Et suvi on kaunis ja hea, päike paistab ja Paazh on väga veetlev, olen asja maksimaalse nautimise nimel välja lülitanud mõtlemise. Pole ju vaja, et murelikud mõtted selle või teise pärast rikuksid ära suurepäraseid eluhetki, seda enam, et ega muretsemine midagi paremaks nagunii ei tee!
Nüüd on ilmnenud mõtlemisharjumuse puudumise varjukülg.
Juba teist korda kahe nädala sees kaotasin telefoni ära.
Rääkimata kõikvõimalikest logistilistest lollustest, aegade kahekordselt kinni planeerimisest jms.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.