... sest olgem ausad: need ise tehtud kategooriatega on palju põnevamad lugeda!
3 sõna: püüdlema, leppima, okei
3 eset: arvuti, ruuter, kruus
3 sündmust: Larp "Tuhast põrmuks", orgasm, kolmiksünnipäev suvel
3 komplimenti:
Mina: Pakk peenikest Malborot, palun! Meestöötaja, venekeelne, arvaks, et kolmekümne ümber, turske, aga kena, mu poja meelest maailma kõige lahkem inimene, olen tema käest suitsu ostnud vähemalt 10 korda: Aga kas vanust ikka on? (naeratab kelmilt)
Naine, minust arvata kümme aastat vanem, blond, veidi lontis hobusesaba, üleni pruunis ja türkiisis. Sukkpüksid türkiisikarva, seelik pruun, kingad pruunid, liibuv pluus türkiisne, tumebeeži karusnahkse äärisega vest pruun. Mina: Vabandust, jäi lihtsalt nii silma: väga ilus värvikombinatsioon! Tema: Aitäh! Ma ise arvan ka nii. (paus, ma hakan edasi minema) Teil on jälle väga ilusad kingad!
Mina: Oi, ma hakkan juba purju jääma. Noh, mitte purju, aga ma TUNNEN seda, kuidas suriseb! Poeglaps: Ära enam joo! Tütarlaps: Mh, las ta joob natuke veel, see ei tee ju midagi. Poeglaps: Normaalsetele inimestele ei tee jah, aga tema! Tal ei kao ju pidurid ära, kui ta vinti jääb, tal tekib piduri asemele gaasipedaal!
3 nurjunud lootust: tita, teine koer, midagi romaanivõistluselt
3 nende asemel tulnud asja: K lubab ennast armastada, oma kass Ru ja Kadri on NII ARMAS kirjastamissooviga!
3 uskumatust: vaktsiinivastased on PÄRISELT olemas, ma isegi tunnen mõnda?! Neid on meedikute hulgas ka ja IKKA ma tunnen ... olgu, ühte. Inimesed PÄRISELT arvavad, et peaksin suvise flingi tema isadusse pühendama, kui mul laps kõhus oleks?! PÄRISELT?!?!?! Ükskõik, kui jäle ta mulle on, ükskõik, kuidas ma ei taha?!
3 punkti, mis toetasid mu usku, et inimesed on ilusad head: Kuidas kultuurilehtedest ja -ajakirjadest oldi kohe valmis mu lepinguformaati ja raha laekumiskuupäeva kohendama, kui ma rääkisin, et riigi toetuse jaoks on vaja. Kuidas mu ema vedas mind ja mu laenatud peeglilauda larpile ja pärast peeglilaua ise sealt tagasi, sest ma olin hirmus väsinud, ja kuidas mulle üldse laenati see peeglilaud. Kuidas notsu mul kevadel mitu kuud rahaliselt nina vee peal hoidis.
3 tegemata tegu, millele ma ALATIHTI mõtlen. Murcale külla minna. Koerale pakkuda võimalust seksiks ajal, kui tal vähemalt teoreetiliselt võiks see huvi ka olla. Panna tooliseljatoelt ära kleit-tuunika, mis ripub seal juba kevadest saati.
Olgu, kui sa pesed oma oksehaiguses poja oksest kaussi, tasub pärast käed veel eraldi puhtaks pesta, isegi kui eriti ei viitsi ja kammaan, niigi veega solberdatud jne. Sest see noro- või mingi muu taoline viirus TÕESTI ei ole mõnus. Mul ja tal oli variant, mis kõhtu lahti ei võtnud, ainult oksendad ja oksendad ja oksendad ja siis läheb oksendamine üle, aga iiveldab ikka veel päeva lõpuni. Ning äärmiselt nõrk, isutu, veidi paha südamega ja nadi on olla veel mitu päeva takkajärgi.
