Väljaspool ühiskonda

Olen natuke pahviks löödud, et eelmise postituse alla tuli nii vähe kommetaare.
Mis ma olen normaalsusest nii eemal, et kellelgi pole midagi öelda ka enam v?
Mitte et kurdaksin. Lihtsalt üllatus.
Ootasin - midagi.
Nüüd on lausa kergendunud tunne. Et nojah. Viimaks on keegid aru saanud, et ma käigi neid radu, mida --- noh, paljud. Et "originaalitsen", sest sry, not sry, aga ma ei oskagi mõelda "nagu kõik".
See lihtsalt pole minus.

Sellest olen ka pahviks löödud, kui hästi mineraalvee joomine mulle on mõjunud.
Võingi olla öösel üleval, ilma, et järgmisel päeval peavalu murraks. Miks kõik migreenikud vee vahetamisega oma probleeme ei lahenda?!
Ei saa öelda, et mul üldse enam migreene poleks. Aga niiiiii palju vähem! Igasugused tegevused, mille varem enda jaoks "neidmaeisaateha-ks" arvasin, on jälle tehtavad. Elu on - hoopis teistsugune korraga.

Lihtsam.

Mul on vahel söömisega imestus, kui palju lihtsam nüüd on.
Varem ma arvestasin et söögiasi, mida ostan, peaks olema
a) päris toit, mitte midagi väga lisaainelist
b) võimalikult vähekaloriline
c) tervislik
d) nii odav, kui saab
e) maitsev
f) sobiks mõne asjaga, mis juba olemas, nii et saaks normaalselt süüa valmistada
g) ideaalis ka seisaks mõnd aega halvaks minemata
h) ning et vaheldust toidulaual ka oleks

Nüüd vaatan, et toit oleks
a) maitsev
b) mitte päris üle mõistuse kallis
c) üldse, kas ma tahan seda?

Kõik.
Nii palju lihtsam.

Ma teen süüa, mida TAHAN, mitte mida SAAN. Panen selga, mida tahan, mitte "kõige vähem halb komplekt olemasolevate valikute seast".
Üks ütles kunagi, peale kogu oma raha korteri alla panemist, nukralt, et "rahavaru lülitab mingi rotiaju välja". Kuna mul oli see rotiaju kogu aeg, KOGU aeg sestsaati kui olin umbes viieaastane, töötanud, mõtsin, et eriti nõrk. Tunda puudust vabadusest, mida pole enamikul Eesti inimestest, misasja?!
Aga nüüd tunnetan seda vabadust.
Mitte "mida saan", vaid "mida tahan".
Ja nüüd tunnen seda ka, et peavalu mitte tulles ... VÕINGI öösel neljani üleval olla ja civilit mängida, kuigi juba keskööl tegelikult oli tunne, et jääksin magama küll, kui voodisse läheksin.
Oi.
OI!
(Ma muide kaotasin tookord, aga kuna ühtlasi tean, miks, võtan mõne seivi lahti hiljem ja mängin samal põhjal mängu uuesti - sõjaliselt ja religiooni levitades läks mul ju nii hästi!)

Hoopis teistmoodi maailmatunnetus.
Saan valida, mitte ei püüa end maailmasse sobitada. nagu mahub. Saan teha, mis tahan, mis tundub õige, mitte mida "peab".
Täiest teistmoodi.
"Orkaani südames on vaikus"  ehk karikate emand on ka täpselt sellesama tõdemuseni jõudnud. Et tunneta ennast läbi - ja sa tead, mida teha. Teadmine on sinus endas, leia see üles - muu on ebaoluline mudru.

Tee, mida sina tahad.
Lihtne.
Ja miski muu ei loe, miski muu ei loe ... Ma ei saa Noizmakazit jagada, sest muusikaliselt on nad minu jaoks liiga piinarikkad kuulata, ent ma mõtlen neile. See krdi käega löödud värav ja sitt ilmaennustus jaanipäevaks ja briti poissmehed ja - ühesõnaga, sõnad oli kohati ikka väga armsad. 

Olgu, aga Toe Tagi võib ikka kuulata!
Nende nr 1 hitt on ikka veel ja ilmselt kogu elu minu jaoks imeline.