Hüpotees: mida enam mees toitu valib, seda tülikam ja kurnavam elukaaslane-pereliige ta on.
Kommentaare? Kogemusi? Ise-küsin-ise-vastan teemakohaseid eneseintervjueerimisi? Statistikat?
Mul phmt on hüpoteesi tõestavat materjali küll, aga see tõestab põhiliselt, et seda tülikam elukaaslane ta MINULE konkreetselt on. Üldistusena päriselt ei päde.
NB! Kui kogu tülikus tuleneb sellest, et mees ise süüa ei tee ja talle tuleb eraldi mingeid maiuspalu valmistada või kiirtoitu osta, siis see ei kvalifitseeru.
Ma tahan tõestada/ümber lükata oletust, et mees, kes pirtsutab toiduga, kaldub üldiselt pirtsutama ka saja muu asjaga. (Ja äkki-äkki-äkki saaks neidu-naised niimoodi väga pirtsakad isendid oma mehevalikust varakult välja sõeluda lihtsalt selle põhjal, mida nad söövad/ei söö, ja end juba ette hulgast jamast säästa?)
Naiste puhul minu statistikas toidupirtaskus mujale ei kandu, aga eks see ole rohkem nende oma teema mis nad söövad või mida mitte.
VastaKustutaMu mees ei söö kala ja kalatoite ma neiks õhtuiks ei tee, mil mees kodus. See-eest toob ta mulle meeleheaks kõikvõimalikke kalapipstükke, mille ostmise peale ma ise ei tulekski, ja viib välja sööma, kus ma siis peaaegu alati kala tellin. Puhas võit, ütleks ma. Ja üldse pole kurnav :)
VastaKustutaA. ei usalda süüa ühtegi asja, mille "Parim enne" on möödas, kuni mina ei ole toidumaitsjana teda veennud, et see ei ole mürgine. Muidu on ta nunnu. a tõtt-öelda muidu sööb ta ka üsna kõike.
VastaKustutaMinul on huvitav tähelepanek, et asjad, mida mu elukaaslane ei söö, on ka mulle vaikselt vastumeelseks muutumas. Näiteks olen seentega pirtsakaks muutunud (kas metsaseenend enne ka pahatihti hamba all krõbisesid, nagu oleks seal liiv või muld hulgas? ja olid sellised imelikult lödised?) ja oad ning mais on ka kahtlasemad kui varem.
VastaKustutaMinu abikaas on toidu osas üsna valiv, ei söö näiteks üldse vorsti ja lihapalle ja pihve ja muud kraami, "kuhu on kabjad ja udarad sisse pandud". Ja kiidab toitu ainult siis, kui see talle tõsiselt maitseb (mina tahaksin muidugi iga praemuna eest medalit saada, kui ma juba oma käekestega midagi valmis olen käkerdanud). Eks see muudab meie pere toitumise tervislikumaks (ja kui ta reisima lähen, siis lähen ostan kohe rõõmuga poest suure lati vorsti). Aga muidu on tore mees, ilus ja tark ja perekeskne.
VastaKustutasenine saak ei ole ilmselt väga edasiaitav ei hüpoteesi tõestamise ega ümberlükkamise koha pealt.
VastaKustutaS.t. puhtalt kala mittesöömine mu jaoks ei olegi pirtsakus väga, sest mul on tädipoeg, kes läheb üleni paiste juba kala lõhna peale ja on sõber, kes hakkab tugeva kalalõhna peale lämbuma. Tükikesest kalast, mis kummalegi nt sünnipäeval salati sees suhu sattub, rääkimata. Siis võib kiirabi kutsuda kohe ära.
Ja kui notsu A. pärast toidumaitsja tõestusi sööb ka parim enne ületanud toitu, pole tõesti põhjust kätega vehkida. See on täiesti ok viis toituda.
Vorsti, pagan, püüan ma isegi mitte süüa. Viimasel ajal enam eriti ei maitse ka v.a. tõsisemad ulukilihast maiused või toorsuitsuvorstid. :P
Muide, minul juhtus ka see, et kui ma elasin koos mehega, kes ei sallinud segamini-toite (ühepajatoidud, supid, vormiroad, segukastmed, törlöntsid, misiganes "see, mis külmakpis oli pannile + juust peale", pilafid, riisi- või makaroniroad lihade ja köögiviljade ja seente ja koore või sulatatud juustuga vms) hakkas mul endal ka kuidagi vaevaline neid teha ja süüa. Aga hiljem, pärast lahkuminekut, selgus, et need maitsesid mulle ikka. Lihtsalt kui ma vaatasin neid tema silmadega, tekkis tunne, et ma ise olen vist mingi kodusiga, et söön praktiliselt kõike, kuitahes pehmet ja vormitut - eriti kui seal on küüslauku ja maitseaineid ka sees.
