukrainas tehakse. See on kohutav.
Lissalt ma kuidagi ei suuda näha, et saumikseri kaasahaaramine oleks samal tasemel vägistamise ja piinamisega. Minu teadvuses ei ole venelaste hirmus patt, et nad võtavad poodidest ja kodudest tasuta toitu ja miksereid.
Hirmsus ja patusus on mujal.
no see "tasuta toit" tähendas mitmel puhul seda, et pererahvas kas suri nälga või lasti maha, kui üritas õue süüa otsima minna. Või isegi kui ei lastud maha, siis lihtsalt polnud enam külas süüa. Seal on ju ridamisi külasid, kust inimesed tükk aega välja ei pääsenud.
KustutaSamuti pole jutt mingist ühe asja taskupistmist, vaid korraliku haardega bisnisest. Mõni saatis 145 kg kraami Valgevene postkontorist kodu poole.
rääkimata sellest, et ega need mikseri taskupistjad pole mingi teine sõjavägi kui see, kes vägistas, tappis ja piinas. See on kõik üks tervik. Ja ka need sõdurid, kes isiklikult ei vägistanud või piinanud (vaid olid "kõigest" vallutajad), teadsid, et nende võitluskaaslased seda teevad, ja püsisid ikkagi nende võitluskaaslastena, selle asemel, et püss ringi pöörata või lihtsalt tulema tulla.
KustutaMõlema - nii püssi ringipööramise kui ka minemakõndimise kohta on kusjuures näiteid, nii et ei ole päris nii, et "mis mul üle jäi". Ja on ka neid, kes algusest peale lihtsalt keeldusid Ukrainasse sõdima minemast. See oli üllatavalt väheste tagajärgedega, sest Venemaa pole ikka veel ametlikult sõda kuulutanud, tähendab, kui palgasõdur lepingu üles ütleb, ei saa teda desertöörluses süüdistada.
Paraku oli neid, kes nii tegid, vähe.
ja ma ei tea, miks ma minevikuvormi kasutasin, kui Ida- ja Lõuna-Ukrainas käib see kõik edasi. Ilmselt keskendusin Kiievi ümbrusele.
Kustutama juba enne vaatasin, et sa lähed põlema ja pole eriti pointi vastata, aga ma korra veel: ei, need ei ole mingid teised, aga rõhutada, et Vene armee käitub kohutavalt, nad on nii halvad, röövivad mahajäetud poodidest toitu ja kodutehnikat, ei tööta - nad on nii halvad, sest piinavad, vägistavad, tapavad muu põhjuseta kui "oli siuke tapmise tunne".
KustutaUlgumine teemal "kuidas nad võivad miksereid varastada?!?!" ei mõju mulle hoopiski, mulle mõjub mõte nälginud inimestest kuskil hoopis rohkem - kuigi ma päriselt ei saa aru, kuidas inimesed surnuks nälgida said, kui sõda on kestnud vähem poolteist kuud - et nagu ... nad on kogu selle aja olnud toiduta kuskil kinni v?
Surnuks janutada tundub võimalik, aga surnuks nälgida ...?
pmst: ma saan aru, miks sa oled ristilöömise kommentaaride peale vihane. Aga ma ei saa aru, miks sul on vaja kirjeldada marodööritsevaid Vene sõdureid kui mingeid õnnetukesi, kes lähevad suure näljaga leivapalukest võtma. Nad ei ole seal kogemata, nad on läinud vastiku impeeriumi huvides teise riiki, et see muudetaks sama vastikuks kui nende enda oma, ja on valmis selleks inimesi tapma ja ongi selleks inimesi tapnud + muid koledusi teinud.
Kustutaomast arust ma ei kirjeldagi. Ma lihtsalt ei leia, et varastamine oleks hirmus patt, neil on palju hullemaid patte kaelas ja seda esile tuua on umbes nagu iniseda pullirünnaku puhul, et ta juhtis oma parmud ka minu pihta, paha pull.
