Vahel mulle meeldi enda kohta tõtt tuvastada.
Rääkisin täna kena noore mehega prioriteetidest. Polnud pikk jutt, paar lauset. Et tuleb teada oma prioriteete ja neile panustada ning mõned muud pealtnäha toredad asjad on lihtsalt vaja kõrvale panna, kui tõesti tahad oma tähtsatest valdkondadest kõvasti kinni hoida.
Siis täitsin hiljem üht avaliku arvutivõrgu pakutud testi, kus pandi ette valikuid.
Ja sain korraga aru, et - ma vist peangi igavesti vallaline olema.
Sest mu prioriteedid on nii hirmsasti mujal.
Kui valida oleks kas sõbrad või armsam, valiksin ma sõbrad (jah, muidugi, miks mitte võtta mõlemat, eks ole. Aga kui peaks valima, siis elu sees ei koondaks ma riske sel moel, et valiksin oma sotsiaalseks võrgustikuks ÜHE armsama PALJUDE sõprade asemel!)
Kui oleks valida, kas armastus, raha, eneseväljendus või teadmised, valiksin ma eneseväljenduse.
Kui oleks valida, kas ülivinge karjäär või armsamaga ühes linnas elamine, valiksin ma karjääri.
Ükskõik mis valikud seal olid, ma valisin kogu aeg midagi muud kui armastuse.
Kuramus.
Maailm on selgesti liiga õiglane =(
no aga nii paljudel juhtudel ei pea ju valima. Miks pagana pärast peaks üksteist välistama armastus, eneseväljendus ja teadmised näiteks? veel enam armsam ja sõbrad? oleks ju nagu loogiline, et sõprade pidamiseks kasulikud oskused on kasulikud ka armsama pidamiseks.
VastaKustutahakkasin ette kujutama inimest, kes valib alati armastuse, kui peab selle nimel loobuma karjäärist, sõpradest, eneseväljendusest, rahast ja teadmistest, ja sain võika suhtesõltlase, kelle eest iga arukas potentsiaalne partner põgeneks ülehelikiirusel. välja arvatud mõistagi kontrollifriigist sadist, kellele selline paariline oleks ideaalne.
VastaKustuta(ja kes siis peret ülal peab, kui kogu aeg loobuvad karjäärist, rahast jms praktilistest asjadest?)
*paarilised kogu aeg loobuvad*
VastaKustutaEinoh, muidugi.
VastaKustuta_
Põhimõtteliselt_ olen ma sitaks armastusväärne =)
Aga kui mu enda suhtumine maailma on "määra oma prioriteedid ja ära virise, kui sul siis muudel rinnetel sitemini läheb" ja armusuhe üldsegi ei ole minu prioriteet, on kuidagi jõhkralt silmakirjalik imeks panna, et kus on siis see särasilmne, kaunihäälne, ilusate kätega vallaline ja (minust) võlutud noormees, kes muudkui aga ihkaks mu jalge ette oma mantlit (ja muud garderoobi) visata, eks ole.
Eesti mehed on sügisesel ajal hilpude daamide jalge ette heitmisega tänuväärselt pragmaatilised. Pärast kõigil hea meel, kui midagi olulist ära ei külmu. Ega nad siis sellepärast veel pahad ei ole ;)
VastaKustutaNo kurat küll hull see tehnikasajand igal oma pesumasin olemas.
VastaKustutaMatemaatiline loogika kehtib siis, kui algandmed on korrektsed. Ehk: valik armastus või sõbrad kehtib vaid siis, kui tõesti üks teise absoluutne vastand. A ja -A.
VastaKustutaReaalses elus: kui mu armsam talub mind vaid siis, kui ma enam oma sõpradega ei lävi, siis ei armasta ta mitte mind vaid parimal juhul mingit oma kujutlust. Valida on selle vahel, kas ma tõesti tahan iseennast vabatahtlikult muuta selliseks nagu mu armsam soovib (ja sealjuures teda edasi armastada, mitte tunda end kibestunud ohvrina, kes oma ohverduste eest peab tasutud saama)või leppida tõdemusega, et armastust (tema poolt vähemasti) ei ole ega tulegi.
Karjäär väljaspool eneseteostust tundub ka võimatu olevat. Võib ju olla peaminister, aga kui vähematki huvi ei võimu ega poliitika vastu pole, mis karjäär see siis on.
Niisiis: prioriteedi sõnastamine on vist kõrgemat sorti kunst ja teadus koos. Prioriteet "eneseteostus" tähendab vast seda, et ma tahan oma võimeid kasutades teha midagi sellist, mis on mulle endale põnev, huvitav, lubab valmis saada millelgi, mis on mu meelest hea ja/või kaunis (või kasulik või tont teab, mis positiivsed epiteedid veel), mis paneb võib olla teised mind imetlema ja tunnustama, lubab ehk ka ära elada ja annab kokkuvõttes enesetunde, et minu olemasolul siin ilmas on miski mõte. Kui mu laps näiteks samal ajal nälga sureb kui mina kauneid pilte maalin, siis seda õnnetunnet mulle ka mu parimad pildid vist kaasa ei too...
