Lühidalt

Huvitav, et ma seda ühendust varem ära ei teinud. 
Mitte nii huvitav, aga võtab ikka ohkama, et ka ükski arst ei teinud. 
Aga jah. Depressiooniga hakkabki mu pea vähemalt neli korda sagedamini ja hullemini valutama. Iga faking TUND ilma valuta on võit. Olgu, nüüd on olnud juba 20 tundi peaaegu ilma valuta, ma juba hakkan mõtlema, et oh, võib elada - aga vahepeal oli päris vastik.

Midagi ei taha teha.
Isu ei ole. 
Mu tähetund on möödas, see oli 2017 ära, rohkem pole midagi loota. 
Magada ei saa. Sest uni ei tule. 
Voodis on küll kõige mõnusam, aga kuidagi ikkagi vale tunne. 
Loen raamatut, kus olen loo juures, mis mulle ei meeldi, aga millegipärast on vaja edasi punnida. 
Ma ei tea, kes sellest võidab, aga kuidagi arvan, et kui läbi loen, saab ka minu looming rohkem tagasisidet. 
Kuigi otsustasin ära, et kui lugu üldse ei meeldi, ma ei kirjuta sellest avalikult midagi. 
Ilmselt loodan, et miski päästab. Kuigi olen samas kindel, et ei päästa, lähebki samamoodi lõpuni välja. 
Mitte et ma seepärast pooleli jätaksin.
Jep, ma olen suur loogik.
Emake maa küll, jälle ähvardavad nad noormeest tema lemmikneiu vägistamisega. Kusjuures tsepeliini pardal, kus pole väga varjatud ja kõrvalisi kohti ning iga appihüüdmine kostaks kellegi kõrvu. 
Maeivõi.
Pea kipub jälle valutama. 

Sain vastiku loo läbi ja järgmine on hea. Jee!