KustutaNeil konkreetsetel nälgimise juhtudel olid jah kas kodus toiduta kinni - Vene sõdurid võtsid toidu ära ja majast välja ei pääsenud - või siis oli terves piirkonnas toidupuudus, sest toidupoed ja -laod olid kas paljaks rüüstatud või sodiks pommitatud või põlema pandud.
KustutaVeepuudus muidugi ka, kuni oli lund, sulatasid seda, aga lõpmatuseni ei jätkunud.
Mulle mõjuvad need rüüstamise kirjeldused pigem nagu näitena selle armee närususest. Või sõjapidamise korralduse närususest.
KustutaNagu ma enne kirjutasin: et nagu kellelegi ongi sõdimismotivaator see, et saab rüüstata. Vene ametlik meedia üritab asja näidata mingi ideoloogilise võitlusena; see ideoloogia on juba iseenesest jäle, aga sinna juurde veel see dissonants, et sõdurite endi põhimotivaator on hügieenisidemed, ehted ja arvutimonitorid. Teenivad jäledat ideoloogiat, ise seda uskumatagi, paljast ahnusest, ühesõnaga, seal taga pole isegi kuitahes ogarat või haiget unistust mingist ilusamast maailmast.
ehk siis kamp kokk Ženjasid, kes on rüüstamiserõõmu eest valmis ükskõik mis jõledusi tegema.
(sõjapidamise korralduse närusus seisneb selles, kui see ongi niisugune kaalutlus - vallutaks õige teise riigi ja teeks seal etnilise puhastuse, aga krt, kallis on. Aa, okei, sõdurite tasu pealt saab kokku hoida, kui lasta nad isemajandamise peale, las hohollid ise maksavad oma vallutamise eest.)
Kustutalisakaalutlus on küllap soov Ukrainat võimalikult palju kahjustada ja kurnata - riigi pidamiseks on pikas perspektiivis ikkagi ressurssi vaja. Selle eesmärgiga on ilmselt toiduladude ja põllumasinate hävitamine ja lehmade massitapmine, aga kahtlemata saab sellele mastaapi lisada, kui iga sõdur väikest viisi lammutab ja röövib. Et riik võimalikult ruttu põhja kõrvetada ja et elanikel oleks nii mitmes aspektis halb kui võimalik, sh neil, kel õnnestub otse sõdurite käest eemale hoida.
KustutaMa reaalselt ei saa aru, millest sa aru ei saa. Selgemini kui notsu ei ole võimalik seletada.
KustutaKogu see seletamine siin on suures osas filoloogiline.
VastaKustutaKüsimus varguse lubatavusest.
Küsimus sellest, kas Valgevenest pakkidega koju saadetu on varastatu.
Varastamine peaks olema selline, kus asju võetakse varjatult. Kui võetakse avalikult, siis (seaduste mõjul) on selle asja nimi avalik vargus. Kriminaalõiguses on põhimõte, et kuni pole 100% kindlusega tõestatud karmim, siis loetakse õigeks pehmem.
Näide. Õhtul pimedas tänaval astuvad mulle ligi kolm minust suuremat meest ja küsivad mult telefoni. Enesealalhoiu instinktist lähtudes annan neile telefoni. Senikaua, kuni nad ei ei ole sõnaselgelt lubanud mulle haiget teha, juhul kui ma neile telefoni ei anna, on tegemist avaliku vargusega ja mitte röövimisega. Minu poolt ei ole mõistlik (oleks provotseeriv) neilt küsida, mis siis juhtub, kui ma neile telefoni ei anna.
Millegipärast eeldatakse siinses lõimes (ja VVN poolt mujalgi), et vene sõdurite poolt koju saadetud pakid sisaldavad varastatud ja mitte röövitud asju – et kedagi ei olnud kodus ja kauplus oligi täiesti juhuslikult valveta jäänud…
Ja et kui keegi oligi kodus ja vene sõdur ei öelnud, et kui sa mulle mikserit ei anna, siis ma lasen su maha – senikaua, kuni ta seda ei öelnud, senikaua on tegemist (avaliku) vargusega ja see on tolereeritav ja isegi (heakskiidetavalt) mõistetav.
