Kiidulaul mineraalveele

Käisin oma poja klassis kirjanduse tundi andmas.
Noh, mina kui "kuulus kirjanik", eks ole.
Päris tore oli. Poeglaps õpib üpris lahedas klassis, ma ei pea end kehvaks vanemaks pidama, et tavakool, mitte waldorf (üks sõna, miks ma meie majast 150 meetri kaugusel asuvat waldorf-kooli isegi ei kaalunud: raha).
Ja kui välja arvata üks poiss, kes arvas, et olin nagu purjus - kammaan, ma olengi selline! - teistele minu poja hilisema tagasiside põhjal ka meeldis, vinge tund olnud.
Jai, tubli mina.

Ma nüüd võin selliseid asju teha, sest mineraalvesi.
Eile saatsin toimetatud romaanikäsikirja kirjastajale. Selle õigeks ajaks valmis saamine oli suht pingeline. Siis mängisin poole neljani öösel arvutis, täna oli see kooliavantüür ning tegin röstitud soolamandleid, kanahautist ja keetsin põssakeeli.
Ja mu pea ei valuta.

Nagu ...
korraga on mu ees valla täiesti unustatud maailm.
Piirangud, mille keha seab, on äkisti nii palju laiemad! Ma võin ... sitaks asju võin!

Aga kohv ja mineraalvesi ja migreenid on omavahel päris kurjas ning kurvas seoses.

Sest lühiajaliselt kohv aitab peavalude vastu.
Nooruses kasutasin kohvi valu äravõtjana. Hiljem tõdesin, et ainult kohvist enam ei piisa, ent see tugevdas valuvaigisti mõju oma kaks korda. Siiamaani tugevdab, kuigi vahest mitte nii palju.
Vähegi hoolikamad ja pikaajalisemad lugejad on kursis, kui väga ma kohvisse kiindunud olin ja kui kohvi ei olnud, olid mul nii jäledad migreenid, et lase aga olla. Imestasin, miks krt peaks keegi kunagi kohvist võõrutust tahtma?
Kohv on ju maitsev, midagi eriti kurja ei tee ning kohvi puudumine samas KOHUTAV.
Mis mitu ja mitu päeva peavalu pole piisav hirmutus mõnele või? Aa, neil pea ei valuta ... ent ikkagi - MILLEKS kohvita, kui võib ka kohviga?!

Olgu, kohvi juues ma muidugi ka peavaludest ei vabanenud, aga enamasti pea ei valutanud ja see oli ju võit? Iga päev, kui ei valutanud, on ju võit?
Aga ...
ka mina ise märkasin, kuidas olgu: organiseerisin endale migreenivastased tabletid. Algul aitasid need imeliselt.
Siis natuke halvemini, topeltannust tuli tihemini võtta.
Ja siis juba ainult sama palju, kui ibuprofeengi! Noh, et vahel aitas täiesti, vahel ainult leevendas ja isegi kui korraks võttis ära, oli valu järgmisel päeval tagasi.

Läksin arsti juurde ja lasksin endale kirjutada ravimid, kus senise topeltannuse doos oli kohe sees.

Aitas küll, aga selgelt oli suund "migreen lööb vastu!"-le.

Aga noh, see lakkamatu janu ja mineraalvee proovimine sellest vabanemiseks ja - ja nüüd ma korraga mõistan, et muidugi. Kohv lühiajaliselt aitas, aitab ikka veel - ent pikaajaliselt ta ju viib mineraalaineid kehast välja!
Elik aitas lühiajaliselt, pikaajaliselt aga tegi migreenid hullemaks.
Nüüd joon mineraalaineid juurde (ei, magneesiumitablettide võtmine ei aidanud: neid võtsin juba kahe aasta eest üsna püsivalt, sest lihased ja närvisüsteem on tähtsad teoreetiliselt ja krambid on nõmedad praktiliselt, noh) ja ausalt öelda - kurb tunnistada, ent mu vaimustus kohvi suhtes on lahtunud. Mul ei ole midagi kohvi VASTU, aga lakkamatut isu ... mkmm.

Tagatipuks on juhtunud sama ka sigarettidega. Et pole vastik, aga ei tiri ka vastupandumatult enda poole vahel. Nojah, kui nii võtta, siis nikotiin ahendab veresooni, aga migreen on aju veresoonte laienemisest ...
Ma vist - lapsesaamise reaaluse ligi nihkuva plaani tõttu ka - jätan suitsetamise maha.

Keha on - tark. Nii krdi tark!
Aga väga pikaajalisi värke ta lihtsalt arvesse ei võta.