Disclaimer! Minu vahetud kogemused meeskonnatöö vaevadega on küll selle postituse algtõukajaks, aga mõte lendas saadud müksu peale jooksvatest kogemustest kõvasti kaugemale ja kõrgemale. Ärge otsige siit teemast ennast ega isiklikku õelust - ma olen taas lahke ja leebe ja konstruktiivne meeskonnaliige!
Mida teha, kui meeskond (või elu) sunnib peale kompromisse:
* (minu tavaline käitumismuster): Mine kompromissidele naeratades ja kõiki, k.a. iseennast veendes, et kompromiss, see pole probleem, paindlikkus on mu teine nimi, omaenda õiguse tagaajamine toodab maailma jäikust ning viha juurde, mulle lausa meeldib kõigist oma ideedest taganeda.
Kui naeratus hangub kiviseks, naerata edasi.
Kui keel hammaste taga tardub liikumatuks ja kael muutub nii kangeks, et pea enam ei pöördu, võitle järgmisel teemal nagu lõvi. Võitle edasi, kuni hambad välja lüüakse, ja siis ikka veel edasi.
* (ka hea meetod, mida kasutasin rohkem nooremas põlves): Ära mine ühelegi kompromissile ilma eelneva pika võitluseta oma õiguse eest. Ole alati veendunud, et nõustusid teise poolega ainult "targem annab järele" emotsionaalsest arukusest ning heast tahtest, tegelikult on just sinul kogu aeg kõiges õigus. Suru vargsi ka pärast kompromisslepingu sõlmimist ikka oma plaani peale.
Kui kokkulepitud plaaniga nõustumise teesklemine enam ei toimi ja reaalne kompromissi arvestav käitumine tundub vältimatu, on enne alistumist alati võimalik puhkeda nutma, karjuda "Mina sel juhul kaasa ei tee!" ja minema joosta.
Variant on ka kedagi peale nutmapuhkemist (ja enne minemajooksmist) lüüa.
Kui elu peaks näitama, et sul oligi õigus, ära lase kellelgi seda iial unustada. Piisab ju sellestki, kui unustusse vajuvad need korrad, kui sul polnud õigus.
* (olen kasutanud mõnikord, vargselt teiste tehnikatega miksituna): Esita oma plaane kui juba kokkulepitud asju. Ole valmis muutma pisidetaile, jätmaks muljet, et ka teistel on idee vormumisel oma osa olnud.
Kui keegi osutab vastupanu, ära kaitse oma positsioone, nõustu tema mõtetega. Reaalses tegevuses ignoreeri muudatusettepanekuid ja kui sul on ette näidata juba pooleldi tehtud töö, ei hakata seda üldjuhul enam uuesti ja teistmoodi tegema. Kui su tegevuse suuna üle rahulolematust avaldatakse, ütle: "Ma unustasin ära, et me vahepeal midagi muud rääkisime, vabandust."
* (olen teiste puhul töötamas näinud, ise kasutanud mõningaid detaile): Ole pidevalt turtsakas ja tige. Muutu sõbralikuks ja rõõmsaks ainult siis, kui sinu ideed käiku lähevad. Siis muutu kohe väga sõbralikuks.
Niipea, kui asjad tüürivad sinu meelest valesse suunda, muutu uuesti pahuraks. On hea võimalus, et tekitad meeskonnakaaslastes tingitud refleksi kõigi sinu plaanidega kohe nõustuda - ja nautida seega ootamatult meeldivat õhkkonda grupis.
* (eelmise pisut muudetud versioon): Kui oled väga passiivse loomuga, aga samas tahad oma kindlat asja ajada, on variant aktiivse turtsakuse asemel lihtsalt vait olla. Rääkida ainult ühes valdkonnas oma plaanide ja ideede elluviimisest, aga siis tingimata hästi entusiastlikult.
Sulle jäetakse sinu huvialaruum, kuitahes põnev ja inspireeriv see teiste jaoks ka poleks, sest millekski muuks sind keegi kasutada ei oska.
* (väga loova meeskonnatöötaja fenomen, olen vahel kasutanud): Ole pidevalt entusiastlik! Hüüa igal võimalikul juhul "Oh, väga hea, nii teemegi!" Muuda oma seisukohti kogu aeg. Tulista juba kokkulepitud teemadel pidevalt välja uusi ideid. Võta neid ideid kasutusse, teisi sellest sõnaselgelt informeerimata! Vaata, kuidas ülejäänud meeskond omaenda töölõike ümber tehes hullub, ning naerata rõõmsalt ja julgustavalt!
* (sobib kõigi eelnevate juurde magusa lisandina): Ignoreeri probleeme! Tunnistamine, et sul on raskusi grupi töökultuuriga kohanemisel, on nõrkadele!
Kui teema tõstab esile keegi teine, anna mõista, et ta a) raiskab kasulikku töötegemiseks mõeldud aega ja b) tema probleemid on tegelikult väiksemad kui sinu omad, aga näe, sina saad hakkama!
Väldi teemat ning kaasnevat konflikti ka siis, kui see on juba arutlusele tulnud; parim viis on lihtsalt vait olla. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, solvu.
Olete teretulnud täiendama!
Pilt on kuskilt siit. Ma ei tea, kust tema selle sai ega kes on autor.
* (olen näinud) Talitle nagu ideerünnakul välja paisatud mõte on juba kokku lepitud. Nagu mina näinud olen, teinekord on tegu pigem veaga, kui võttega. Nii võivad tervikusse sattuda jupid, mis ei sobi üldse, on võimatud või keegi pole valmis neid ära tegema.
VastaKustutaSeepärast on oluline tõmmata ideerünnaku ja päris arutamise vahele piir.
---
Neid nippe lugedes võib muide tekkida mulje, et koosoleku mõte on enda ideede eest rängalt võidelda.
Mul oli meeleolu kirjutada kõikjale kurja tahet.
VastaKustutaK.a. omaenda tegevustesse.
Enamasti tehakse neid asju ikkagi alateadlikult-kogemata-usus, et teen parimat võimalikku.
* (ka hea meetod, mida kasutasin rohkem nooremas põlves): Ära mine ühelegi kompromissile ilma eelneva pika võitluseta oma õiguse eest.
VastaKustuta***
Kas sul s i i s suhtlemisraskusi polnud?
...
VastaKustutaKusagilt ronib sisse tunne, et meeskonnatöö eelduseks on kõigi selles osalejate egode võimalikult täielik rahuldamine.
Tegelikult peaks asi algama sellest, et miski (see eesmärk) on tähtsam kui Mina. Ja sellest lähtumine - allutada oma mina millelegi tähtsamale - annab tulemusest suurema rahulduse - protsessis osalemise rahulduse.
Ülesande selline püstitus annab parema võimaluse ka oma mina esiletoojatele vastu nina anda - sa ei tee seda mitte oma mina huvides, vaid millegi nimel, mis on tähtsam kui sinu Mina.
jajah.
VastaKustutaAga kui inimene usub siiralt, et tema nägemus ongi parim võimalus selle millegi suure tekitamiseks?