Tahaks midagi kirjutada.
Kas mul on midagi öelda? Eeeee ...
No juuksed muudkui kasvavad. Täna hommikul sõin pannilt külmi singiga tehtud ja kunagi külmutatud olnud köögivilju, siis läksid juuksed suhu ja olin üleni: "Oi, ma suutsin täiesti unustada, et nii saab juhtuda!"
Kuigi ma ei ole üldse unustanud, kui halb on, kui seksi ajal need kuramuse pikad juuksed jäävad kuskile kummagi keha alla ja on jube väga valus.
Pärast paari(kümment) korda üritasin mehega voodis olles juuksed kuhugi kukla taha kinni panna. Kui mul veel pikad juuksed olid. Brrrr.
Pikkade juuste räme miinus.
Sõin vasaku käega pannilabidat tõstes, sest jõulud on nii väsitavad. Parem käsi pole üldse täpne, nagu ÜLDSE.
Seksuaalsus tuleb nii aeglaselt tagasi - tuleb, aga millimeeter kuus umbes. Praegu on sealmaal, et ovulatsiooni ajal tulevad pähe natuke soolisemad fantaasiad kui muidu. Mitte seksifantaasiad, aga natuke soolisemad. Mul on see suure õe arhetüüp ja ovulatsiooni ajal vastavad isased mu peas sellele mõneti soojemalt kui muidu.
Nii, mida veel?
Raha saab kogu aeg otsa. Ma ei tea, peaks vist kokkuhoidlikumaks hakkama? Aga ei taha! Ma olen nüüd raudselt selle poolt, et toredatele inimestele natuke rohkem maksta on hea, kõigile hea.
Raha käib ringi õige asja eest, toredatele inimestele rohkem maksta, kui hädapärast vaja oleks, tellida Tütarlapsele sünnipäevaks kleit Bless this messist, mitte kuskilt odavast kohast netis, on hea.
Aga ikkagi on nõme, et raha saab kogu aeg otsa.
Seekord ma ka kasutan ära kõik, mida jõuluks kingiks anti.
Varem oli mulle kuidagi iseenestmõistetav, et kinkisin edasi seda, mida vähegi sai. Krimplite idee oli väga omane, kui ei olnud väga personaalne kingitus (näiteks mul oli panni vaja ja siis kingiti pann), kinkisin edasi. Sest siis ma ei pidanud omaenda raha kulutama küünalde või saunalina peale.
Kusjuures mulle võisid nii küünlad kui saunalina kui šokolaadikommid kui kruusid meeldida, aga kinkimine oli kuidagi sotsiaalselt aktsepteeritav, mul ei olnud selleks raha ning edasikinkimine oli niisiis ainus võimalus normaalne näida.
Seekord kasutan kõik ära. Kuradile normaalsus!
Ma ei ole nii vaene ka enam, muidugi. Või siis olen, tegelikult, aga mul on nüüd rahulikum emalt raha küsida, kui otsa saab. Sest see on ainult raha. Ma olen elus, kingitus kogu maailmale!
See on täiega mu perspektiivi asjadele muutnud.
Kuradile.
Normaalsus.
just, see on ju ainult raha ja rõõm, mida kingituse tegemine ning saajale saamine annab, on oluline!
VastaKustutaMul on terve elu olnud pikad juuksed, aga lahtiselt kannan neid väga harva, sest ka siis, kui ei seksi, jäävad need igale poole kinni. Kotisanga alla, tooli külge, jopeluku vahele. Meil trennis üks saab isegi lahtiste juustega trenni teha, aru ma ei mõista, kuidas see üldse võimalik on.
VastaKustutaJa näiteks netis levivast meemist, kus nalja point on, et kui tüdruk paneb juuksed üles, läheb suhuvõtuks, ei saa ma üldse aru, sest ma arvasin tõsimeeli kogu aeg, et kõik pikajuukselised soost olenemata panevad ALATI enne igasugust seksuaalset tegevust juuksed kinni. Täitsa tõsiselt, ma ei saa kallistamagi minna lahtiste juustega, need jäävad siis kuskile vahele või segavad musitamist vms.
Huvitav, kui võtta 100 juhuslikku voodistseeni tavalisest kinost ja lugeda kokku, mitmel %l on juuksed kinni - palju tuleks?
KustutaMa harjutan praegusel ajal hoolega, kuidas lahtiste juustega elada. Kui pikad olid, kandsin neid tegelikult peamiselt kinni Rentsi toodud põhjustel, aga nyydseks olen jõudnud otsusele, et kui lahtiselt ei saa kanda, pole suurt mõtet ka neid nii ilmatu kasvatada. Praegu on lahti kandmine veel lihtne, aga et ka kinni on võimalus, jälgin hoolega, et patsikummidest harjumust ei kujuneks.
VastaKustutaMaganud olen alati lahtiste juustega ja võimalus ise oma juuste peale lamasklema sattuda pole nagu pähegi tulnud. Mis ma siis tegin, kui voodis yksi ei olnud, ei mäleta enam, peale selle, et kaissu pugedes said nad igastahes kuhugi sinna suunda eest ära lykatud, mis harilikult on 'yleval'. (Mul tegelikult on juuksed juba jumalast jupp aega lyhikesed olnud, tuleb nii mõeldes ilmsiks.)
Minu jaoks ongi pikkade juuste põhipoint - kui kõrvale jätta see väike asi, et muidu oleks ka eri esinemiste jaoks eri parukaid vaja - , et neid saab kinni panna ega pea selleks, et nad näo eest ära oleks, pidevalt (= iga paari kuu tagant) lõikamas käima. Lühikesed juuksed ei seisa ju lühikesed, vaid kasvavad ilge kiirusega vastikusse poolpikkusesse, kus nad ronivad näkku, aga kinni veel ei ulatu, käi või ujumismütsiga, et elada saaks. Ja kasvatada pole pikki juukseid vaja, kasvavad ise, vastupidi, võimlema peaks hoopis selleks, et ei kasvaks. Pikad juuksed on mu jaoks selgelt nii low maintenance kui üldse olla saab - lõikama ei pea üldse ja ka pesta on harvem vaja.
VastaKustutaÖöseks jätan mina ka üldiselt lahti, kui niisama magamaminek on, aga kui on vähegi lootust keppi saada vms, panen ikka kinni.
VastaKustuta