Ärkan kuskil 12 tuuri.
Umbes kella kaheks olen nii palju ärkvele saanud, et suudan mõelda.
Jaa, hädavajadusel saaks enda poole tunniga ka sööstuvalmis, aga see ei ole tore väga väga naine, mis niimoodi aktiveerituna maailma lahti lasta. See variant ei suuda mõelda, vaid toimib "ole aktiivne, tee midagi, ükskõik, mis pähe tuleb!" alusel ja peavalu saabub hiljemalt järgmisel päeval.
Normaalselt kulub vähemalt 2 tundi.
Vahel kolm.
Vahel neli.
Selle aja sees võin, aga ei pea
* Lugema internetti läbi
* Kirjutama võrgupäevikusse
* Tegema ja/või sööma hommikusööki (viimasel ajal tavaliselt maisipudruhelvestest puder)
* Lugema raamatut
* Vastama mailidele ja/või kommentaaridele
* Pesema nõusid
* Käima duši all
* Panema riidesse
* Andma kassile süüa
* Loovkirjutama
* Kirjutama lugemismuljeid kuhugi
Pean võtma ravimeid
Pean jooma kohvi.
Peaaegu alati joon ka kruusi keefirit.
Siis lähen koeraga poodi.
Aga "panna riidesse" ei olnud ju tingimata tehtav? Ei olnudki. Suvel olen korduvalt pidžaamaga poes käinud.
Vahel ei lähe ka poodi. Siis teen tagaukse juures suitsu, koer jookseb hoovis ja pärast korjan vajadusel junnid ikka kotti.
Enamasti lähen.
Vahel viin sama hooga ära taara või pakendid. Kui pole rämekülm, jooksen osa maad. Vahel käin apteegis (krt, ma pean apteeki minema lähipäevil).
Kui tagasi jõuan, nii poole nelja-viie-poole kuue paiku, hakkab Produktiivne Elu.
Inimesed teevad oma Produktiivsed Asjad ära hommikul? Nagu - enne keskpäeva????
Ma võin mõnikord teha ajutööd ja -jõudu nõudvaid asju enne keskpäeva. Aga teen neid kindlasti vähemalt 2x halvemini kui õhtul.
Te tahate öelda, et on inimesi, kes eelistavad seda???
ma tahtsin öelda "amatöör", sest täna ärkasin ma pool kuus õhtul (magama sain millalgi 8 paiku hommikul). Teisest küljest olen ma mõnikord varastel hommikutundidel väga produktiivne - pärast seda, kui ma olen teinud oma lõunauinaku umbes südaööst umbes kella kaheni öösel, paar tundi sinna-tänna. Varastel hommikutundidel tabab mind vahel mingi nüri töövõime, mõtted pole eriti loomingulised ega huvitavad, aga just see aitab töö juures püsida, kui töö ise pole eriti loominguline.
VastaKustutaKui ma "ringiga sisse tegin" (ehk jätsin üldse magama minemata ja hoidsin end ärkvel kuni mingi kaheksani õhtul, kukkusin ära ja ärkasin kell viis hommikul), siis olin jupp aega just selline ülivarane töösipelgas. Elu oli kerge, lihtne oli jõuda asutustesse, mis on normaalsete inimeste tavalisel tööajal lahti, kui minul päevatöö juba tehtud. Samal ajal tundsin end kuidagi rumalamana kui tavaliselt.
see pani mind muide mõtlema sellise asja peale: mulle ütlevad inimesed tihti, kui tark ma olen vms. Ja need inimesed on tavaliselt korraliku inimese päevaplaaniga. Niisiis, miks peaks asi olema selles, et ma olen mingi supervõimekas, äkki on asi lihtsalt päevaplaanis? Suvaliselt loksuvas päevaplaanis, millega on ühest küljest raske, sest normaalsete inimeste kellaajal tegutsemise eest tuleb iga kord maksta kurnatusega, aga teisest küljest tuleb rohkem mõtteid pähe? Ja neid mõtteid või nende tulemusi on välisel vaatlejal kergem märgata kui seda kurnatust.
KustutaMa kka ärkan ülideslt enne 2 jah. Isegi kui olen kuueni üleval olnud.
KustutaSisseharjunud kohusetundlikkus?
Poeg mul teeb küll vahel ringi sisse, aga mul kuidagi ei tule.
ma ei ole ammu nii vara magama saanud kui kl 6 hommikul...
Kustutant hetkel saab kell kohe 11 ja ma lõpetasin vähem kui tund aega tagasi töö.
Muidu - ma tegelt usun, et hommikuinimesi ON olemas ja mõned neist on täiega nutikad.
KustutaAga hommikuinimesed, keda mina tunnen, on kõik sedasorti, kes ärkavad phmt öösel ehk 4-5 hommikul ja kel on siis normaalsete inimeste tööpäeva alguseks kõvasti mõnuletud, koeri jalutatud, loetud, aeglane produktiivne tööperiood arvuti taga tehtud, võimeldud (jaah, üks selline on ka, kes hommikul joogat teeb) ja kes siis teevad vajalikke asju, nt palgatöö, ja kell 9 magama lähevad.