Ei soovita. Kusjuures mandariinide pesemiseni ma jõudsin juba enne, mingi varasema jubeda kõhuviiruse mõjul, aga oksekausi pesemise järel käte omani ... krt, kui pole isiklikku kogemust, ma ikka ei usu =P Räägitakse küll, aga räägitakse IGASUGU asju. Nagu et varastamine on paha, päikesemärgid määravad inimese elu, kuskil majas kummitab ja nutiseadmed hävitavad inimese võime elust rõõmu tunda. Ei, ma kahjuks ei kipu tegema sammu, et mõelda loogiliselt, kas "räägitakse" on tõsiseltvõetav või ei. Tahan ikka konkreetset isiklikku kogemust, et uskuda, muidu ei usu. Teise vigadest õppida on nagu vatist majas elada. Samuti: ma lihtsalt ei usalda neid "teisi". Nende arust tuli rahapuudus sellest, et horoskoobis ka öeldi, et jääradel on just tollel nädalal sellele oht, ja mina olen: "Kle, äkki ei mängiks end kasiinos vaeseks ja ei süüdistaks siis Merkuuri retrograadi vms???"
Muidu saab aasta läbi ja särki-värki. Ma mõtsin, et korra võin ju avalikult ka kirja panna, et mis mind siis elevusse ajas ja mis tõdemuse leidsin jms. MÕELNUD olen sellele iga kord, kui kellegi aastakokkuvõtteid loen. Ei tea isegi nüüd, kust küsimused võtta, neid on ju erinevaid ... aaah, olgu, Daki on siuke traditsiooniline aastakokkuvõtja, võtan tema omad.
1. Mida sa tegid aastal 2021, mida sa polnud varem teinud?
Sõin austreid. Lasin endale teha covid-vaktsiini. Ostsin biolagunevat kassiliiva. Ja konditsioneeri. Kastsin koera duši all märjaks, enne kui välja läksime. Võtsin end laval pesuväele. Oh, neid asju oli veel palju, kui nüüd kaevuda!
2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
0
3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Kes on lähedane? Ja mis mõttes meeste lapsesaamine üldse ei loe? Ja kelle kirju lehm?!
4. Kas keegi su lähedastest suri?
Ei.
5. Mida sa sooviksid omada aastal 2022, mis puudus aastal 2021?
Võimatu küsimus. Ma tahaks, et mul oleks hea enesetunne? Ma tahaks veel mõnda last? Ma tahaks, et K liibuks mu vastu ja sositaks, et ma olen nii ilus ja hea ja ta lemmik kaugelt ja millega ta kedagi nii head on ära teeninud? Tegelt uus pann oleks vist teema.
6. Mis riike külastasid?
Eestis olen alaliselt.
7. Mis kuupäev aastast 2021 jääb igaveseks su mällu? Miks?
Ma ei ole siuke inimene, kes kuupäevi tähtsaks peaks.
8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?
Maitea. Pold midagi erilist vist. Tütar lõpetas keskkooli, aga see oli TEMA teene, mitte minu.
9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Kuule, mina ei kuku läbi, kammaaan!
10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Muidugi. Mis ma peaks iga haigust või ukse vahele jäetud sõrme hakkama meelde jätma v?
11. Möödunud aasta parim ost.
Konditsioneer. Kuigi sellest ligi poole kinkis K. Aga ülejäänu ma maksin paari kuuga talle kinni, nii et läheb minu ostuna kirja. Uus jalavaluvastane masin on ka hea. Vana pani pildi tasku. Otseselt. Ekraan ei toiminud enam.
12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?
Kuule, Kadri Pettai. Sest mina ka vahel mõtlen, et tahaks kellelegi head teha, aga see üldiselt jääb "saadan talle kooki ja kohvi" tasemele. Tema võttis asja ikka TÕSISELT.
13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Rumalad inimesed on hirmsad. Kas just südame pahaks, aga HIRMSAD.
14. Kuhu läks enamik su raha?
Toidule
15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Kui ma tundsin, et see K-ga koos kirjutatud raamat meeldib mulle endale TÕESTI väga.
16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2020 meenutama?
Mitte ükski, mul puudub selline ajaarvestus.
17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
i. õnnelikum või kurvem? Õnnelikum.
ii. kõhnem või paksem? Ei tea, pole mõõtnud.
iii. vaesem või rikkam? Rikkam vist? Ma ei tea, pole mõõtnud! Kas arvetel kokku on 140 eurot või 240 või 40 ...
18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Tundnud end hästi.
19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Tundnud end halvasti. Dohh. Mis küsimused ...
20. Kas sa armusid aastal 2021?
Ei.
21. Kui palju üheöösuhteid?
0
22. Mis oli su lemmiksari või telesaade?
Withcer oli päris hea.
23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Öööö ... ööö ... kui mu vanal külmkapil uks eest tuli, tahtsin uut külmkappi ja nädal hiljem ostsingi selle ära.
