Mõtlesin hoolega järele ja otsustasin, et kirjutan ühe sisuga postituse ka vahelduseks.
Põhiliselt mitte seepärast, et hing ihkab, vaid seepärast, et enamasti nii ei tehta.
Kuidagi on nii, et keskmine avalikku võrgupäevikut pidav naine (tingimusel, et ta on viljakas eas ja tundeline) halab oma kirjutistes muude teemade vahele vähemalt paar aastat, kuidas ta on nii üksildane ja armastus ei leia teda kuidagi üles, keegi hea teda ei taha, ette sattuvad mehed on kas hullud, lollid, koledad, naisega või seda kõike korraga, Liiva Annus ka ei võta, oh, kus ma jään. Siis leiab (enamasti mitte kuigi neitslik) kirjaneidis suurema blogis nähtava mürglita mingi kallima - ning kas jätab blogimise pooleli või elab-kirjutab edasi nagu ennegi, ainult meesteteemalist hala päevikus jääb veidi vähemaks.
Miska jääb justkui mulje, et armsam ei ole mitte midagi tõepoolest head ja meeldivat inimese elus, vaid lihtsalt keegi, kes sealt elust ühe halva asja maha võtab. (Ehk siis tunde "keegi tore mind ei taha".)
Aga tegelikult ju ei ole nii.
Tegelikult on armsamatel - tingimusel, et nad ikka tõega armsad on - veel hulganisti voorusi. Näiteks on nad sageli soojad ja lõhnavad hästi ja täidavad sind õnnehormoonidega lihtsalt oma olemasolu toel, veel enam oma kohaloluga. Nad annavad võimaluse mõelda kellegi/millegi meeldiva peale, kui sul ka esineb tagasilööke eluvaldkonnas X, K või Ü, sest on mis on, vähemalt eluvaldkonnas A on hästi. Kohati rabavad nad sind sellega, et on õrnad ja head moel, mis sulle endale pähegi poleks tulnud, ja vähemalt esialgu õnnestub neil alailma sind üllatada sel lihtsal põhjusel, et sa ei tunne neid ju väga hästi (veel).
Kuna mulle täiesti arusaamatul moel on lisaks sattunud kallim, kel on kalduvus mind (metafooriliselt) kätel kanda, kes lidub öösel kell kaks kööki mulle pärnaõieteed tegema, sest ma köhisin kolm korda järjest, masseerib mind mitte lihtsalt et igal kohtumisel, vaid ka siis, kui ta ise on päev otsa mingi raske kotiga põlvini lumes ringi lipanud ja kuku-pikali-väsinud, ning loeb raamatuid, mida ma soovitan, siis see täiega mõjub ka mu üldisele stabiilsustundele - ma saan juba eeldada, et isegi kui ma mingi jama kokku keeran, ei jookse ta kohe minema, vaid mul ongi tema näol olemas mingisugune uus seljataguse-kindlustaja-inimene. Ning sellised inimesed on erakordne väärtus isegi siis, kui sa nendega ei maga.
(Kuigi need, kellega magada saab, on muidugi eriti väärtuslikud. Muidu ma meelega ei jauranud siin eraldi armunud seksi vapustavuse teemadel, sest nojah, kas see osa pole enesestmõistetav? Aga mainida vast siiski võib.)
Raske osa on muidugi ka - kõigel siin ilmas on oma raske osa.
Nagunii polnud mul mitte millekski aega enam ja ma varastasin seda pidevalt uneperioodidest. Nüüd on mul veel üks väga ajamahukas eluala A, mis on küll äärmiselt nauditav, aga tähendab ühtlasi, et samasse 24 tundi päevas tuleb mahutada senisest veel rohkem tegevusi. Vajadus veel enam teha põhjustab omakorda mitte senisest rohkema suutmist, vaid lihtsalt rohkem süütunnet ("Mis mõttes sa istud siin ja loed raamatut, jalad leevikese süles soojas, õhk hellusest tihke, kui sa peaksid hoopis möllama elualadel X, K ja Ü või vähemalt magama täis oma puudlikku und?!") ja tegelikult pole süütunne üldse mu prioriteetide seas ning selle arendamine ei anna mulle midagi juurde.