Ja kuna meil puudub täpne statistika, kui palju sellest kraamist oli varastatud ja kui palju röövitud, siis ei tohi teha karmi üldistust – nad on röövlid.
VVN, kui vargus on hea ja loomulik, kas siis röövimine on ka hea ja loomulik?
Kuhu tõmbad eraldusjoone?
(Käesolevat kirjutades annan endale aru, et suure tõenäosusega läheb mu repliik kustutamisele. Võtan riski.)
Naah, ei, selliseid asju ma ei kustuta, kus inimene selgelt kaasa mõtleb.
KustutaMina arvan, et ka avalik vargus on sigadus ja mkmm jne. Sest inimene saab (vaimselt) haiget, ehmub, on õnnetu jne. Ma isegi ei mõtle, et äkki need sõjasaagiga pakke saatvad vene sõdurid ei olegi eriti pahad - s.t. nende hulgas võib olla suht ok-sid inimesi, aga selgelt vähe-vähe, ja isegi "suht" okeid on siin "no võrreldes teistega".
Aga ma iseenesest räägin vargusest kui ideest ja et see ei ole tegelt kuradist.
Alguse sai see teema mitte vene sõduritest, vaid ma fb-s ütlesin, et krt, kui poeaken on katki ja inimesi voorib kaupadega välja, ma võtaks ka - kes ei võtaks, ilmselt ei vaja midagi. Ja sain pähe selle eest, sest võeh, mida oodatagi inimeselt, kes tunnistab, et marodööritseks isegi.
Ja mina ei oleta ka, et need pakid sisaldavad varastatud, mitte röövitud asju, ma väidan lihtsalt, et kui valik on lõriseda-karjuda teemal "nad piinavad, vägistavad, pommitavad sünnitusmaju!" ja "nad varastasid meilt jõuga pesumasina!" teine on nii oluliselt ebaolulisem, et mulle on absoluutselt arusaamatu, miks see teema on.
Ma mõtlesin vahepeal, et see võib olla mõnes mõttes julgustav asi, mida rääkida.
KustutaPuhtad õudused on õudsed. Aga pesumasina vargus on naeruväärne.
Õudustest rääkimine tekitab kurjategija ümber teatava müütilise oreooli, ta on nagu muinasjutu lohe või koll. Võimalik, et sissetungiv armee isegi tahab, et temast seda räägitaks.
Aga pesumasinavaras on mingi koomiline ohmu. Sellest rääkimisega tabab kaks kärbest ühe hoobiga - ühest küljest on tsivilistide röövimine ikkagi sõjakuritegu (sõnum, et neil pole sõduriau), teisest küljest näitab, et kuulge, see on ju mingi töllakate armee ja sisendab rünnatavatele julgust.
Teisest küljest lugesin, kuidas nt ühel Trostjanetsi mikroettevõtjal tegid vene sõdurid terve tema väikese juuksuritöökoja lagedaks. Mitte ainult juuksuriasjadest, vaid isegi pildid kiskusid seina pealt maha, ja õhksoojuspumpa ei viinud ära ainult sellepärast, et ei tulnud seina küljest lahti. Samamoodi tehti tühjaks tema ema mänguasjapood.
KustutaSelle sõja kontekstis võib muidugi öelda, et tal on hästi läinud: ise on elus ja nähtavasti on töökojal ja poel isegi seinad püsti. Aga ikkagi on inimesed ühe pauguga oma elatisest ilma jäänud, mida nad sinnamaani olid aastaid üles ehitanud.
Ja linn on toidust lagedaks varastatud, ainus söök on neil hetkel see, mis humanitaarabiga tuleb.
No ja ellujäänuil tuleb paljaksvarastamise järel ka kuidagi edasi elada ja kui esimene ellujäämiskergendus on möödas, siis on küsimus, millest ja kuidas nüüd hakkama saada. Ka abi on riigil hädalistele raskem anda, kui hädalisi on linnade kaupa, mitte igas linnas natuke.