Võimalik, et ma oma oletuse tema juhtumi põhjal eeskätt püstitasingi. Kaks markantset näidet on veel tutvuskonnas, aga nemad pole minu mehed kunagi olnud ka.
Ei oska öelda. Ma naudin head toitu ja toidutegemist, samas söön enam-vähem kõike, mis ette antakse, suurema viginata. (Mannapudrust ja piimasuppidest käin ringi, neid sain lastehaiglates elu jagu ette. Näljaga kannatan neidki.)
VastaKustutaSee tõestab, et pereliige võib olla tylikas ja kurnav sõltumata toiduvalikust.
"kui ta reisima lähen, siis lähen ostan kohe rõõmuga poest suure lati vorsti" meenutas muidugi klassikat: "söön kana ja vaatan televiisorit".
VastaKustutaega need kaks näidet su tutvusringkonnas pole järsku minu mehed :P st see eelmine ja see praegune, kuna mõlemad on ülipirtsakad toidu puhul ning... Jha. Toetavad su teooriat saja punktiga. Esimesega ei suutnud ma üheksa aasta jooksul lõplikult ära harjuda ja teine on parajasti üritamas mind lõplikult hulluks ajada vist. A mis puutub tähelepanekutesse, et naine (eriti veel kodukokk) hakkab ise ka kahtlema roogades, mida ta partner ei söö - jälle käsi alla. Ma ka, ma ka.
VastaKustutaÖhh. Masendus tuli peale. Ma pean vist nüüd lohutuseks kokkama midagi ohutut ja mõtlema teooria positiivsetele tahkudele - ma TEAN nüüd, mis risti ma kannan, eks! Iga tundmaõpitud katsumus on võimalik trepiaste võidu suunas. Eksole.
Ma su eelmist meest ei tunne, aga teine jah, oli mul mõttes küll :P
VastaKustutaMa mõtlesin, et minu mees valib toitu, aga ega ta tegelikult eriti ei VALI. Kui selle all just wokitoitude kartulile-kastmele eelistamist ei mõelda. A süüa teeb ta enamasti ise ja üldse on väga tore.
VastaKustutaMa ei tea, mis ma siin kiren. Ei lähe väga teemasse. V.a vb sõnad "mees" ja "söök".
Mu isa on väga pirts mees. Korralik beib. Haakub toidusedeli teemaga.
VastaKustutaTa teeb päris hästi süüa. Samas peab toit olema midagi erilist - elamus. Kogu elu peab talle olema elamus - talle mugavust valmistav. Kõik, mis on neutraalne või vastunäidustatud, on halb, mõtetu, lollakas jne.
Nii et mu papsi puhul peab hüpotees paika.
Emale on ta elukaaslasena paras põrgu. Aga nad ei oska ka teisiti ja teineteiseta elada. Harjumuse (j)õud on suur.
Minu vabakaasa ei söö eriti ühtegi toitu, mille kohta kasutatakse sõna delikatess. Samas, kõikide nende aastate jooksul ei ole mina nendest toitudest loobunud. Ja kõike muud, mida ma teen sööb ja kiidab.
VastaKustutaps. Miks peab kommenteerimiseks nüüd kaks sõna sisse toksima?
(bloggeri muudatused, mitte minu omad.)
VastaKustutaKhm, muuhulgas sain aru, et postitus ei räägi mitte ainult sellest, mida kellegi mees sööb, vaid pirtsakus toidus väljendub ka pirtsakuses muudes elulistes küsimustes. Pikad juhtmed. Kaldun autoriga nõustuma, tõepoolest ühes elu valdkonnas pirtsakad inimesed kipuvad seda ka teistes olema. Mul on küll enam näiteid naispere poole pealt, ei tunne väga paljusid pipstükkidest mehi, aga ma tunnen mehi üleülde proportsionaalselt vähem kui naisi.
VastaKustutaPeab vabakaasat vaatlema, kas ka elu teistes valdkondades jätavad nn delikatessid teda külmaks. Siiani on ta elukaaslasena küll olnud vägagi mõistlik, aga samas - äkki olen aastatega ära harjunud.
Huvitav, kas sama mõttekäiku annaks laiendada ka teistele omadustele. Nt. rahaga kitsi inimene on kitsi ka emotsioonide jagamisel.
onju, jumalasta huvitav küsimus?
VastaKustuta