neljapäev, 29. mai 2014

Vive la rose et le lilas

Pidev vajadus endast mingit verbaalset eritist maha jätta. Rumal rahutus. Tunne, et elan täiesti tühja elu -
samas midagi kasulikku tekitada ka ei taha. Jookseks mööda kardinat üles-alla ja räägiks võrgukudumise kunstist ning aknakatete tähtsusest, et aga jumala pärast kuduma ei peaks.

Alles kaks tundi tööd teinud, sain täna registratuuris olles juba kahe erineva patsiendi käest korralikult ja täiesti põhjuseta sõimata. Huvitav osa on, et mind ei häirinud mitte sõimamise fakt, vaid see, et mu vaimne üleolek oli liiga suur, et oluliselt vastu hakata. Malbe viisakus tundus parim käitumisviis olevat, aga pärast tundsin, kuidas nii väga oleks tahtnud. Kui oleks võrdsem olnud, kus ma vast...!
Aga no ei saanud. Noblesse oblige.
Ühel sõimajal oli pealegi kaasas naine, väga armas, malbe ja poolest kerest lahastes, kes üritas meest talitseda, ja mida ma siis kaklen sellisega - mehel on kama kõik, aga naisest on niigi kahju.

Vihmasest ja külmast ilmast on see kasu vähemalt, et sirelid ei pudene kohe pärast õitsemahakkamist laiali ning iga päev tööle tulles ja siit jälle minema kõpsides on kuus põõsast, mille juures peatuda, nuusutada, imetleda, naerda ja silitada. Lisaks korjan ma neid viielehelisi õisi kobaratest välja, söön ära ja soovin midagi umbes sellist, et kõik oleks õnnelikud, iga päev läheks järjest paremaks, ja olen siis naeruväärselt uhke selle üle, et soovin häid täiskasvanulikke soove.
Kahe suupoolega viieõielehelisi sireliõisi näost sisse ajada on hea viis täiskasvanulik olemiseks.

***

Ükskord keegi ütles selle tunde kohta jube hästi: tahaks kakelda ja kaotada.

14 kommentaari:

  1. https://www.youtube.com/watch?v=ss9HhiReXmE

    VastaKustuta
  2. "Kahe suupoolega viieõielehelisi sireliõisi näost sisse ajada on hea viis täiskasvanulik olemiseks."

    Ka mürgituse saamiseks :D

    (Ei, tegelikult ma ei usu, et sa neid nii palju sööd)

    VastaKustuta
  3. Saab mürgituse või? Wikipedia loetleb seda söödavate lillede leheküljel ja apteegis müüakse seda ravimteena (see ei ole ise muidugi näitaja, sest sookailu müüakse ka, aga erinevalt sookailust ei ole sireliteel mingeid hoiatusi peal).

    VastaKustuta
  4. Mah, ma justkui olen alati teadnud, et suures koguse mürgine, aga ilmselt siis eksisin.

    VastaKustuta
  5. Minu jaoks on väga harjumatu mõte, et väga väga naisel on töö. Päris töö. Ma ei suuda selle teadmisega esialgu kuidagi harjuda.

    Tubli muidugi aga siiski. Kas see pole pisut vale? Kas v.v.naine ei peaks lihtsalt ilma tööd vohmimata rikas olema?

    VastaKustuta
  6. Rikas?
    =P

    Muide, mina ka teadsin, et sirel on suures koguses mürgine. Mingi farmatseut kunagi pidas ettekande taimsetest ravimitest ja häbimärgistas lennukalt igasuguseid teesegusid, muuhulgas neid, kus on sirelit, sest miks on vaja veidi mürgist taime, mil mingit ravitoimet pole, kuskile segada?

    VastaKustuta
  7. Et ostetaks? See on kap. maailmas vastus paljudele miks-kysimustele..

    VastaKustuta
  8. vat kui põnev.

    ma arvan, et segatakse sellepärast, et päris meeldiv maitse on.

    kui suures koguses teda peab sööma/jooma, et mürgine oleks? kas see erineb paljude muude söögiasjade mürgisusest (suur osa maitseaineid on mingis koguses mürgised, kusjuures mõnel on see kogus päris väike. Safranist on surdud.)?

    Bioloogiaharidusega sõber rääkis kunagi... vist küll mutageensusest, mitte toksilisusest. aga et igatahes olid kõik toiduained mingil määral mutageensed, välja arvatud puhas etanool (aga nii puhast päriselus muidugi naljalt ei esine).

    VastaKustuta
  9. nt kõik maavitsalised on mingil määral mürgised; mürk laguneb kuumutamisel, aga olenevalt kuumutamise pikkusest võib midagi ka alles jääda. ja mõnda süüakse ju toorelt ka.

    VastaKustuta
  10. Maavitsalised, ehk tomat, paprika, kartul...

    Sireliõite kohta aga on mul mingi väga hägune mälestus, et on mürgised, aga väga väikses koguses (mõni 5-leheline õis) pidi olema kasulik. Nii nagu mitmed mürgid on väikses koguses ravimid. Kustkohast seda kuulsin/lugesin, ei mäleta. Isegi seda ei mäleta, kas sain selle info väljastpoolt või mõtlesin ise välja/nägin unes.

    VastaKustuta
  11. jah, tomat, paprika, kartul. aretuse käigus on mürkained muidugi suuremalt jaolt välja saadud ja söödavatest kogustest mingit häda ei juhtu, kui just väga roheliseks läinud kartulid või toored tomatid ei ole.

    tuli veel meelde, et õunaseemned sisaldavad joodi, ja seepärast on neid enamasti kasulik süüa; ja ka sinihapet. aga viimast nii väikeses koguses, et neid peaks endale terve klaasitäie puhtal kujul sisse uhama, et mürgitust saada.

    mis sirelitesse puutub, siis neist tehakse maiustusi ja sireliveini (vrd võilillevein). ka see ei tähenda iseenesest, et sirel oleks mittemürgine (süüakse ka spinatit, oblikat ja raberberit, mis kõik sisaldavad mürgist oblikhapet, ja Läänemere kala, mis sisaldab dioksiine), aga nähtavasti ei juhtu selliste koguste juures veel mingit märgatavat jama.

    VastaKustuta
  12. ja kui juba võilillevein jutuks tuli, siis ühest küljest on võilill tuntud söögitaim, aga temagi lehed (eriti vanad lehed) sisaldavad oblikhapet ja piimmahl on ärritava toimega jne.

    VastaKustuta
  13. Ma just küsisin eile restoranis rabarberit, ei antud, ju siis mõtlesid mu tervisele. Aga mu laps sööb sirelit küll nii palju kui vähegi viielisi leiab... tuleb vist keelama hakata! Või rohkem piima peale juua!

    VastaKustuta
  14. Täiskasvanu olla võib sajal eri viisil, sinu oma on väga võluv, lase aga käia!!!!

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.