See on kusjuures üks asi, millele ma mõtlen, kui ühele või teisele abiorganisatsioonile raha üle kannan. Kui kaua seal piirkonnas üldse asju ja süüa jätkub, mida inimestel vaja on? raha ei saa ju süüa.
Siinset võiks käsitleda narratiivi analüüsiga. Loen siinseks ikka seda, mida ka oma esimeses postituses – juttu vene sõdurite käitumisest Ukrainas.
KustutaNarratiiv on jutusuund, mis peaks näitama ja looma suhtumist ja taju.
Ukraina sõjas toimunu varastamiseks nimetamine on selgelt pehmendav sõnavalik.
Sõjakuriteod on tavalistest kuritegudest rängemad. Sõjakuritegudes ei tehta selget vahet varastamisel ja röövimisel. Igasugune varavastane kuritegu sõjas on võrdsustatud röövimisega!
On olemas ühiskondlik kokkulepe, mis väljendub karistusseadustikus. Karistuste rangus näitab karistatava tegevuse taunitavuse astet.
Karistusseadustik:
§ 108. Varavastane süütegu sõjategevuse piirkonnas ja okupeeritud territooriumil
Sõjategevuse piirkonnas või okupeeritud territooriumil võõra asja ebaseadusliku hõivamise, asja rikkumise või hävitamise eest relvajõududesse kuuluva või sõjategevusest osavõtva isiku poolt – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
§ 109. Marodeerimine
Lahinguväljal langenu või haavatu juures oleva eseme äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
§ 199. Vargus
(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 200. Röövimine
(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
Ma ei saa küll aru, mille üle siin täpselt vaieldakse. Aga minu arust on hetkel kõik vihkamise, jälestamise ja muud negatiivsed emotsioonid okei. Nii üksikisiku tasemel kui seal üleval, riik riiki või armee armeed. See on ju sõda, see haarab endasse miljoneid inimesi, purustatud kodusid ja saatusi.
VastaKustutaSeda, mis konkreetsel inimesel kaane lõplikult pealt viskab, ei saa me ei teada ega kontrollida. Ühel on see tapetud pereliige, teisel tapja poolt varastatud mikser ("kõigepealt tappis ja vägistas ja pommitas ja siis oli ise nii külmavereline, et läks köögitehnikat võtma"). Igaüks meist ja neist reageerib erinevalt ja las siis ometi reageerib.
Ehk siis minu arust ei tasu küsida, et mind vihastab see, miks teda vihastab hoopis too. Mida see küsimus või selle vastus meile annab?
Ma arvan, mure on selles, et mind vihastab rohkem kui see, et vene sõdurid jäledalt käituvad, see, et eesti inimesed selle peale teravalt reageerivad.
KustutaEhk mõjub üllatusmoment. Ma ei imesta kopka eestki mingi jubeduse peale, mida loen, kuulen või otsustavalt ei loe ja kuulamata jätan. Vene sõdurid sõjas, mis neist tahta - aga on ka toredaid venelasi! Ja noh, kõige vähem üllatun ma selle peale, et oi-vai, varastasid mikseri!
Aga ma üllatun (ja seega vihastan) seepeale, kui toredad eesti inimesed hakkavad minu arust täielikku kelbast ajama ja kurat, neid pole isegi keegi vägistanud!
Aga no ma eksisin. Tekst, mida AbFab jagas, ei olnud mitte "vihake kõik vene kultuuri, sealt ei tule midagi head, ärge mitte mõelgegi, venelased on lapsevägistajad!", vaid "mõtle heale, ok, aga ma meenutan sulle ka halba!"
Nojah. Aga vast ikkagi ei tasu üllatuda ega ammugi vihastuda teiste inimeste reaktsioonide peale? See on sõda, juhtub KÕIKE, ka väljaspool lahinguvälja, ka meie peas. Las igaüks mõtleb nagu mõtleb.
KustutaKui mu mõni sõber peaks hakkama sõda õigustama - uhh, jah, see paneks ka mul pea plahvatama. Aga kuni nad sõda ikkagi jälestavad - siis see, kuidas nad seda täpselt teevad ja mis aspekti sellest kõige teravamalt tajuvad - mis meil ometi sellest?