Selliseid inimesi, kes ärkavad kell 7, rõõmsad ja roosad, seavad ennast ja lapsi valmis ja kell 8 väljuvad kooli- ja tööpäeva, tean ma nulli.
Vbla ma ei tea, et tean rohkemaid?
Ma ei tea ju :D
Mina mõnda tean, kuigi neil ei ole alati kõige standardsemad tööd. Näiteks tean ma kellaaja-eelistuste mõttes kõige klassikalisemat hommikuinimest, aga ta on vabakutseline kunstnik.
KustutaMul on tuttavaid, kellel on siis, kui me juhtume koos hotellis peatuma, minuga sarnane probleem, et hotelli hommikusööki antakse valel kellaajal, ainult et teistpidi: ma ei taha nii vara üleski ärgata, nemad on enne hommikusöögi andmist ärkvel ja ootavad näljase näoga.
Huvitav, et teid siis päevavalgus eriti ei paista mõjutavat. Mind mõjutab just see - et ongi tuli surnuks ja tuttu. Talviti, kui on selline pime nagu meil tavaliselt, see aasta on erand olnud, siis ma eelistaks kogu aeg magada. Ja kui ma kogesin polaarpäeva, olin totaalses eufoorias - küll nüüd tegutseks.
VastaKustutaValgus mõjutab nii palju, et kui ma ainult pimeduses ärkvel olen, on kuidagi kehv olla. Kurvameelsem kui muidu. Aga kui ma valges kasvõi õue suitsu tegema jõuan, on ok.
KustutaSama.
KustutaÕigemini... päevavalguse puudumine teeb mõnevõrra kurvameelseks ja teeb üldiselt olemise väsinuks. Aga see ei tähenda veel, et mul uni peale tuleks või pealetulnult kestaks.
Minu jaoks on magamine eluaeg võrdlemisi keeruline olnud.
Vbla keeras lapsena Moskva aja järgi varahommikuks kooliminek melatoniinisüsteemi pekki? siis pidi ju regulaarselt kottpimedas ärkama ja valgeks hakkas minema millalgi teise-kolmanda tunni ajal.
mees viskas ükskord ka "traumeeritud lapsed, ei julge pimedas magama jääda", aga no ma kahtlen selles natuke.
KustutaKusjuures mul ei ole enamasti raske magama jääda.
KustutaKui ma unine olen =)
Seal tuleb muidugi arvestada, et väsinud ei võrdu unine. Aga et ma unisena laseks peas arve 1221ni ja tagasi --- ei. Paarsada peab vastu vast.
Kui mul on Vaimse Tervise Kriis või ilmneb Sotsiaalne Alaareng eriti piinavalt (faking RSD!), ootan und ikka tunde. Ja sellises seisus mul küll enne kolme pole mingit mõtet voodisse minna. Sest siis pole isegi tunnet, et pehme ja lõtv, vbla jään - on ainult "miks ma siin olen, mõttetu. Teen parem midagi, kama, mida."
Ja arve ma loengi selleks, et mitte mõelda valusaid mõtteid. Vahepeal on mul lausa nii hea aeg old, et võin mõtted rändama lasta ja ikka jään magama.
KustutaAga praegu loendan ja paarsada =)
ma ei ole ööpäeva jooksul väga tihti unine. Üks hea unisus tulebki umbes südaöö paiku, aga see on lõunauinaku-unisus, seda und jätkub tunniks või paariks.
Kustutanii on olnud niikaua, kui ma mäletan, olenemata sellest päevarütmist, mis mul parajasti on: uinaku-uni tuleb kergesti ja pingutamata. Pikaks magamiseks peab ennast töötlema ja konditsiooni viima ja kulub kaua aega.
ja see on raske! sest kui väga kaua aega läheb, hakkab mul igav ja ma tahaks midagi teha, aga kui tegevus on liiga huvitav, ei saa jälle üldse uni peale tulla.
KustutaLihtsalt issanda loomaaia täiendamise huvides. Mu loomulik elurütm on hommikune, mis ei takista vajadusel igasuguseid asju igasugustel kellaaegadel mõõduka edukusega tegemast. Mu lemmikkohanemine oli eksamiteks õppimine, kui läksin magama õhtul kell seitse-kaheksa, et ärgata keskööst ja siis hakata õppima puhanud peaga, mitte ei pidanud mõtlema, et kaua ma õpin ja millal on õige hetk magama minna.
VastaKustutaSeega "seitsmest reipalt üles" (loe "tegelikult poole kaheksast") ja tegutsema sobib hästi.
Aga noh, kuna vaba "isiklik aeg" tabab mind tavaliselt hilisel õhtul, siis see ideaal on hetkel riiulis ja ma tiksun üleval kauem, kui päriselt meeldiks ning kuna hommikutel on vaja varakult reageerida, tunnen rõõmu oma supervõimest "magada kui vaja" ja lõunauinakud, siit me tuleme! (kui võimalik)