Moraal: ettevaatust prioriteedide sõnastamisel.
Ma pole muide üldse öelnud, et hilpe peaks heitma õues, onju :D
VastaKustutaKuigi vahel võiks.
Aga muidu, loogika selgitamisel ei tasu minna liiga keeruliseks. S.t. ma saan aru küll, mida viimane lugupeetud anonüümne öelda tahab.
Aga kas sina ka aru saad, mida mina öelda tahan?
Ma kaldun muide ka arvama, et kui elu lihtsana vaadata, siis ta ongi enamasti täitsa lihtne. Keeruliseks ajab elu põhiliselt temast keeruliselt mõtlemine =)
Viimasele anonüümsele vastuseks. Selline situatsioon tekib mitte ainult siis kui vastanduvad A ja -A, vaid ka siis kui päevas on 24 tundi ja sul lihtsalt ei ole kusagilt seda lisatunnikest võtta enam.
VastaKustutaÕige, lugupeetud Tanel!
VastaKustutaSee 24-tunni matemaatika kehtib isegi siis, kui miski hirmsasti valutab juba, aga prioriteedi "tahaks süüa ka" päästmisest enam üle ei jää arsti soovitatud "vähendage stressitaset" peale - ma tean küll, et kusagil ilmselt sai siis eelnevalt valesti arvutatud ja normaalne inimene teeb mõlemad teoks... Aga ikka vahel jõutakse sinna välja, et aega - ei ole. Ja see normaalne inimene on enamasti legend. Tegelikud normaalsed valutavad selga/südant/-metunnistust, ega saa ikka linnukesi kirja kõigil vajalikuks hinnatud väljadel.
Ma mõtlen, et päris paljud eestlased teevad "korda mööda". Kord sõbrad, siis karjäär, siis armsam, siis veel midagi, mille ajal tuleb kas karjääri või armsama suhtes koha peal tammuda, sõbrad unarusse jätta... Ja kust kõige rohkem pitsitab, selle koha peal siis pressitakse prioriteetselt edasi.
Natukese viimastele selgituseks - mulle tundub.
VastaKustutaAlgjutt ei ole sugugi sellest, et Vägaväganaine oleks endale seadnud sellised selged prioriteedid. Jutt oli sellest, et ta täitis miskist ankeeti, kus esitati hüpoteetilis küsimusi a'la kuidas sa käituksid, juhul kui ...
Seda ankeeti täites avastas ta endal olevat kalduvuse VASTATA teatud kindlal viisil. Ta mõtiskleb oma kalduvuse üle, milleks teda ajendasid niiviisi, veidralt sõnastatud küsimused.
Tahaks ju kõike!
Tegelikus elus ei kehti selgelt sõnastatavad põhimõtted ja öelda nüüd, et täna õhtul lähen ma teatrisse, sellepärast, et minu üldiselt sõnastatud prioriteedid ... ma lähen teatrisse sellepärast, et mulle meeldib teater. Ja Ines Aru meeldib ka, ja Saaremäed ma usaldan ...
Ei migit matemaatilist loogikat - on vaid seletused iseendale.
Mis plaane saab teha, isegi prioriteetidena, kui ma ei tea midagi Annuška õlist?
ma EI lähe teatrisse, sest laps vajab et ma õhtul talle klaverimängu meelde tuletaksin, meeldib hästi süüa, sõpru tahaks ka teisel pool eestit näha ja selleks tuleb sõiduraha kuskilt kokku hoida...
VastaKustutaMulle päriselt meeldib teater. Tõesti meeldib. Aga kuna ma lähtun prioriteetidest, siis pole käinud kuskil mujal kui lasteetendustel vist.... oh, 4 aastat juba?
Test testiks, ei maksa väga tõsiselt võtta neid teoreetilisi valikuid - välistamisi. "Ükskõik mis valikud seal olid, ma valisin kogu aeg midagi muud kui armastuse." Nagu sa väga hästi tead, armastust ei valita. Elukaaslast valitakse, aga see on hoopis teine asi.
VastaKustutaTegelikult on asi vallalisusega palju lihtsam. Karjäär või eneseväljendus võivad sulle küll olulised olla, aga sinu blogijuttudest on mulle jäänud mulje, et su esimene prioriteet on su lapsed. Su vallalisus aga on seotud sellega, et pole sugugi imelihtne leida meest, kellega tahaks voodisse minna, aga kes sobiks samaaegselt isaks sinu lastele.
Selle kohta võiks öelda, et mida vähem teooriat, seda tõenäolisemalt tuleb praktika.
VastaKustuta