Mus on selge spetsiifiline viha, väga äratuntav tunne, ideede vastu, mida koheldakse kui tõde ja mis minu kogemuse järgi on VALED.
Mitte lihtsalt kaheldavad, aga otseselt valed.
Kui inimesed kohtlevad neid arvamusi kui arvamusi, mul ei ole probleemi ("minu kogemuse järgi on nii"). Aga kui neid esitatakse kui mittetõestamistvajavaid iseenesestmõistetavaid tõdesid, ma konkreetselt hullun.
Vihastasin, lugedes Simaki "Linna", vihastasin, lugedes Elisabeth Gilberti "Suurt võluväge", vihastan, kui kuulen-loen-näen mõtteid
* laste saamiseks-plaanimiseks peab olema palju raha
* tervislik toit = vähekaloriline
* arvutimängud on pahad
* väikesed lapsed sõidavad ainult kas vankris või turvahällis või on lapsevanem monstrum, kes ei hooli neist üldse
* rahu on igasugstel tingimustel alati parem kui sõda
* lapsed vajavad õnneks kahe vanemaga peret
* lihtne probleemivaba elu = õnn
* suvi on seda parem, mida soojem (enne ma selle peale ei olnud kuri, aga eelmine aasta!!!!)
* suured koerad vajavad hea elu jaoks aeda
* statistiline ülekaal on indiviidile alati kahjulik
* alati saab paremini (mis see "parem" üldse ON?!)
* kui paljudele meeldib, on tegu hea asjaga
* kui vähestele meeldib, on tegu halva asjaga
* on hea teha, nagu "peab" (oot, see on kogu antud teema kokkuvõte ju? aga las ta jääb, sest ma mõtlesin asjadele nagu "teatris peavad seljas olema pidulikud riided", "prae juurde käib salat", "kolm korda päevas peab sooja toitu sööma" ja leidsin, et võtan need ühe punkti alla kokku)
* mehed tahavad palju seksi, naised vähe
* riideid peab iga päev vahetama, iga päev peab duši all käima (oot, need asjad lähevad ju ka "kõik ühes" üleeelmise punkti alla?!)
* üldistused kehtivad kui mitte alati, siis üheksal korral kümnest ikka. (Naised on sellised, mehed on sellised, mustanahalised on sellised, soomlased on sellised, LGBT-inimesed on sellised, ilusad tüdrukud on sellised, hästi õppivad poisid on sellised, niimoodi saab mehele, niimoodi ei saa mehele, niimoodi saab tööd, niimoodi ei saa tööd JA NII EDASI lõputult välja.)
* vaimse tervise hädade ja raskuste puhul aitavad psühhiaater ja psühholoog
* arst teab paremini
* on ideeliselt võimalik "õigesti" elada
* igasuguste hädade vastu aitab vähemalt mõneks ajaks alkohol
* ilma autota on raske
* õnneliku elu jaoks on vaja suurt palka saada
* kõigi teiste kannatused on tähtsamad kui minu (s.t. konkreetselt minu, väga väga naise) omad.
Ilmselt on neid veel, kuid piirdun esialgu nondega. Idee peaks arusaadav olema - inimesed mitte ainult et usuvad maailmasuurt hulka valesid, vaid ka kohtlevad neid absoluuttõdedena.
Miks ma nende peale nii tige olen: sest ma arvasin ka, et need on tõed. Õigemini, kui ma laps olin, arvasin, et inimesed teavad, mismoodi elada, ja õppisin kohutava hulga jama selgeks. <<muuhulgas ka selle viimase punkti.>>
Siis sain vanemaks ja tasakesi ahastasin, et miks tõed ja nende järgi tegutsemine üldse ei toimi?! Miks elu hea ei ole?!
Tuli ikka rongi alt läbi käia, et valgustus saabuks.
Tuli rongi alt läbi käia, saamaks aru, et lootusetu on sedasorti väidete järgi elama õppida, sest need on otseselt VALED. Seejärel avastasin juurde ja juurde üldlevinud ideid, mis täiesti jamad on. Ikka veel avastan. Ent põhiline: mu tolerants sedasorti "kõik teavad seda"-väidete osas on äärmiselt pisikeseks muutunud. Õieti polegi teist.
Niipea, kui keegi jookseb sisse "kõik hoolivad loomaomanikud steriliseerivad oma loomad ära, kui nad just tõupuhaste aretust ei plaani" või "abort on armutu mõrv!" jutuga, mul tõmbuvad hambad irevile. Aga ega ma leebemalt tunne ka väidete "spikerdamine on paha!", "varastamine on paha!" ega "tappa ei tohi, aga abort on okei" suunal. Niipea, kui MIDAGI absoluutselt väidetakse, mul on kohe: "Oootootoot ... igal juhul alati? You know nothing, Jon Snow!"
