Ihu- ja vaimutoidusest

Krt, ma panin koogi sisse liiga vähe suhkrut. 
See on mu viimase aja söögitegemisprobleem nr üks: teen magusaid sööke, mis pole õieti magusad. Üks selge põhjus on, et ma ei viitsi suhkrut mõõta - jahu panen mõõdukannu valmis, vaatan, et õige kogus oleks, aga suhkruga kuidagi arvan, et saab niisama, tunde järgi - ja panen krooniliselt liiga vähe. Sametsupile olen mitmel korral lõpuks veel suhkrut sisse seganud, sest muidu ei maitse praktiliselt millegi järele.  
Seda kooki, mis ma tegin, pean ilmselt jäätisega sööma. Kusjuures muidu on täitsa hea, lihtsalt maitseb umbes sama neutraalselt kui peenleib. Ning kui katte seest aprikoos suhu sattub, on kõik nii hapu. 
Oeh ja võeh.
Õnneks ON mul jäätist kodus. 

Ja Poeglast ei ole kodus - ta läks folgile ja siis jäi maale taastuma ning seega saan ma kõik oma söögitegemisfeilid ise ära tarbida, ilma et mul oleks sees: "Talle nagunii ei maitse. Niuts."
Millegipärast on nii, et kui talle ei maitse toit, mis mu enda arust on suurepärane, on mu reaktsiooniks: "Talle ei maitse. No sööb siis müslit või teeb endale makarone, pole minu probleem."
Aga kui proovisin teha hästi, aga ei tuld välja, olen palju õnnetum ning kuigi poeg sõnades lohutab päris kenasti: "No sa üritasid, see on tähtis," kui ta asja ei söö, päästavad need sõnad ainult natuke. 
Olgu, pooles ulatuses. 
Aga kui ta läheb juurde võtma, on see mu jaoks temalt suurem kompliment kui: "Väga maitsev on."

Seda kooki ta selgelt juurde ei võtaks.
Kuigi samas - teda ei või iial teada. Vbla meeldiks see talle koos jäätisega sedavõrd, et JUST võtaks. 
Igatahes ei pea ma selle üle juurdlema - teda pole kodus, nii et kooki söön ainult mina. 
Teema lõpp.

Tegelt oli mul kaks päeva ahastus ja ahistus, et keegi ei armasta mind (välja arvatud mõned, kellest ma üldse seda ei taha), aga kui üks, kellest tahan, pani mu kommentaari alla kallistava tujukuju, läks hoobilt kordades paremaks. Nii et pole enam üldse kurtmise tunnet.
Loen muudkui seda Atkinsoni raamatut ja tõlgin sõnu. Mõnede osas ("rickets", "cutlery") olen "krt, ma teadsin seda ju!" Mõnede osas ("bracteate") ma ei saa ÜLDSE aru, ka peale tõlget, mis krt see on - ja siis mõtisklevad romaanitegelased kolmel järgmisel leheküljel, mida see sõna tähendada võiks ("mina arvan, et see on teatud liiki konn") ja on ilmne, et nemad ka ei saa. 
Ainult noh. Mul läheb see fenomen "väga veider ja arusaamatu sõna" kuidagi kaotsi, kui ma samamoodi uurisin, mida tähendab "rickets" või "genteel". "Sundae" - krt, on ikka sõna jäätisepokaali kohta! 
Kuigi sundae seletuse juurde pakutud pildid ajasid säärase jäätiseisu peale, et sõin oma kooki jäätisega.
Ei läinud oluliselt paremaks, peamiselt seetõttu, et need aprikoosid on seal koogi sees ikka KURADI hapud. 

Kaalun koogi edasise söömise käigus aprikooside väljakorjamist ja nendest millegi muu tegemist.
Mitte et ma teaks, mis see "muu" olla võiks. Kuhu need võikalt hapud aprikoosipoolikud sobiksid ... 
Vbla täidetud kana? Kreeka pähklite, sibula, küüslaugu ja ... krt, rosinaid KA ei saa panna, sest Poeglaps tuleb homme koju ja keegi peab selle kana ju ka ära sööma. 
Olgu, mõtlen selle üle hiljem.

Või peaks kana juba ära ostma, sest päike paistab ja on hea võimalus minna ujuma nii, et päevitun ka ja kui ma juba õues olen ... 
Ah, olgu. Eks vaatab, mida ma väljas just tahan teha.