Usutavasti mõni teist mäletab, et juba paar aastakest on mu filosoofia asjade puhul, mida ma tahan teha, aga ei jaksa teha, olnud see, et teen ikka. Peab jaksama! Kes saab mind takistada, kui ma tahan neid teha, onju.
Noh, selgesti sai organismi vastukäiguks pidevale sunnirežiimile see, et korraga lihtsalt enam ei tahagi ja kõik "aga peab ju!" ning "see on tore ju!"-asjad on... ühtlaselt ükskõik.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.