Kuna mul on hetkel elus esil kolm olulist prioriteeti (kirjuta valmis romaan, astu kooli sisse, mängi mängu) ja muud asjad mahuvad nende vahele halvasti, kannatan pidevate südametunnistusepiinade käes teemal "miks on tegemata lubatud asjad a, b ja c".
Hinge rahustamiseks kulub ära teadmine, et tegelikult ma siiski ei ole asendamatu inimene.
Kui oleks väga vaja neid Asju Teha, küll võtaks keegi teine nad ette ja teeks.
Kui keegi teine neid aga oma hoolde haarata ei taha, ju siis pole ka tegu hirmus tähtsate tegevustega. Võivad küll oodata või hoopis ära jääda, ei lähe maailm hukka, ei nuta jumalad verepisaraid, ei purune kellegi süda.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Tegevuste tegemise järjekord:
VastaKustuta1. Olulised kiired asjad
2. Olulised asjad
3. Kiired asjad
4. Asjad
Intuitiivne viga juhtub seal kus teed kiireid oluliste asemel.
Mul on pigem intuitiivsel tasandil raskusi otsustamisega, mis on oluline ja mis ei ole.
VastaKustutaKas see, et ma olen juba pool aastat Tütarlapsele võlgu teatriskäigu, on oluline või ei ole?
nagu oleks...
Samas on ta siiski koolis ja trennides ja laulupeol ja igal pool mujal selle aja sees ära käiatud (=käima pandud), söödetud, pestud, riides, terve, ja kõige selle eest hoolitsemine oli ju ometi ka oluline?
Kus see - piir läheb olulise ja ebaolulise vahel?