27. Mis oli selle aasta parim film?
Ainus selle aasta film, mida vaatasin, oli "Düün". See oli täitsa hea.
28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
41. Vist K pildistas mind paljast peast? Muud küll ei mäleta.
29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Võimatu öelda. Nii suured muutused muudaksid tervet elu ja samas - kas see oleks enam minu elu üldse? Ma võin ju TAHTA, aga seda lõpmmata eneseiroonilist muiet: "Ma tahan, aga ma ei saa. JÄLLE kordub kõik!" siis ju ei oleks.
30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
Mina. Ok, tuleviku tarvis siiski täpsemalt: haaremipüksid, maikad, taamikleidid, lühikesed kleidid, mida kannan tuunikana, pusad ja pikk kampsun, kollane ja punane poolsaapapaar, mida kannan ühes jalas kollane, teises punane saabas, madalad mõnusad suvekingad (kollased rihmaga ja rohelised mokassiinid), värvilised sokid, pitsidega poolkindad. Phmt: kui ma juba selle asja selga panen, peab see kuidagi hea ja eriline olema kas lõike, värvi või satsilisuse-pitsilisuse poolest. Materjal peab nagunii hea olema.
31. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Kust see oletus, et ma mõistuse juures olin? Olen? Kunagi olnud olen? Mida see üldse TÄHENDAB???
32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?
See ... ach, eks vist Neil Gaiman. Ma eriti ei jälgi teisi ja Amanda Palmer, keda ka jälgin, on vahel mõnes asjas kaugelt liiga dramaatiline.
33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?
Aasta on pikk aeg. Igasugu idiootsusi mahtus sinna ... aga vaktsiinivastased tunduvad mulle vist kõige absurdsemad.
34. Keda igatsesid?
K-d. Mida, aasta on pikk aeg, juhtus sedagi!
35. Kes oli parim uus tutvus?
See ... üks Liis, keda kohtasin A. sünnipäeval. Ta on tore.
36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2021 õpetas.
Me PÄRISELT armumegi inimestesse, kellega on tunne, et saab oma minevikuhaavad tohterdatud, vanemate ebasobiv armastus paremini lahendatud. Me PÄRISELT otsimegi võimalust olla aktsepteeritud ja armastatud moel, nagu me vanemad ei suutnud meid aktsepteerida ja armastada. Seepärast ka need vanematega (mitte vastassoost vanemaga, vaid vanematega - üldse, täpsem oleks öelda "lapse eest hoolitsevate täiskasvanutega") sarnased armumisobjektid kui klišee. Ei, klišee töötab - kui inimene on ikka juhm, mul lülitub igasugune sooline kiindumus kohe välja, sest mul on siuksed ... intelligentsed nii ema, isa kui ema uus mees. Näiteks. Krt, see seletab NII PALJUT! Krt, seepärast ma armusingi kogu aeg lapsena ja noorena, et kesiganes mind armastaks, juba sobiks, armastage mind, armastage mind, armastage mind ometi! (ja ma ei saanud ju näost aru, et loll =P) - ja muidugi keegi ei armastanud. Dohh ... Seepärast osad inimesed ei armu või armuvad üliharva - neil on kas kohutavalt head peresuhted olnud, pole haavu kinni vaja õmmelda, või nad ei looda isegi alateadlikult mitte, et üldse võiks hästi minna miski kunagi. Nagunii läheb halvasti, mind ei saagi armastada!
Aga miks mina enam ei armu ... sellele ma pean veel mõtlema.
See lugu ei jää "aastat alatiseks meenutama" ega ole ka eriline "avastus", aga üks selle aasta lemmiklugusid on küll.
Ma ei teinud nendeks jõuludeks midagi peale piparkookide küpsetamise, Rentsi mehe pekanipähklipiruka kreeka pähklitega asendatud variandi valmistamise, kerge toakoristuse ja enda ja laste K autosse ja mõisa kohale orgunnimise. Ok, kingid ka, aga need ei tule arvesse, sest hankisin varem ja nad otseselt neil päevil ei koormanud ... rohkem kui pakkimine ja jagamine siis =P Olgu, ma tegin nendeks jõuludeks kaaa asju. Aga palju vähem, kui võiks!
Ja ma olen nii väsinud. Nii väsinud. NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII väsinud!