Ses mõttes on tegelikult raskem kui varem - tuleb kas loobuda meeldivustest ja ütleda "EI!", kui üldse ei tahaks, või tunda, kuidas ma aeglaselt, aga kindlat kaotan elualadel X, K ja Ü ning paljude ilusate ja heade inimeste juures varem visalt kätte võideldud pinda, sest mul lihtsalt pole suutlikkust kõiki seni omandatud valdusi ära hallata.
Aga kuna ma olen visa ängivastase võitluse tulemusena loomult heauskne (sõna otsese mõttes), loodan asju siiski aja jooksul tasakaalu nihkuvat. Pealegi ma ju tean, et tegelikult mulle meeldib palju teha palju rohkem, kui istuda, käed rüpes, ja tunda, et kuskil mind ei vajata, olen mõttetu inimene.
Nii et tegelikult on ikkagi veendumus, et elan oma parimat võimalikku elu ja teie terviseks, mingu teil vähemalt sama hästi!
________________________________________________________________
Muuseas - taastasin netiühenduse. Temaatiline muusikapala sel puhul:
Mõtlesin võrgupäevikut pidavatele fertiilses eas naistele... kas mul on ebarepresentatiivne valim? mõni vahel jah kurvastab üksindusest, aga teisest küljest on paariinimestest Rents, Marta, AbFab, Mormelar, mina (kusjuures kõik maru erinevad, eks ole)... No ja Morgie kirjutab oma kallimast kah päris rahulolevalt. Ja Murca kah suhtemaastikust halamise aspektist ei kirjuta, kui see tal vahel harva üldse teemaks satub. No ja siis veel paar tükki, kelle ma olen alles hiljaaegu avastanud, aga samast ooperist. et fertiilses eas, suhtes ja blogivad. Kindlasti läks keegi veel meelest ära.
VastaKustutaNo aga see kõik kui OLI kunagi =)
VastaKustutaS.t. ma ei mäleta tõesti, et sina ja Rents oleks kunagi vallalised olnud, aga AbFabi paariminemise toimumist küll (ja enne ma miskipärastteadsin ka, et pole nagu kedagist), Mormelari oma kainda ka (seal oli mingeid perioode, kus nagu keegi oli ja samas polnud ka, vbla sain valesti aru) ja Murca otseselt ei halanud, aga.... ütleme, kommenteeris päris tihti, kuidas sattuvad sellised ja sellised isendid ellu ja siis sealt jälle minema.
Aga kes on Marta, seda ma ei tea =)
Pole olemas "keskmist avalikku võrgupäevikut pidavat naist". On "naised, kelle võrgupäevikuid mina loen". Või ka "naised, kelle võrgupäevikud on hetkel kõige loetavamad". Kumbki pole keskmine.
VastaKustuta(Netis) kurtma kipuvad üldse need, kel on, mida kurta. Nii võib autofoorumit lugedes järeldada, et KÕIK autod on katki, sest KÕIK küsivad, kus mida parandada ja kust mis juppi saab. Aga need, kel auto terve, lihtsalt EI KIRJUTA iga jumala päev, et ennäe, mul polegi täna uut plokikaane tihendit vaja, aitäh kaasaelamise eest. Sama suhetega, õppimisega, tööga ja üldse.
Ehk
1) valim, mida sa loed, pole kogu populatsiooi osas esinduslik
2) netti jõudev sisu pole inimeste elu osas esinduslik
3) Pärnaõietee on mingi imal lurr ega ravi köha.
Ja aitäh muusikapalade eest! Ma eile öösel ekstra sirvisin su blogi, et Rasputina suhtenõu lauluke üles leida!
VastaKustutaNo ma jätsin blogimise maha muudel põhjustel kui seda oli mehe leidmine. Mehe ma tõepoolest leidsin ja enne teda tõepoolest ei olnud, samas, nii et sobib küll nagu nimekirja.
VastaKustutaJa siis on veel keegi blogikuulsus Daki("mina elan siin" või miskit),kelle pulmad jäid blogimise pärast ära,kuid kes hiljerm kellegi leidis,lapse sai ja jälle üksi vist...
VastaKustuta