Sul on õigus ja aitäh!
KustutaMeie keskel elab kyllalt inimesi, kes ongi kogenud mingit laadi systeemset vägivalda, sh räiget psyhhoterrorit, peksu, piinamist, vägistamist, ilma igasuguse väljapääsuta. Inimesed ei ela ainult tänases herkes, vaid neil on ka minevikud. Yldiselt on meil kombeks traumadega inimesi mõnitada, aga tark oleks meeles pidada, et ka neil on õigus tunnetele. Ja antud sõda sisaldab PALJU päästikuid, mis tekitavad meiegi "rahuajal" elanud inimestes reaktsioone.
KustutaMulle tundub ka, et see tekst (mida teiste hulgas AbFab) jagas, oli suuresti mõeldud Lääne publikule, kes on siiamaani Venemaa suhtes kole naiivne olnud ja kelle jaoks ongi Venemaa tähendanud ilusat balletti ja diipi kirjandust ja punkt. Ma olen ise suhelnud hispaanlasega, kelle jaoks oli Venemaa roll II maailmasõjas "nemad päästsid meid Hitlerist" ja kõik - null huvi ja teadmist Stalini terrori kohta, Molotov-Ribbentropi pakti jne kohta.
KustutaMa olen praegu päris palju Twitteris elanud ja lausa uskumatu, kui palju lääne inimeste üllatust seal näha on. Mitte ainult praeguste hirmutegude kohta, vaid ka siis, kui keegi teeb lühikokkuvõtteid varasemast ajaloost. Neile tuleb täieliku üllatusena, et Venemaa on juba pikka aega olnud koloniaalimpeerium.
Ma üritan võimalikult vähe siia küttematerjali paigutada, sestap ei reageerinud väitele, mis viitas, et isikliku kogemuse tõttu tekkinud kogemused on kuidagi ülimuslikumad. Ma endiselt pooldan seisukohta, et kõiki lollusi ei pea ise tegema ning targad õpivad teiste vigadest, rumalad enda omadest. Kui õpivad. Ja ei vaidle vastu, et oma vigadest õppimine on tõhusam. Aga kui nüüd tuli see pärl: "... ja kurat, neid pole isegi keegi vägistanud" - kas selleks, et omada tugevalt negatiivset seisukohta, peab ootama, kuni asi nii kaugele läheb?
VastaKustutaÜldiselt ma eeldan, jah, et kui inimestel mõistus välja lülitub ja ainult tunded jäävad, on see mingi isikliku traumeeriva kogemuse tagajärg ning kui sellist kogemust pole olnud, peaks nagu mõistus ütlema, et ... noh, antud juhul: "on ka normaalseid venelasi, nemad pole süüdi, ja ammu surnud kirjanikud ammugi mitte".
KustutaMul on tunne, et siin on teatav hägusus ka mängus. Sest mul on tunne, et on olnud kolm väidet õhus: A)süüdi on Putin ja tema kamarilja, ülejäänud venelased ei ole B)peale Putini on süüdi veel need 80% venelasi, kes teda toetavad ja C)süüdi on kõik venelased. Ja nagu sõja alguses oli õhus eelkõige A ja ma tajun seda väidet, et "ei-ei, tavalised venelased on ka süüdi" kui vastuväidet A-le, et õige on hoopis B. Aga muidugi saab seda lugeda ka kui C-d, mis tekitab segadust. Et väide "tavalised venelased on ka süüdi" all mõteldakse, et süüdi pole ainult Putin, vaid kõik, kes tema tegevust heaks kiidavad, aga kuna keel on hägune instrument, võib seda mõista ka kui "süüdi on kõik venelased".
VastaKustutahästi öeldud
KustutaLisaks ei viitsi enamik inimesi oma mõtteid ja seisukohti üleliia täpselt piiritleda.