Söök, jook, uni, seks on füsioloogilised vajadused ja ilma nendeta ei jää inimene ellu (v.a. vbla ilmselt see seks, mis ei ole mõeldud inimsoo jätkamiseks, aga meil on ka õnneks laborid) ning füsioloogiliste vajaduste kogus on igal inimesel erinev.
VastaKustutaAga pahaks muutub vajadus siis, kui tekib raskekujuline sõltuvus, sest sel juhul raudselt keegi kannatab, saab haiget või sureb. Sama on kehtib arvutimängude ja hasartmängudega. Arvutimängud iseenesest ei ole ju pahad! Eemalt vaadates või väikestes/parajates/sobilikes doosides, emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks, on ok neid tarbida, AGA kui mänguiharus (siinkohal mõtlen kasiinot vms.) muutub meditsiinilist sekkumist nõudvaks raskekujuliseks sõltuvuseks on jälle väga paha, sest tulemuseks võib olla mitmeid ja mitmeid vaimselt või materiaalselt kahjustaid inimesi.
Mids suurem koer, seda suuremad jooksuringide vajadused - milleks koerale isiklik aed, kui on olemas heinamaa, jõeäär või mets?
Psühhiaater ja arst tglt. aitavad küll ravimitega kui tõsine häda käes. Psühholoogidesse mina isiklikult näiteks üldse enam ei usu - asjatult raisatud raha v.a., et sain mittevajalikkusest teadlikuks.
Ja see, kes väidab suletõena, et üleni riiete vahetamine ja üleni pesemine PEAVAD
toimuma igapäevaselt, on rumal, sest ka need toimingud tehakse vastavalt vajadusele, vastavalt eluviisidele jne. Pealegi keskkonnasäästlikum on puhast vett mitte üle tarbida.
Ja fakt on ka see, et palju raha või kaks vanemat või "armastav" abikaasa või seitsmekordne akadeemiline kraad ei pruugi üldse olla õnne või õnnelikkuse absoluutne alus.
lisan siia veel, et autota ei ole raske, muidugi sõltub, kus sa elad. ilmselt maakohas elavad inimesed, kel on väiksemad lapsed, neil võib raske olla. ja arst võib paremini teada oma teadmiste ja kogemuste põhjal, aga absoluutne see küll ei ole. suur palk on ka väga suhteline mõiste, oleneb tarbimisharjumustest, võlgadest, pere suurusest jne. ma olen taibanud, et mida paindlikumalt asjadesse suhtuda, seda lihtsam on elada. muidugi on meile igasuguseid "absoluutseid tõdesid" lapsest saati pähe tambitud ja sealt see kurja juur ka alguse saab.
VastaKustutaTe tõesti ei pea mulle ütlema, et valed on valed, ma TEAN, et need on valed. =)
VastaKustutaMa olen psühhiaatritega kohtunud ja parim neist suutis reageerida mu kõige ilmsematele probleemidele. Halvim ... (oksendab sundimatult.)
Mina, mina, mina pean ise välja mõtlema, mis ja kuidas minus toimub. Keegi teine ei tea paremini.
Seks, muide, ei ole eluks vajalik. Ma küll ei viiitsinud seda kirja panna, sest ma ei viitsi selle teema peale isegi vihastada, lihtsalt väga ilmne on, et ma peaks surnud olema, kui seks eluks vajalik oleks. Ja ma ei ole ainus selline.
Mu tütar oli kolm aastat pidevalt haige ja hädas ja arst ei teinud midagi, aint kirjutas puudumistõendile asju à la "oma sõnade järgi haige".
Sest noh: analüüsid ei näidanud, et midagi valesti oleks.
Viimaks kaotas mu ema lootuse ja maksis tasulise arsti eest. Kolm nädalat hiljem oli tütar opilaual, kus mandlid ära lõigati, ja pärast seda on ta "arusaamatult tõbine" olnud täpselt 1 kord. (Sellest on möödas 2 aastat.)
Tema teadis, et ta on haige, aga arst, kellele ekstra ei makstud, et ta usuks, ei uskunudki.
Ja ...
ahhh =D
Nüüd ma ikka seletan ja seletan.
Aga point ei ole selles, et teile seletada, kuidas asjad ei ole. Ma nagu ikka loodaks, et te teate ka, et eiolle.