Lisaks viisin ma nii piruka kui piparkoogid mõisa ja mul kodus on jõululistest toitudest ainult kommi. Osa sellest on Tütarlapse valmistatud trühvlid, mis on krdi head, ja osa on Poeglapsele kooli jõulupakist tulnud pakk Geishasid, mis pole ka pahad, aga osa komme, mis mulle kingiti, on vaid raskustega söödavad, sest ma olen kommide osas tegelikult hirmus pirtsakas. (Ru ei arvanud, et raske oleks, ja pistis kaks tükki nahka, enne kui ma karjatades taipasin, mis värk, ja nad kähku laualt kokku korjasin. Aga noh - paks šokolaadiglasuur ei paista teda tapnud olevat 24 tunniga, ju siis enam ei tapa ka.) Lisaks on tavalisi söödavaid asju, aga harjunud kombel peale jõulu end kandiliseks näkitseda ei saa.
Ega väga ei jaksagi. NIIIIIIIIII väsinud.
Poelaps korjas endale kuskilt kõhuviiruse. Mitte väga nakkava, sest ma endal ei märka seda - või siis on kõvade krooksude tekitamine ja väsimuse intensiivistamine kõik, mis see minu kehas tegi. Keegi teine me mõisajõulude seltskonnast pole ka kaevanud. Aga Poeglaps on 11 tunni oksendamise järel silmnähtavalt kõhnem, hingab, nagu sünnitaks, ropendab ja ümiseb laulda (viib mõtted mujale ja häälitseda on kuidagi kergendav) vaheldumisi ning on aristokraatselt kahvatu nagu mingi romantiline vampiir.
Nii et tegin putru. Siis ta tasapisi, supilusikatäis korraga, tarbis seda ja tarbib ka edasi. Isegi teed julges juba juua. Meega. Aga edeva jõulujärgse nakitsemise asemel sain niisiis minagi söödud neljaviljaputru moosiga. Õhtuks tegin endale praemuna singiga, sest veel putru tundus kuidagi väga nüri olevat. Aga ei, ei edevat midagi. Krt, oleks tomatitki taibanud kõrvale lõikuda! Ok, söön tomati siis PEALE.
Muidu: suvalisi kilde.
* lugedes fanficitonite tutvustustekste, on kohe kindel, et kui selles on kirjas ".. last thing he/she wanted/expected/planned ..." on tegu saastaga. "Last thing" ja mkmm, halb maitse, halb keeletaju, läbimõtlemata tähendusega kujund, ilmselt kas puruloll või väga noor autor, saast. He/she didn't expect on samaväärne. Raudselt halb.
* Tegelt on mu nõudmised nii väikesed. Ja mu ootused inimesed osas kurvalt madalad. Tahaksin kohe, kui keegi mulle midagi toredat teeb, talle vastu toredat teha ja teda informeerida, et jee, märkasin, nii mõnus, tee veel! Kui K mulle käe peale pani magamise ajal, mul oli nii hea sellest, et võttis naeratama. Aga samas tuli ka (kuigi phmt magasin ja uni jne) tunne, et peaks talle kuidagi teada andma, et see on nii hea, sa tegid hästi praegu. Siis meenutasin endale jälle, et naine! Tee seda, mida TAHAD! Kas sa tahad hakata nüüd külge keerama selle mõnusa käe alt, mis teistpidi ei oleks üldse NII mõnus, ja hakata talle pai tegema vms?! Lihtsalt naudi! Miks teid mõlemaid ärkvele ajada, sest sulle meeeeeldib?!?!
* Samas: kui sul on vajadus, väljenda seda. Tee vahet vajadusel ja "aga äkki ta ei taipa..."-murel. Kui mul ikka on otsene vajadus, väga väga naisel siis, väljenda! Isegi kui on lootus, et äkki läheb niisama heasti. Isegi kui üldse ei tahaks teisi inimesi häirida. Isegi kui tundub, et no saan ka siis hakkama, kui seda vajadust ei täideta. Sest kui on väljendatud, pole vähemalt pärast vaja iseennast süüdistada, kui ei lähe heasti. Näide: kui mul on vaja piiratud hulk raha saada jutu eest, et veel vabakutselise loomeisiku toetusele kvalifitseeruda, võiks seda ka ajakirjatoimetajale öelda!
* Öösiti on soojem ja päeviti külmem. Juba umbes neljal päeval (kuigi need neli ei olnud päris järjest) sel nädalal. WTF????
