Kui kõik on halvasti

A minge persse.
Jaa, ma TEAN. Kui mind poleks aidatud, oleks rõvedam, ja seekord ei pidanud isegi ise küsima, pakuti.
Ehk - on veel hästi.

Aga ikkagi on tunne, et vihkan maailmas kõike, mitte miski pole hea. Teadmine, et see tunne on väsimusest, eriti nagu ei muuda, et tunne ikkagi on.
Kõik häirib. Nõmedalt sõnastatud kommentaar fb-s võhivõõralt inimeselt. Õpikud esikupõrandal (mis enamasti mu arust "aa, ta arvab, et võib oma õpikuid sedasi hoida? ok, suur inime juba, ise teab, mis teeb"). Kiitustemassi puudumine. Vst olen juurde võtnud, too konkreetne kleit ei sobinud üldse nii hästi, kui mäletasin. "Jaa, sain juba aru!" - aga kui tahangi mõttetult tänitada, miks ma ei või?! Mälestused. Inimestest kuulmine, kellega ma enam ei suhtle. Kurvameelse isase inimese saadetud hästi kurva laulu link mitu kuud peale seda, kui märkisin talle, et armumine ei ole praegu minu teema - aah, ma ei jaksa teda lohutada kogu aeg!
Ei taha!
Igal kuramuse pool köögis on tärklisejäljed sellest, kui Poeglaps oma sõpradega taas tärklist ja vett segas - ja need on seal pärast kahekordset koristamist ikka veel! Tool (mida umbes 14 korda taas kokku olen patsutanud) tuli tappidest välja. Lemmikkruus (üks kahest, see, mis tuli sünnipäevaks postiga ja kus Sandmani Surm peal, on too teine) läks katki. Kodus pole liha, kuigi mul on lihaaisu, minu normaalne keelekasutus loovtekstis on mõne arust "eksperimenteeriv" ...

Ma olen isegi Poeglapse isa peale nördinud, et too ostis lapsele sünnipäevaks tahvelarvuti.
Sest ma eelmisteks jõuludeks juba kinkisin talle ühe, oleks nagu minu käest KÜSITUD enne, et kas see on natukenegi vajalik kink?!
Tagatipuks on uus tahvel koti, kaante vms-ta, mis natukenegi kaitseks.
Hoolitse, lapseemme, sina selle eest, sest asjade ja inimeste eest hoolitsemine on ometi naiste teema, kedagi teist ei huvita. Hangi karp või kaaned tahvlile, mida pole isegi vaja! Sest su elu on liiga lihtne muidu!

See on hea nali, aga kui te animet pole vaadand, ei saa aru =P

Ma vihkan maailmas kõike, mhmh.

Elik kui te täna tahaks mulle pai teha, see oleks väga teretulnud. Seda ma ei vihkaks.
Välja arvatud, kui te olete need mõned inimesed, kelle puhul vihkan - aga need võiksid ise ka teada. Ma ei varja =P

Seni otsin One Piece'ist lohutust.
Doflamingo tahab Trafalgar Law''d tappa?
Ei, Doflamingo ise on muidugi omamoodi lahe, aga
aga
aga 

ta pole midagi Law-ga võrreledes!!!

Mis, täiega olen mõistlik ja arukas.

Elik vaatasin ühe episoodi ära ja olen tunduvalt leebem maailma suhtes. One Piece meenutab, et MIDAGI on maailmas ka head ja kõike ma siiski jälestusväärseks ei loe. Isegi väsinud peast.
Võiks veel nägusate noorte meeste pilte vaadata ja head muusikat kuulata ja ----- muu maailm peaks õnnestuma mälust välja tõrjuda.
Pole teda vaja siia täna.
Mhmh.

Finrod Helcaraxët ületamas

Finarfin Finrodi haual

Tegelt mulle meeldivad pea kõik Finwë järeltulijad. Kui hakkan ükshaaval ette võtma, on nende vahel võimatu valida. 