Ja siis on jutu iva veel, et ma lähen jubedalt närvi inimeste peale, kes arvavad, et asjad on nii, sest ma ei taha uskuda, et inimesed nii krdi lollid on.
Aga on.
Ah, ise ma kirjutasin postitusse, et "psühhiaater aitab". Jah, tegelt aitab tõesti, kirjutab ravimi.
KustutaAga ma mõtlesin midagi muud. Ma mõtlesin: "Tema saab aru su arusaamatustest, tema on abiks su murede äravõtmisel, tema seletab arusaamatut".
Ja ... ei ole nii. Või õieti, ta võib seletada küll, aga see seletus on umbes 80% ulatuses jama.
No sinu siinsesse maailma sündimiseks oli sinu vanemate vaheline seks ju vajalik ja minu vanemate ja teiste vanemate jne. Ja su laste sünniks oli seks vajalik..
Kustuta=)
KustutaElu jätkumiseks siis?
Aga point teadvustatud.
Meenub ei-mäleta-kust loetud mõttetera, et terve talupojamõistus on sajandite jooksul akumuleerunud lollus.
VastaKustutaHästi öeldud. Vist =)
KustutaS.t. ma ei ole kunagi mõelnud, et need mingid talupojatarkused on, aga vist enamasti on jah.
See on ainus enam-vähem pädev selle sõna seletus.
Kustutailmselt peeti seal, kust ma seda lugesin, silmas seda "tervet talupojamõistust", millele armastavad apelleerida need, kes tahavad nt naiste seksi ära keelata vms. Sest ma oletan, et on olemas ka mingi päriselt praktiline talupojatarkus, mis koosneb iseenda ja eelmiste põlvede kogemustest à la "kui näsiniint näsida, hakkab väga paha ja võib ära surra" ja "oota külmaõrna taime mahaistutamisega, kuni [sisesta ilma soojenemise märk]".
KustutaMina arvasin tegelt, et "terve talupojamõistus" tähendab umbes seda, et kui linnamees küsib, kas pisike põrsas ikka saab nii palju kasvada, et suure singi saaks, viib talumees ta lauta ja näitab, et no KASVAS noh, on juba nii suur, noh, ilmne ju, noh.
KustutaSee on jah see otseses tähenduses, aga siis on see teine, millele apelleerib EKRE ja co. Ehk "lihtsad vastused keerulistele küsimustele".
KustutaVäga sarnased mõtted. Just see koht, et enda meelest ma ka kogu aeg järgisin neid reegleid, mis pidid õnneliku elu tagama, aga millegipärast ei olnud ma üldse õnnelik, kui olin nö "hea tüdruk" ja käisin mööda nööri. Võttis väga kaua aega, piinlikult, kuni ma jõudsin arusaamiseni, et need reeglid, on kellegi teise isiklik kogemus, aga nad ei garanteeri mulle midagi. Miski ei garanteeri. Nii leidsingi, et kõige õigem on elada nii, et enda süda on rahul ja et ma oma südamerahuga teiste heaolu ei riiva. Ja kuidagi selle teadmisega kaasnes ka see, et näen nüüd, et need, kes hirmsasti teisi õpetama kipuvad, et kuidas ikka õigesti elada, need on tavaliselt ise need, kes järgivad mingeid reegleid ja aru ei saa, miks see neile õnne ei taga, sest nad teevad ju kõik nii nagu peab. :)
VastaKustutaHästi kokku võetud. Nii on.
KustutaTead, aga ma võin TEADA, et keegi teine ei hoolitse minu eest ja ükski välispidine reegel ei anna mulle heaolugi, õnnest rääkimata, aga mingil tundetasandil elab vajadus meeldida ikka edasi. Ma olen vahepeal jõhkralt kahvlis, sest selle tegemine, mida mina ise tahan, on õnneks juba sisse harjunud, aga samas ma tahaks ikka kiita ka saada. Tunnetada, et teistele ka meeldib, kuidas ma enda heaks elan ja tegutsen.
KustutaNo vähemalt meeldivatele inimestele ju ikka?!
Ja siis ... kohati ikka väga EI.
Ma olen selle osaliselt lahendanud sellega, et kui mu teod ja mina sulle ei meeldi, ega ma otsustan, et sina mulle ka ei meeldi ja mul ongi pohh, mida sa arvad.
Aga MÕNED inimesed (blogiilm, ega ma mujal sedasi kahvlisse ei sattugi) on mu jaoks nii väga latist üle, et nad meeldivad kõigest hoolimata ja vat siis ma olen hädas.