KustutaMeil on siin praegu privileeg arutleda - teoreetiliselt. Ma ei ole ise Ukrainas abi andmas käinud, ma ei ole isegi vabatahtlikku tööd teinud, mul ei ole sõjaga otsest kontakti. Mistõttu mul ei ole ka mitte mingit, mitte vähimatki moraalset õigust võtta seisukohta nende inimeste suhtes, kes on saanud otse kannatada, või kelle pere või kodu või koduküla on hävitatud, või kes on käinud seal kohapeal ja neid õudusi näinud, või kes on nende inimestega rääkinud ja neid otse aidanud.
Samas on tekkinud piisavalt neid üksusi, kelle peale ka meie võime ja peame pahandama. Poliitikud, kes sõjast profiiti lõigata proovivad - hetkel siis EKRE ja Keskerakond oma riigipöördekatsega Nad on vääritud, jäledad tõprad, mis siis, et nemad samuti kedagi otse ei vägistanud. Saumikseri varastamise asemel proovisid nad Eesti riigi ära nihverdada. No ja selliseid gruppe on veel ja veel.
tldr - jätame oma moraalse püssirohu nende jaoks, kes selle päriselt välja on teeninud, neid värdjaid on piisavalt.
Veel kord hästi öeldud.
KustutaAh, Kaur, selle viimase kommentaari ja just EKRE ja Ratase osas ma tahaks sind kohe kõvasti-kõvasti kallistada. NO täpselt see, mida mina ka aina ja aina mõtlen ja mis mind ko-hu-ta-valt morjendab. Üks asi on sõda ja sõjas, aga teine on samal ajal need rahus elavad tõprad. Kes kaudselt on samuti süüdi, et sellised asjad nii kaua kesta ja jätkuda saavad. Jäle ja tõprad jäävad sõnadena lahjaks selliste jaoks. Nii vastikut sõna polegi välja mõeldud,
KustutaHead, Kellakagu
Aitäh... Aga Rhett Butlerit peame kõik endiselt positiivseks kangelaseks, eks...
KustutaLisan oma mhmhi Taliesinile, kontekst on "ja kõik ainult ühe Putini tõttu." Selliseid kommentaare nägin ma vahetult pärast massimõrvade ilmsiks tulekut ja see oli ju absurdne - Putin ei käinud isiklikult päästikule vajutamas ja vägistamas.
KustutaKaur, mm, kas Rhett Butleri ja Scarletti huvitav külg ei olnudki see, et raamatu keskne romantiline paar on kaks parasjagu süüdimatut tegelast?
KustutaMuidugi oli. Peategelastel peab paratamatult olema mitmekülgsust ja varjukülgi.
KustutaAga Rhett on positiivne, sest tema sahkerdamised olid edukad. Oleks ta kinni kukkunud, poleks keegi teda taga nutnud.
Kui EKRE+Kesk olekski võimu endale saanud (või kui Putin olekski Ukraina paari päevaga ära võtt), oleks nad kõik samuti läbi ja lõhki positiivsed kangelased.
Meie riigipööritajatel on piisavalt toetajaid, et mõni järgmine katsetus õnnestuks. Me võime arvata, et äh, vähesed kisakõrid, aga yhiskondlikud hoiakud ja õigusruum on sellised, et sedasorti yrrid saavad lumepallina kasvavat toetust koguda. Kuna 1980te "kuldne nõukaaeg" ja paljudele meeldiv ning kasulik 1990te anarhia olid ju alles hiljaaegu, siis on segaste aegade jõhkrate kommetega inimesi ja nende lapsi piisavalt, et väikese isikliku kasu eest suur kahju korda saata. Ja nagu sedasorti yrridega tihti juhtub, saavad need nö õiglase hinnangu alles väga palju aega hiljem. Ma tahan öelda, et helmepartei on liiga kaua ja liiga karistamatult vägivalda jms normaliseerinud ja taoline, maitea, kultuur, on jõudnud juba kriitilise massi jagu poolehoidjaid koguda, kui vaadata nii valimistulemusi, kysitluste statistikat kui meedias toimuvat. Positiivsed jah...
Kustuta