Ent kui ei mõtle, vaid ütlen lennult, sügavalt endas uurimata-puurimata, on Finrod ja Maedhros mu esimesed valikud. Sest Finrod on see, kes oma parimas vormis olen: üleni hea, üleni vapper, ühegi õelus- või kadedusplekita ja mis siis, kui hukka saan - teen ikkagi õiget asja.
Vahel olen selline ka.
Häid pilte oli väga raske leida. Kunstnikud on minu arust seal absurdselt pimedad olnud ja peamiselt on pildid temast pildid heatahtliku ilmega blondist, vahel harfiga. 

Loomulikult oli ta hea, aga terast temas pole proovitudki pildile püüda. 

Headus, teate, ei tähenda pehmust. 

Maedhros on ent see, kes oma valusaimatel hetkedel läbi vere ja pisarate olen. Kelle käes moondub halvaks kõik, mida ta alustab head püüdes. Kes üritab, aga kuna ta ei suuda olla ideaalne, lõppevad asjad kohutavalt, kohutavamalt, kui keegi päriselt kujutleda suudabki. Annab oma parima, ent sellest ei piisa.

Valu ja meeleheit on ta ees ja taga ning ta kannab kohutavalt palju - ent lõputult ei jaksa. 

Temast on häid pilte rohkem, aga K.Chmieli ei ületa keegi. 

Kaunid ja vaprad on nad mõlemad, eks ole.
Need ei ole meeldivate meeste valimisel ka ebaolulised kvaliteedid.

Olen raudkindel, et see K.Chmieli pilt on mul kusagil olemas, aga kuna ma ei tea, kus,
siis topelt ei kärise. Sest see on täpselt õige. TÄPSELT.
Selline mu Maedhros ongi.
We are the storm.

Shanks

Sanji

Lõpetuseks veel One Piece'i. Sest elu olgu elatav!

Veel, sest ma mõtlesin veel selle üle. Preemia neile, kes üle tulevad lugema.
Põhiline, mis Finrodi ja Maedhrose vahel erinev on, põhiline, mis minu jaoks muudab Maedhros olemise ja Finrod olemise faasid erinevateks, on suhtumine tagajärge.

Mul on vasaku käe peal kirjas Finrodi suhtumise kvintessents. "A mine persse!"
Kui ta viskas krooni peast maha ja kuulutas end enam mitte kuningaks, oli ta Finrod. Tal oli tema oma asi ajada, tema oma lubadus pidada, miski muu ei lugenud. Ta oli just nimelt Finrod ja ei kedagi muud.
Loeb see, mida MINA tahan, oli ta tegevuse alltekst. Mitte mõistlikkus. Mitte arukas valimine. Mitte "aga äkki ma peaksin ..."

Aga miks ma Maedhrost nii hästi mõistan, miks tunnen, et me olime nii ühtekad, miks ta on mulle kallis olnud sest peale, kui üldse teada sain, et mingi Maedhros on olemas: täpselt nagu vana mina, püüdis ka tema aina kõigile päikest ja heinamaad teha. Otsis viisi, kuidas kirik keset küla ehitada. Tahtis kõigile sobivat lahendust leida, hoida korraga õnnelikuna nii oma vendi kui teisi noldoreid kui Keskmaa-haldjaid, nii Fingonit kui inimesi kui päkapikke kui oma isa mälestust.
Kuni ei olnud Morgoth, ta püüdis kõiki õnnelikuks teha, kasvõi takkajärgi.
Ei suutnud.
Ma ei tea, kas Tolkien oligi nii tark või tal lihtsalt kukkus hästi välja, ent see on nii tähtis. Nii!!!!!
Sa ei saa kõiki õnnelikuks teha. Tuleb valida. Kui sa püüad kõiki korraga õnnelikuks teha, sa kukud alati läbi, sest sedasi ei ole lihtsalt võimalik!!!
Meeleheide ja jõuetus on su ainsad tasud, sa teed mis suudad, ent seda on alati liiga vähe, liiga nõrgalt, liiga hilja ...
Oh, ma tunnen teda ja seda.

Ja ma ei tee enam kunagi endaga nii. Never again!