Armas VV, aga ei saa ju ometi eeldada, et KÕIK su teod ja kõik sinu "kogu-sina-ülen-nii-seest-kui-väljast" peaks meeldima!? Inimesed, kes sind teavad ja tunnevad on kõik erinevad ja erinevate suhtumistega.
KustutaMulle ka mõnikord mõni fakt seoses sinuga ei meeldi, aga ma olen õppinud vait olema
Krt, seda ma küll teada ei tahtnud =P
KustutaJah, ma eeldan, et kõik meeldib. Absoluutselt. Üleni. Ja kui ei, ma olen pahane-solvunud-häiritud.
Et muidugi võib esineda detaile, mis ei ole ka teiste meelest "päris tavalisel tasemel", nagu nt Kuningate viimane osa. Aga ideeliselt peaks ikka kõik meeldima, lihtsalt mõni asi ei tulnud mul välja, vahel ei suudeta - aga mitte et mõnes osas ongi nõme.
See on minu suhtumine inimestesse ka - kas ta meeldivb mulle või ta ei meeldi mulle. Ja kui ta ei meeldi mulle, ma enamiku juures mõne plussi ikka leian. Aga kui meeldib, ei ole kuskil ühtegi miinust. Sest TEMA meeldib ju mulle, mitte mingid .... tema teod või asjad.
Ehk kui inimene meeldib mulle inimesena, meeldib mulle kõik. Ja kui siis kuskil tuleb korraga ette nii suur viga, et ma ei suuda seda enda jaoks ära pehmendada, mulle enam inimene ei meeldigi.
KustutaVt Mikk Pärnits nt.
Nt on mul fb-s sõber, kes on ühendkungingriigi kodanik, larpar ja tore inimene. Mine ei sega kuidagi, et ta on vegan. Mind ei sega kuidagi, et ta viimased paar kuud on kogu aeg jagamas oma kogemust mingi wordli tüüpi mänguga, umbes iga päev tuleb mu fb-seinale post tema mängukogemusega. Ta on ikkagi üleni tore inimene. Kena vaadata, tore koos mängida, 0 negatiivset punkti, sest kuidas see mind segama peaks, et ta on vegan või armastab seda sõnamõistatamismängu.
KustutaAga kui tal oleks naine (s.t. vbla ongi, see pole murekoht) ja tuleks välja, et ta peksab teda ja see on tema arust "ah, väiksed asjad, ega see mind defineeri" siis ta ei meeldiks mulle enam.
Ehk siis minu jaoks ongi kas pisiasjad, pisiasjad, miks need mind huvitama peaks, ega need ometi mingid miinused pole, ja diilimurdjad. Ehk asjad, mis mind huvitavad ja on otsustavad ja nende juurest tagasi mu silmis plusspoolele jõuda on raske ja võtab aega ka parimetel.
Kustuta(Pärnits on alguse teinud, jagades Rein Raua juttu sellest, kuidas EKRE valitsus on Venemaa võim meie valitsuses ja kas me seda tahame vää?!)
See võib ka hormooniteema olla, muide. Et kuni mul hormoon jooksma ei hakka, on kama. Ja kui hakkab, on see Suur Asi.
KustutaÜritan kuidagi ette kujutada seda elu, kus muidu on ühtlaselt hall ja kurb, ainult vahel viskab sellise... elu-sisse-ajava hormooni üles, ja keeruline on. Olles ise harjunud eluga, kus pmst kogu aeg lendab mingi ärritaja sisse ja on vaja olnud välja töötada filtrid "ei võta iga oma ärritust nii tõsiselt, et selle pealt kohe otsuseid peaks tegema".
KustutaEks ole =)
KustutaKusjuures minu põlgus (täiesti reaalne asi, ei hakka salgama) inimeste suhtes, kelle hormoonid hakkavad väga kergesti jooksma ja kes VÕTAVAD iga oma ärritust tõsiselt, on suur ja ere =D JA tegelt ma ise teen samamoodi =D =D =D
Ehk kui mul hormoon jooksma hakkab, ma kohe võtan tõsiselt. Sest see on nii tähtis ja eriline, et mul on korralik TUNNE peal, mitte aint mõtted selle ja tolle kohta, mis on suht mäh ju.
Sõnakuulelik sina on meeldiv, kasulik ja õnnelikuks tegev ainult neile, kelle sõna sa kuulad. (Kylluslikult ropendades vasakule ära)
VastaKustutaJa absoluutselt olen kõigi absoluutide vastu!
VastaKustuta