Ma ei tea, mitu korda seda siin juba öelnud olen, aga: kui kõik on
sitt, on lihtsalt vaja midagi teha. Midagi, mis annaks saavutustunde.
Su sisemuses on küll sihandane raske teerulli moodi vastutööte-agent, mis ütleb "ilgelt
oleks vaja, aga üldse ei viitsi, parem olelen niisama", ent sellest tulenev nõme,
kurnatud ja vastu maad surutud maisuudasittagi-tunne laseb jalga, kui oled millegi natukenegi laheda lõpuni
teinud ja ära saavutanud.
Mine nt jooksma. Korista vannialune ära. Lõpeta kodune töö. Kirjuta jutt.
Ma kirjutasin jutu täna.
Sihandane õnnis tunne tuli seepeale, et hakkasin suure vaimustusega ka kätekõverdusi tegema ja pesin pea ära.
Vaat selline värk.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
See kehtib tõesti, et millegi ära tegemine - lõpuni viimine - annab energialaksu isegi siis, kui tegevus pole meeldivate killast.
VastaKustutaKummaline on ainult, et seda teades on järgmine kord ikkagi raske alustada.
Alustamine on tunduvalt raskem, kui tegemine:))
Jup nii see tõesti on
VastaKustutama olen tähele pannud, et endaga saab kavalust teha: kui ma alustan,siis ütlen endale, et ei, ega ma siis ometi lõpuni ei pea tegema, ma teen ainult nii palju kui viitsin.
VastaKustutanii on hea muretu alustada, mingeid kohustusi ei ole, tahan, jätan või minuti pärast katki.
aint et sel juhul miskipärast enamasti ei jätagi katki ja ilge hasart tekib, et kui palju ma veel ära jõuan teha.
Sa vahi, miuke Naine!!! Inspiratsioonipuhangus pesin minagi pea ära. Aga kui ma ei jaksa seda koolitööd teha? Lihtsalt ei ole vaimset jaksu, mis siis saab...?
VastaKustutaNo siis on nii, et me vastutame oma valikute eest ja targem on neid hiljem mitte kahetseda.
VastaKustutaEhk siis - nagu minu ema ütles: ise tead =)
(kuigi tema ei mõelnud seda tõsiselt ja kui ma tahtsin teha tema meelest vale valikut, hakkas sinna korraga mingeid kurje penalteid peale sadama nagu katastroofisarvest)
Irw, Eveliis, irw:))
VastaKustutaMida?
VastaKustutaMinuga juhtub seda küll, et kui on mingi oluliselt sitt aeg, võin kümme päeva pesemata peaga ringi loivata ja igal hommikul mõelda "no täna kindlasti pesen" ja õhtul: "ei, ma pesen ikka homme."