Üritasin teha head metalalbumi kaane jaoks sobivat pilti, aga näeb täiesti süütu välja. Elusast peast on palju hullem, tumepunane ja üpris gore. Ma lihtsalt ei oska pildistada ja Poeglaps ütles, et liiga rõve, talle ei meeldi rõvedad asjad, miks neist pilti peaks tegema???
... kuitahes armas ja sõbralik kass Ru ka on, kui ta hüppab mulle sülle, aga hakkab siis taas alla libisema, on tagajärjed üpris verised. Et ka just mu käeselg tema hädaklammerdumise kohaks sai! See on hilisemat nõudepesu ja erinevate toimingute tegemist palju raskendavam, kui oleksid näiteks sarnased kriimustused reiel.
Ru ON väga armas ja sõbralik kass ja talle nii meeldib silitamine, et ta lepib isegi täieliku nätserdamisega. Poeglaps on kassikratsimise viinud tasemele "hoiab kassi kaenlaalustest ühe käega rippu ja kaevub ta kõhukarvadesse teise käega" ja Ru küll ei nurru sellise kohtlemise peale, ent otseselt põgenema ja rabelema ka ei hakka. Poeg seda õnneks kuigi kaua ei teinud, sest ega tal endal ka väga mõnus olnud. Aga kass sülle istuma beebiasendis ja siis tema kõhu kratsimine - see sobib neile mõlemale. Ru näeb suht topakas välja sedasi esikäpad konksus ja silmad suured. Ei mingit aristokraatset väärikat kaslast, vaid midagi karvase mänguasja ja päriskassi vahepealset.
Üldiselt ma mõtlesin, et mul on sitaks jõulukinke. Täna "pakkisin" need ära (see tähendab, osad pakkisin, osadele kleepisin nimesildid peale, ühele lihtsalt kirjutasin nime karbile) ja tuvastasin, et no saab hakkama, kuigi natuke napilt. See-eest on mu õe peika jõulukingijälestaja, mida ma ei teadnud, kuid nüüd tean, sest mu tütar informeeris mind, ja tema kink on üle. Ja siis on mul kaks asja, mis võetud kui "igaks juhuks, kõigile ju meeldiksid need" ja ei oska kuidagi jaotada, sest kõigile on miinimum olemas, aga kellele siis nagu ... üle miinimumi kinkida??? Noh, põhiline, et miinimum olemas, ja tegelt on hea raamat ja karvased sussid ka miskid, mille ma endale võin jätta, onju?
Mul muidugi on juba paar selliseid karvaseid susse. Hetkel näiteks jalas. Aga elu on näidanud, et nad ei kipu kauem kui aasta vastu pidama ja siis oleks mul juba uued ootamas!
Päris jõuludeks läheme mõisa. Ausalt, see on üpris hirmus ja arvestades, et enamasti ma ei karda midagi, on minu "veits kardan" üsna suur hirmumärk. Sest nad seal meeldivad mulle tõesti ja K tuleb ja Totoro tuleb ja Tütarlapse tädi (kes on kaunis noor naine) põhikorraldab ja tahaksin, et tal endal oleks üleni hea tunne seepärast, kuid ürituse alla läheb nii palju raha ja vaeva ja kui palju mina siis nüüd panustama peaks, et hea oleks, ja AAAAAAAAAAH! Minu kaasaelamine tähendab ka, et kui küsin endalt, mis on kõige hullem, mis juhtuda saab, tuleb sisemine vastus: "Ma lähen sealsete inimestega tülli ja K-ga ka tülli ja tahan koju, aga keegi ei vii, ja Totoro saab sealse koera käest (kes on isane ja mu suur lemmik tegelt, ma olen tema fänn) hammustada ja jookseb verest tühjaks, kui loomaarsti juurde ei viida, ja selle kõige juurde püüan ma ikka oma eksämma ja Tütarlapse tädi kuidagi rahustada, sest nad on nii toredad ja püüavad mind aidata, ja PÕRGUVÄRK kui jube!"
Ei, selline asjade käik pole tõenäoline. Ok, aeg end rahustada mõtlusega sellest, mis ON tõenäoline. Ehk: kõik saab korda. Kui ei tee mina, teeb keegi teine, ja kui mitte keegi ei tee, polnudki nii tähtis asi järelikult. Ma võin teha täpselt nii palju, kui ma tahan, ja kui rohkem ei jaksa, siis polegi vaja - keegi ei taha, et ma endal hinge kinni tõmban ja õnnetu olen! Ega nad selleks neid hõimlaste jõulusid korralda!
